English Estonian
Avaldatud: 2011-02-21 16:00:00 CET
Nordecon
Kvartaliaruanne

2010. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon avalikustab 2010. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuande

Tallinn, Eesti, 2011-02-21 16:00 CET --  

Täpsustus 10.02.2011 avalikustatud esialgsete majandustulemuste kohta

Esialgsetes majandustulemustes kajastati raha ja raha ekvivalentide ning lühiajaliste laenukohustuste koosseisus ekslikult Nordeconi kontserni ühe arvelduskrediidi kasutamata jääki summas 9 793 tuhat krooni (626 tuhat eurot). Kasutamata arvelduskrediiti ei kajastata bilansis. Korrigeeritud raha ja raha ekvivalentide ning lühiajaliste kohustuste summad on vastavalt 91 018 tuhat krooni (5 818 tuhat eurot) ja 272 053 tuhat krooni (17 388 tuhat eurot).

 

Tegevusaruanne

Kontserni strateegia ja eesmärgid

Kontserni muudetud strateegiline tegevuskava aastateks 2010-2013

Nordecon AS (alates 01.01.2011 on kontserni emaettevõtte ärinimena kasutusel Nordecon AS) esitas juulis 2010 nõukogule kaalumiseks ja kinnitamiseks oma ettepanekud Kontserni strateegia muudatuste kohta. Nõukogu kiitis juhatuse muudatusettepanekud heaks 10. septembril 2010 toimunud koosolekul.

Juhatuse hinnangul tuleb Kontsernil järgmistel aastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse tegevussegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni planeeritud tegevusi töö ümberkorraldamise osas, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).

Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja eesmärkide saavutamisele kuni aastani 2013 (k.a). Lähema kolme aasta strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni läbimist ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks ehitusturu eeldatava kasvuga aastast 2012.

Lähiaastatel ei ole Kontserni prioriteediks käibe kasv kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine ehitusturule ebaloomulikult madalate marginaalide juures.

Nordeconi kontserni strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid aastani 2013

  • Viiakse lõpule 2009. aastal alustatud olulised muudatused kontserni struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis
  • Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on kasumlik
  • Ukrainas jätkatakse senise strateegia alusel hoonete valdkonnas, kuid arvestades sealse ehitusturu hetke madalseisu langetatakse otsus edasise tegevuskava osas hiljemalt I kvartalis 2011
  • Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks
  • Sisenemine töövõtjana betoonitööde turule Soomes läbi tütarettevõtte toetamaks valdkonna jätkuvat arengut
  • Olla 2013. aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb rajatiste ja pool hoonete valdkonnast

Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on – „Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi“

Olulised muudatused Kontserni struktuuris aastal 2010 ja 2011

Nordecon AS nõukogu otsustas oma 10. septembril 2010 toimunud koosolekul anda nõusoleku juhatuse poolt tehtud ettepanekule ühinemislepingu sõlmimiseks Nordecon AS (otsuse tegemise hetkel ärinimega Nordecon International AS), Nordecon Infra AS ja Nordecon Ehitus AS vahel.

Nordecon AS juhatus esitas vastava ettepaneku seoses oma nägemusega Nordeconi kontserni strateegias tehtavate muudatustega aastateks 2010-2013. Selle kohaselt on ehitusmahtude jätkuva vähenemise tingimustes tarvis ümber kujundada ja tõhusamaks muuta ka Nordeconi kontserni juhtimismudel. Kolme ettevõtte ühendamine toob kaasa senisest lühema ja paindlikuma juhtimisahela ning täiendava püsikulude kokkuhoiu suurusjärgus vähemalt 15,6 miljonit krooni (1 miljon eurot) 2011. aastal. 

Ettevõtete vaheline ühinemisleping allkirjastati 04. oktoobril 2010. Ettevõtete ühinemise kiitsid heaks Nordecon AS aktsionärid 19. novembril 2010 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul. Aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul otsustati muuta ka ettevõtte ärinime. Uueks ärinimeks kinnitati Nordecon AS, mis hakkas kehtima alates hetkest, kui ettevõtete ühendamine kanti äriregistrisse. Ühinemiskanded tehti 31.12.2010.

Peale ühinemiskannete tegemist loeti Nordecon Infra AS ja Nordecon Ehitus AS lõpetatuteks. Seniseid Nordecon Infra AS-ile ja Nordecon Ehitus AS-ile kuuluvaid osalusi eraldiseisvates tütarettevõtetes hakkas alates 2011. aastast hoidma ühendatud ettevõte Nordecon AS. Ühinemise tulemusel ei muutunud Nordeconi ehituskontserni äritegevus ning kontsern jätkas tegutsemist kõigis oma senistes tegevussegmentides.

 

Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses 2010. aastal

Toimunud muudatused äritegevuses Eestis

Kontserni äritegevuses Eestis ei olnud 2010. aastal olulisi muudatusi võrreldes eelnenud aastaga. 2010. aasta algusest toimus põhitegevus läbi kahe, vastavalt hoonete ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud, alamkontserni – Nordecon Ehitus AS ja Nordecon Infra AS. Uusi tegevussegmente ei lisandunud. Kontserni emaettevõte Nordecon AS (endise nimega Nordecon International AS) tegutses eelkõige valdusettevõttena, Kontserni strateegilise juhtimise ja kontsernisiseste tugiteenuste osutamisega. 2010. aasta lõpus viidi läbi Nordecon Ehitus AS ja Nordecon Infra AS ühendamine emaettevõttega Nordecon AS. Ühinemise käigus ei muutunud Nordeconi kontserni tegevussegmendid.

Toimunud muudatused äritegevuses välisturgudel

Läti

Kontsern sisenes Läti turule 2007. aasta alguses, kui läbi tütarettevõtte OÜ Kaurits soetamise saadi osalus Lätis registreeritud sidusettevõttes SIA Abagars (hilisemalt Nordecon Infra SIA). Hilisemate huvide konfliktide vältimiseks soetas Kontsern enamusosaluse Lätis registreeritud ettevõttes 2008. aasta mais. Ettevõtte põhiliseks tegevusalaks oli vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine. Ärimaht Lätis kasvas kiiresti ning ettevõte teostas mitmeid olulise suurusega avaliku sektori projekte. Paraku kaasnes ettevõtte liiga kiire kasvuga ka tegevusriskide suurenemine ning viimane asjaolu koosmõjus majanduskeskkonna drastilise muutusega muutis ettevõtte tegevuse 2009. aasta II poolaastaks kahjumlikuks. Läti majanduse üldine halvenemine tõi kaasa probleemid raha laekumisel projektidest, kus muuhulgas olid osapoolteks ka riigi või kohaliku omavalitsusega seotud tellijad.

Nordecon AS juhatus otsustas veebruaris 2010 müüa kogu 56% suuruse osaluse lähiaastatel ettenähtavalt kahjumlikult tegutsevas Läti ettevõttes Nordecon Infra SIA. Osa müüdi eraisikust vähemusaktsionärile. Peale tehingut ei oma Kontsern osalust üheski Lätis registreeritud ettevõttes. Tehingu finantsarvestuslikku mõju on täpsemalt kirjeldatud vahearuande Lisas 4.

Kontsern jätkab lähiaastatel äritegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, tehes seda vajadusel koos partneritega. Projektipõhise töö jätkumise eelduseks on kasumlike projektide olemasolu.

Valgevene

Kontsern on sõlminud ühe Soome toiduainetetööstuse ettevõttega lepingu viimasele kuuluva, Valgevenes asuva, tehasehoone ehitamiseks. Kontsern teostab töid läbi Valgevenes registreeritud ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Kontserni 100% suuruse osalusega ettevõtte asutamistoimingud jõudsid lõpule 2010. aasta jaanuaris. Valgevene turul on Kontsern tegutsev hetkel ainult mainitud projekti raames. Sarnase strateegiaga sisenes Kontsern Ukraina turule üle kaheteistkümne aasta tagasi, kus eelistatud olid projektid, mille tellijaks Põhjamaades- või Baltikumis tegutsevad tuntud ettevõtted. Kontsern ei ole hetkel läbirääkimistes muude projektide alustamiseks ning Kontserni arengustrateegia kohaselt ei ole Valgevene turule sisenemine olulises mahus 2011. aastal prioriteediks. Käesolevat aastat ning antud projekti läbiviimist kasutatakse turu tundmaõppimiseks ning hilisemateks analüüsideks.

Ukraina

Kontserni äritegevuses Ukrainas ei ole toimunud olulisi muudatusi võrreldes 2009. aasta lõpuga. Tegutseti hoonete segmendis, olles fokusseeritud erainvestoritest tellijatele. Olulisemad muudatused kontserni tegevustes Ukrainas võivad aset leida 2011. aastal kui hiljemalt I kvartali jooksul otsustatakse, kuidas ja kui aktiivselt turu madalseisust tingituna edasi tegutseda.

Soome

Kontserni tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ on alates 2009. aasta lõpust otsinud aktiivselt otsinud võimalusi teha töövõtu korras betoonitöid Soomes. 2010. aasta esimeses pooles soetati selleks kontsernisisese tehinguga Soomes registreeritud tütarettevõte Estcon Oy. Nimetatud tegevuse läbi on Kontsern toetamas betoonitööde valdkonna jätkuvat arengut.

 

2010. aasta majandustulemuste kokkuvõte

Kontserni kasumlikkus

Nordeconi kontserni brutokahjum 2010. aastal moodustas 8,2 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli brutokasumi suuruseks 136,3 miljonit krooni (8,7 miljonit eurot). Kontserni põhitegevuse negatiivse tulemi tingis peamiselt kahjumite kajastamine projektidest, mis võideti enne sisendhindade tõusule pöördumist ja ebasoodsad ilmastikutingimused nii aasta alguses kui ka lõpus, millised mõjutasid oluliselt teehooldusüksuste tegevust.

Kontserni juhatuse hinnangul valitseb ehitusturul jätkuvalt olukord, kus töösolevate ning uute lepingute brutomarginaalid on konkurentsitingimustes madalamad kui stabiilsel ehitusturul võiks oodata. Sisendhindade aeglane, kuid jätkuv tõus tähendab, et möödunud perioodil sõlmitud pikaajaliste lepingute osas eksisteerib endiselt risk, et need võivad lõppeda kahjumiga. Kontsern kajastas projektide teadaolevad kahjumid I poolaastal ning hinnangute täpsustudes väiksemal määral ka IV kvartalis. III ja IV kvartalis tegutses Kontsern põhitegevuse osas kasumlikult. Kuigi tegemist ei ole Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern on liikumas õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus 2011. aastal tervikuna. Vaadates kontserni ehituslepingute teostamata tööde portfellis olevaid projekte, siis on selge trend üldisema paranemise suunas.

Ebasoodsad ilmastikutingimused mõjutasid Kontserni tegevust kahel moel. Lumerohketel kuudel ei olnud võimalik teostada projektide välitöid peamiselt rajatiste segmenti kuuluvatel projektidel (teedeehitus, välistrasside ehitamine jms.) ning nn tehnoloogilise pausi ajal jäävad ettevõtte kanda paratamatult kaasnevad püsikulud. Teisalt mõjutavad ekstreemsed lumeolud teehoolduslepingute täitmise tulemit, kus tegelikud kulud on fikseeritud tulude juures varasematest aastatest suuremad. Näiteks ületasid teele puistatavale soolale ja kütusele tehtud kulutused kolmekordselt pehmemate talvede (2006-2007) omi.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2010. aastal 76,5 miljonit krooni (4,9 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aastaga on Kontsern vähendanud oma üldhalduskulusid 39%, mis ületas selgelt eesmärgiks pandud taseme 30%. 2010. aastal oli üldkulude osakaal müügitulust 4,9% (2009: 5,2%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning üldhalduskulude tase on hoitud ka kahanevate mahtude tingimustes alla normaalsete turutingimuste eesmärgi, s.o 5% müügitulust.

IV kvartalil kajastas Kontsern muude ärikulude koosseisus erakorralisi kahjumeid äritegevusest tulenevate nõuete ja firmaväärtuse allahindluse näol. Alla hinnati ehitustegevusest tulenevad Eston Ehitus AS nõuded Pärnu Keskuse ehitamise tellinud ettevõtete vastu summas 42,4 miljonit krooni (2,7 miljonit eurot). Allahindluse tingis asjaolu, et võlgnike suhtes alustatud saneerimiskavad ei hakanud tööle ja ühe võlgniku osas oli algatatud pankrotimenetlus. Peale allahindlust (sh finantskuludes kajastatud kahjumid III kvartalis) ei ole Kontsernil bilansis kajastatud rohkem nõudeid Pärnu Keskuse tellijate või nendega seotud ettevõtete vastu. Tütarettevõtte Magasini 29 OÜ soetamisel tekkinud firmaväärtus hinnati alla täismahus summas 4,7 miljonit krooni (0,3 miljonit eurot) kuna nimetatud ettevõtte kinnisvaraarendusprojekti eeldatav kasumlikkus oli võrreldes esialgsete prognoosidega vähenenud.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2010. aastal 137,5 miljonit krooni (8,8 miljonit eurot) (2009: 171,3 miljonit krooni/10,9 miljonit eurot).

III kvartalis kajastati finantskulude koosseisus juriidilistele isikutele antud laenude allahindlus summas 40,2 miljonit krooni (2,6 miljonit eurot). Tegemist oli kontserni ettevõtte AS Eston Ehitus poolt antud laenudega Pärnu Keskuse ehitamise tellimisega seotud ettevõtete omanikele. III kvartaliks oli saanud selgeks, et nimetatud isikute puhul ei ole põhjust arvestada maksevõime taastumisega.

IV kvartalis kajastati muude finantskulude koosseisus endise Läti tütarettevõtte Nordecon Infra SIA kohustuste tagamisest tulenevad kahjumid, mis realiseerusid aasta viimases kvartalis. Kokku moodustasid need 26,7 miljonit krooni (1,7 miljonit eurot). Koos muude esimeses kvartalis tütarettevõtte Nordecon Infra SIA müügist saadud kasumite (müügikasum 32,6 miljonit krooni/2,1 miljonit eurot) ja kahjumitega (antud laenude, nõuete ja firmaväärtuse allahindlused kokku 16,2 miljonit krooni/1,0 miljonit eurot), kujunes Läti tütarettevõttesse tehtud investeeringust väljumise kahjumiks 10,3 miljonit krooni (0,7 miljonit eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 195,7 miljonit krooni (12,5 miljonit eurot). Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäride puhaskahjumiks kujunes 182,5 miljonit krooni   (11,7 miljonit eurot).

Kontserni rahavood

2010. aastal moodustas äritegevuse netorahavoog -58,4 miljonit krooni (-3,7 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli äritegevuse netorahavoog 90,9 miljonit krooni (5,8 miljonit eurot). Võrreldes 2009. aastaga on rahavoog äritegevusest muutunud negatiivseks. Selle peamisteks põhjusteks on projektide rahavoogude tsüklilisus ja kahjumlike projektide mõju. Pikenenud on tellijate maksetähtajad (ca 60 päeva), samuti esineb projekte, kus maksed on lükatud 2011. aastasse. Teisalt lõppes Kontsernil mahukaid projekte, kus lõppaktide järgselt tasuti lepingu teostamise kestel kinnipeetud garantii- jms. summasid. Aasta teisel poolel mõjutasid rahavoogu kahjumlikud projektid ning osaliselt võib nende mõju olla tuntav ka 2011. aastal. Mõneti mõjutas negatiivse rahavoo teket ka Kontserni otsus tasuda töötajatele detsembri töötasud veel samas kuus, kui üldjuhul toimuvad need järgmise kuu alguses. Seega sisaldavad perioodil tehtud Kontserni maksed töötajatele sisuliselt 13 kuu tasusid. Nimetatud samm tehti eesmärgiga vähendada eurole üleminekuga kaasneda võivaid võimalikke riske, kus süsteemide mittetoimimise tõttu ei oleks saanud töötajatele tasuda palgamakseid töölepingutes ettenähtud kuupäevaks.

Investeerimistegevuse rahavoog 2010. aastal oli 10,0 miljonit krooni (0,6 miljonit eurot), kui võrreldaval perioodil moodustas raha väljaminek -54,0 miljonit krooni (-3,5 miljonit eurot). Investeerimistegevuse väljaminekutest olulise osa (-9,6 miljonit krooni/-0,6 miljonit eurot) moodustas raha väljaminek seoses tütarettevõte Nordecon Infra SIA müügiga ja konsolideerimise lõpetamisega. Olulise osa sissetulekutest moodustas põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist laekunud 24,4 miljonit krooni (1,6 miljonit eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -85,9 miljonit krooni (-5,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja -116,9 miljonit krooni (-7,5 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud muutumatuks. Kontsern kaasab võõrkapitali märksa vähem kui on tarvis olemasolevate laenukohustuste tähtaegseks täitmiseks.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 12k 2010 12k 2009 12k 2008
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), krooni -5,93 -1,49 4,73
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot -0,38 -0,10 0,30
Müügitulu kasv -35,6% -37,5% 3,1%
Keskmine töötajate arv 726 1 128 1 232
Müügitulu töötaja kohta, tuhat krooni 2 145 2 144 3 140
Müügitulu töötaja kohta, tuhat eurot 137 137 201
Tööjõukulude määr müügitulust, % 14,6% 15,0% 12,7%
Üldhalduskulude määr müügitulust, % 4,9% 5,2% 4,7%
EBITDA1, tuhat krooni -83 437 4 308 281 161
EBITDA1, tuhat eurot -5 333 275 17 969
EBITDA määr müügitulust, % -5,4% 0,2% 7,3%
Brutokasumi määr müügitulust, % -0,5% 5,6% 9,3%
Ärikasumi määr müügitulust, % -8,8% -5,2% 5,4%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % -9,2% -5,4% 5,3%
Puhaskasumi määr müügitulust, % -12,6% -3,7% 4,4%
Investeeritud kapitali tootlus, % -15,5% -4,1% 19,1%
Vara tootlus, % -8,3% -6,0% 9,1%
Omakapitali tootlus, % -31,9% -11,4% 20,5%
Omakapitali osakaal, % 37,1% 37,1% 36,5%
Finantsvõimendus 42,2% 26,4% 18,2%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,45 1,47 1,33
  31.12.2010 31.12.2009 31.12.2008
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat krooni 1 382 124 1 530 661 2 220 748
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 88 334 97 827 141 932

1 EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla hinnatud firmaväärtused.

 

Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu / Keskmine töötajate arv
Tööjõukulude määr müügitulust = Tööjõukulud / Müügitulu
Üldhalduskulude osakaal müügitulust = Üldhalduskulud / müügitulu
EBITDA = Ärikasum + Kulum
EBITDA määr müügitulust = EBITDA / Müügitulu
Brutokasumi määr müügitulust = Brutokasum / Müügitulu
Ärikasumi määr müügitulust = Ärikasum / Müügitulu
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = (Ärikasum – põhivara müügikasum – kinnisvara müügikasum) / Müügitulu
Puhaskasumi määr müügitulust = Perioodi puhaskasum / Müügitulu
Investeeritud kapitali tootlus = (Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (intressi kandvad kohustused + omakapital)
Vara tootlus = Ärikasum / Perioodi keskmine vara kokku
Omakapitali tootlus = Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku
Omakapitali osakaal = Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku
Finantsvõimendus = (Intressikandvad kohustused – raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + omakapital)
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2010. aastal ligikaudu 6% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal ligikaudu 14%. Vähenemine tuleneb Kontserni otsusest müüa äritegevus Lätis 2010. aastal. Samuti puudub võrreldes eelmise perioodiga Kontsernil müügitulu Leedust. Kontserni müügitulu osakaal Ukrainas on jäänud samadesse suurusjärkudesse võrreldes eelmise aastaga.

  12k 2010 12k 2009 12k 2008
Eesti    94,3% 85,7% 80,3%
Ukraina 2,4% 2,7% 11,4%
Leedu 0% 0,4% 2,4%
Läti 0% 11,2% 5,9%
Valgevene 2,9% 0% 0%
Soome 0,4% 0% 0%

Aruandeperioodil alustas Kontsern projektipõhise ehituslepingu täitmist Valgevenes ning kokku moodustas see umbes 3% kontserni tegevusmahtust. Tööd jätkuvad seal kuni 2011. aasta I poolaasta lõpuni. Müügitulu osakaal Soomes koosneb seal teostatud betoonitööde alltöövõtust.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhatuse poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2010. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.

Kontserni müügitulu 2010. aastal oli 1 557,0 miljonit krooni (99,5 miljonit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 2 418,9 miljonit krooni (154,6 miljonit eurot), on müügitulu vähenenud 36%. Müügitulu vähenemist on mõjutanud eelkõige ehitusturul toimunud nõudluse oluline vähenemine kõikidel Kontserni tegutsemisturgudel. Märgatav mõju on ka poolaasta I kvartali lumerohkel ja külmal talvel. Ilmastikutingimuste tõttu kannatas eelkõige rajatiste segment, kus enamus töid toimub välistingimustes. Samuti mõjutas müügitulu absoluutnumbrit jätkuvalt konkurentsisurvest tulenenud tihe rebimine ehitusturul, kus Kontsern püüdis vältida kaasaminemist liiga riskantsete mahukate ning pikkade lepingute võitmise nimel käiva hindade allapakkumisega.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid korterite nõudlusele, jääb ka järgnevatel aastatel korterelamute ehitamise osakaal kogumüügist strateegiliselt määratud 20% piiresse.

Segmentide müügitulu

2010. aastal ületas Kontserni rajatiste müügitulu oodatult hoonete oma. Arvestades, et ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa lepingutest rajatiste segmenti, on tegemist ootuspärase arenguga. Samas on segmentide müügitulud suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem. On suhteliselt selge, et rajatiste segmendi osakaal jääb lähitulevikus ületama hoonete oma.

Seisuga 31.12.2010 moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 715,5 ja 810,8 miljonit krooni (45,7 ja 51,8 miljonit eurot). Aasta tagasi olid vastavad näitajad 1 055,4 ja 1 339,2 miljonit krooni (67,4 ja 85,6 miljonit eurot).

Müügitulu jaotus segmentides*

Ärisegmendid 12k 2010 12k 2009 12k 2008
Hooned 49% 45% 63%
Rajatised 51% 55% 37%

* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi siseselt on tööde jagunemine oluliselt erinev võrreldes aastatagusega. Ka ajalooliselt väljakujunenud aasta keskmistega on erinevused märgatavad. Peamisi põhjuseid on kaks. Projektide nappus turul sunnib ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda konkreetsele tegevusalale. Teiseks oluliseks mõjutajaks on üldine majanduskeskkond. Eraettevõtete investeeringud tööstus- ja ärihoonetesse on viimasel aastal olnud pea olematud. Samas on peamiselt kohalike omavalitsuste investeeringud koolide, lasteaedade ja avaliku ruumi ehitistesse suurenenud. Seda ka tänu EL struktuurifondide toetusele. Tööstushoonete suurt osakaalu Kontserni portfellis mõjutab peamiselt käimasolev Ahtme tipukoormuskatlamaja ehitamine. Kontsern ehitab korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui peatöövõtja, mitte arendaja.                                                                                                                                                                                                                    

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 12k 2010 12k 2009 12k 2008
Ärihooned 36% 66% 59%
Tööstus- ja laohooned 19% 10% 16%
Ühiskondlikud hooned 35% 18% 14%
Korterelamud 10% 6% 11%

Ootuspäraselt on 2010. aastal välja joonistunud rajatiste segmendi müügitulu jaotus, kus pea 2/3 kuulub teedeehituse ja –hooldusega seotud tegevustele. Muude rajatiste (peamiselt vee- ja kanalisatsioonitrassid) ehitamine on valdkond, kus Kontsern on võitnud mitmeid hankeid ning nende osakaal jääb eeldatavasti suhteliselt suureks ka järgmisel aastal. Keskkonnaehituses (nt prügilate sulgemine) on müügitulu ootuspäraselt samas suurusjärgus 2009. aastaga. Vesiehitus, mis sõltub eelkõige Eesti sadamate investeerimispoliitikast, on möödunud aastal olnud pea olematu.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 12k 2010 12k 2009 12k 2008
Teedeehitus ja –hooldus 64% 49% 45%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 1% 12% 24%
Muud rajatised 26% 31% 25%
Keskkonnaehitus 9% 8% 6%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2010 oli 1 382,1 miljonit krooni (88,3 miljonit eurot), mis on 10% vähem võrreldes aastataguse 1 530,7 miljoni krooniga (97,8 miljoni euroga). Sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde mahtude langus on viimaste kvartalite ajal oluliselt aeglustunud ning saavutanud suhtelise stabiilsuse, püsides 1 350 – 1 500 miljoni krooni (86 – 95 miljoni euro) piires.

  12k 2010 12k 2009 12k 2008
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat krooni 1 382 124 1 530 661 2 220 748
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 88 334 97 827 141 932

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 75% (2009: 74%) kogumahust.

Portfelli koguväärtus on langenud seoses ehitusturu mahtude vähenemisega. Olukorras, kus ehitussektori sisendhindade langus on praeguseks pea kõigis valdkondades pöördunud tõusule, keskendub Kontserni juhtkond endiselt eelkõige lepinguportfelli kasumlikkuse parendamisele, mitte selle suurusele ja kasvu kiirendamisele.

Perioodil bilansipäevast (31.12.2010) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 101,8 miljoni krooni väärtuses (6,5 miljonit eurot).

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2010. aasta lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 726 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) on 345 inimest. Kontserni töötajate arvu olulise ühekordse vähenemise tingis Läti tütarettevõtte Nordecon Infra SIA müümine 2010. aasta I kvartalis. Kokku töötas selles alamkontsernis aasta alguse seisuga üle 160 inimese. Töötajate arv kontsernis on vähenenud lisaks äriüksuste müümise mõjule ka läbi koondamiste ja töölepingute lõpetamiste. Töötajate arvu vähenemine on Kontsernis aeglustunud ning Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole hetkel oodata töötajate arvu olulist vähenemist järgmisel aastal. 2011. aasta osas on töötajate arv eeldatavalt stabiilne ning seda mõjutab tavapäraselt hooajatööliste kasutamine peamiselt II ja III kvartalis ning Kontserni poolt võidetavate täiendavate lepingute maht.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  12k 2010 12k 2009 12k 2008
ITP 345 467 511
Töölised 381 611 721
Keskmine kokku 726 1 128 1 232

Kontserni 2010. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 226,8 miljonit krooni (14,5 miljonit eurot), mis on 38% vähem kui eelmise majandusaasta võrreldavas perioodis, millal tööjõukulud olid kokku 363,5 miljonit krooni (23,2 miljonit eurot).

Tööjõukulude vähenemine on tingitud Kontserni töötajate koondamisest ja üldarvu alanemisest võrreldes eelmise perioodiga. Kontserni ettevõtetes viidi 2009. aastal jooksul läbi töötajate töötasude vähendamine, sh ITP töötasude osas keskmiselt 15%. Samuti on vähenenud projektpersonali töötasude osana arvestatavad tulemustasud, mis on otseselt sõltuvad ehitusprojektide kasumlikkusest.

Nordecon AS nõukogu liikmetele on 2010. aastal arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 1 436 tuhat krooni (92 tuhat eurot). Eelmisel aastal oli vastav näitaja 1 436 tuhat krooni (92 tuhat eurot). Nordecon AS juhatuse liikmetele on 2010. aastal arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 3 120 tuhat krooni (199 tuhat eurot). Võrreldaval perioodil 2009. arvestati tasusid 3 254 tuhat krooni (208 tuhat eurot). Juhatusele arvestatud töötasud on vähenenud, kuna võrreldaval perioodil töötas ettevõtte juhatuses keskmiselt rohkem liikmeid aruandeperioodil.

Muudatused Nordecon AS juhatuses

Seoses kavaga ühendada Nordecon AS-ga tütarettevõtted Nordecon Infra AS ja Nordecon Ehitus AS on ettevõtte nõukogu nimetanud ettevõtte juhatuse liikmed, kes alustasid ühendatud ettevõtte juhatuse koosseisus alates jaanuarist 2011. Juhatuse esimehena jätkab Jaano Vink. Uued juhatuse liikmed on Avo Ambur, Marko Raudsik ja Erkki Suurorg, kellel kõigil on pikaajaline kogemus töötamisel ehitussektoris ning Nordeconi kontsernis.

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2011. aastal Kontserni juhtkonna hinnangul järgmised mõjurid:

  • Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt erakordselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Projektide algatamise edukus on seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkusega, mis näitab küll mõningast paranemist võrreldes möödunud perioodidega, kuid on kahjuks endiselt äärmiselt kõikuva kvaliteediga. Suurem langus ehitusturu mahtudes on 2010. aastaga läbi. Alanud aasta jääb ehitusmahtude osas võrreldavaks eelmisega, seda eelkõige rajatiste valdkonna osas. Võimalusi turumahtude kasvuks on hoonete valdkonna poolel, läbi erasektori (sh välismaised investeeringud) naasmise tellijatena. Samas ei viita see veel nõudluse taastumisele tasemele, mille korral leiaks piisavalt tööd kõik hetkel veel tegutsevad ehitusettevõtted.
  • Jätkub ehitusturu konsolideerumine tänu aastatel 2008-2010 toimunud mahtude vähenemisele. Ehitusturult on eelmisel kahel aastal lahkunud peamiselt kinnisvaraarenduse ja hoonete ehitamisega seotud keskmised ja väikeettevõtted, kes ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida turul toimunud muutustele või olid võtnud liigseid riske kinnisvara osas. 2011. aastal toimub ettevõtete arvu kokkutõmbumine eelkõige läbi asjaolu, et turu- ja ehitushindade languse perioodi üleelanud ettevõtete portfellides olevate lepingute täitmine muutub sisendhindade kasvu läbi liiga kahjumlikuks nendele ettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult mainitud riski pigem eiranud. Eelkõige mõjutab ettevõtete tegevuse jätkamist sellega kaasnev likviidsusrisk.
  • Töösolevate ja 2011. aastal võidetavate projektide osas jäävad suuresti määravaks tellijate poolt dikteeritavad erinevad tingimused, sh pikad maksetähtajad.
  • Tihe konkurents ehitusturul säilib, mis koos sisendhindade tõustuga toob jätkuvalt kaasa surve ehituslepingute marginaalidele. Samuti jätkub kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine ning nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu kõigile protsessis osalejatele. Järjest tähtsamaks muutub erinevate esitatavate nõuete täitmine, et vastata hanketingimustele.
  • Olukord ehituse tööjõuturul on stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud. 2011. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavate ehitusettevõtete osas töötajatele makstavate baastasude suurendamist.
  • Olukord langusperioodijärgsete makromajandusnäitajate ja ehitusturu osas jätkab selginemist, mis tähendab suurenevat valmidust pankade poolt väljastada uusi investeerimislaene erasektori tellijatele ning sobiva riskiprofiili korral ka kinnisvaraarendustele. Pankade kaasabil võimaldatud investeeringud ei tõsta oluliselt turumahte tervikuna, kuid annavad vajaliku signaali investeerimiskliima stabiliseerumise kohta, mis on eelduseks ehitusturu tuntavamaks kasvuks 2012. aastal.

Nordeconi kontserni olulisemad eesmärgid 2011. aasta majandustegevuse osas

Nordeconi kontserni selge eesmärk on 2011. aastal oluliselt parandada kasumlikkust võrreldes eelmise majandusaastaga ning selle saavutamise viisid võib lühidalt kokku võtta kolme põhimõttega:

  1. Põhitegevuse erinevate aspektide jõuline tõhusamaks muutmine
  2. Jätkuvalt aktiivne püsikulude kontroll, et olla vajadusel valmis ka turu pikemale madalseisule
  3. Meeskonna ühtsuse ning pühendumuse säilitamine

 

Läti ja Leedu

Veebruaris 2010 müüs Kontsern oma osaluse kahjumlikult tegutsevas, peamiselt vee- ja kanalisatsioonivõrke ehitavas, Läti ettevõttes Nordecon Infra SIA. Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu järsk kohanemine majanduslanguse tingimustes ka 2011 aastal. Kontsern jätkab lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Leedu majanduse viimase aja arengud on sarnased teiste Balti riikide omadega. Investeeringute pidurdumine era- ja avalikus sektoris jms tegurid mõjutavad otseselt ehitusturgu. Äripindade ja korterelamute (Kontserni ettevõte kui peatöövõtja, mitte arendaja) ehitamise osas on turg järsult kokku tõmbunud ning uute projektide algatamine eraettevõtetest investorite poolt ei ole lähiajal tõenäoline.

Eelnevast tulenevalt on Kontsern käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse sisuliselt peatanud ning jälgib turul toimuvat. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. Kontserni juhtkond ei välista, et Leedus on tegevus peatatud terve 2011. aasta. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõtte äri- ja tootmishoonete vallas. 2009. aastal oli hoonete segmendis turul reaalselt alustatud ehituslepingute hulk oluliselt vähenenud. Selles osas ei ole elavnemist toimunud ka 2010. aastal. See omakorda tähendab eelkõige vajadust kontrollida rangelt kulusid 2011. aastal.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektiga (Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukraina ja maailma finantsturgudel.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete ehitussisendite kättesaadavusega. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldamas tellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Kohaliku valuuta erisuunaline liikumine võrreldes euroga on stabiliseerunud ning Kontserni avatus turust tulenevale valuutariskile oluliselt vähenenud. Samuti on tunda poliitilise kliima stabiliseerumist pärast olulisi presidendivalimisi, mis võiks olla esimeseks eelduseks ka üldise majanduskeskkonna paranemisele. See omakorda tähendab nii kohalike kui ka välismaiste eraettevõtete investeerimistegevuse taasalustamist. Nimetatud kliendid moodustavad Kontserni tellijatest Ukraina turul väga suure osa. Ometi pole poliitilise olukorra stabiliseerumine toimunud oodatava kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid. Eelnevast tulenevalt on Kontsernil kavas teha edasise tegevuse osas Ukrainas otsus 2011. aasta I kvartalis. Juhul kui selleks ajaks ei ole selginenud kohaliku ehitusturu ning Kontserni huvitavate kliendigruppide väljavaated, on võimalik, et kohaliku ettevõtte tegevus peatatakse 2011. aastaks ning jätkatakse toimuva jälgimist üksnes minimaalsete kuludega. Kontsernil ei ole hetkel ühegi stsenaariumi järgi kavas Ukraina turult lõplikult lahkuda.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks ka tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas (euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse projektijuhtimisettevõte) suhtena normaalselt funktsioneeriva ehitusturu reaalsetesse vajadustesse. Kontserni juhtkond on veendunud, et täna nähtav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Valgevene

Valgevene turu ettevõtluskeskkonnal on sarnaseid jooni Ukraina omadega, kuid seda siiski tuntava ajalise nihkega. Asjaajamise bürokraatlikkus, keerulised maksustamispõhimõtted ning erinevad piirangud piirideülese teenuse osutamise osas. Ehitusturu arengute osas on Valgevene potentsiaal võrreldav samuti Ukraina omaga. Uusehitiste järele on nõudlust, riiki on hakatud lubama rohkem otseinvesteeringuid välisriikidest ning turul ei ole kaasaegsete juhtimispõhimõtetega ehitusettevõtteid. Sellest hoolimata on Kontserni eesmärk tegutseda Valgevene turul 2011. aastal projektipõhiselt (eelkõige käimasoleva projekti raames), et õppida tundma võimalikult palju ehituse ajal ja sellele järgneval perioodil kehtivaid norme, reegleid ja tavasid. Juhul kui käimasoleva projekti lõpptulemus ei ole riskidega tasakaalus, ei välista Kontsern sealse tegevuse täielikku lõpetamist.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud ainult betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt eelis kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik alltöövõtuturg betoonitööde võimaldab konkureerida Kontsernil valitutel projektidel (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja töövõtu kestus). 2011. aastaks võib eeldada, et antud valdkonnas jätkub nõudlus samal tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turule muudesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine).

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga olukorras, kus sisendhinnad on pöördunud tõusule ja võivad hüppeliselt hakata suurendama kahjumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel.

Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes.

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 31.12.2010 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 20,8 miljonit krooni (1,3 miljonit eurot). Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 17,4 miljonit krooni (1,1 miljonit eurot).

Krediidiriskid

Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hindame oma klientide maksekäitumist valitsevas majandusolukorras heaks, kuid esineb ka suuremahulisi probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on kasvanud, mis suurendab krediidikahjumite tekkimise võimalust ka järgmistel perioodidel. Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.

2010. aastal moodustas nõuete allahindluskulu 41,5 miljonit krooni (2,7 miljonit eurot). Aasta tagasi oli vastav summa 42,0 miljonit krooni (2,7 miljonit eurot). Aruandeperioodi nõuete allahindluse kahjumist moodustavad 99% Pärnu Keskusega seotud nõuded. Muude projektide osas allahindluskahjumid sisuliselt puudusid. Sama projekti raames hinnati alla antud laene juriidilistele isikutele summas 40,2 miljonit krooni (2,6 miljonit eurot). Ettevõttel ei ole nimetatud projektiga seoses bilansis kajastatud muid nõudeid.

Likviidsusriskid

Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,45 kordselt (31.12.2009: 1,47 korda). Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 91,0 miljonit krooni (5,8 miljonit eurot) (31.12.2009: 225,3 miljonit krooni/14,4 miljonit eurot).

Intressiriskid

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga vähenenud 15,7 miljoni krooni võrra (1 miljon eurot). Seisuga 31.12.2010 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 541,6 miljonit krooni (34,6 miljonit eurot). Intressikulud olid 2010. aastal 15,6 miljonit krooni (1 miljon eurot) ning võrreldes 2009. aastaga on intressikulud vähenenud 11 miljonit krooni (0,7 miljonit eurot), eelkõige tulenevalt võlakohustuste vähenemisest. Kontserni intressiriski mõjutavad kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus või põhitegevusest teenitav rahavoog ei võimalda intressikulusid tasuda. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, euros (EUR), Ukraina grivnades (UAH) ja Valgevene rublas (BYR). Seoses tegevuse vähesusega Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni Eesti ettevõtetele puudub.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid tekivad peamiselt Ukraina ja Valgevene äritegevusest, kus kohalik valuuta on ujuvkursiga euro suhtes. Praeguseks on 2008. aasta viimases kvartalis alanud Ukraina grivna kursi nõrgenemine euro suhtes peatunud. Valgevene rubla kursi muutused 2010. aastal ei ole olnud olulised.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid kokku moodustasid 2010. aastal kokku kahjumi 6,2 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli kursierinevuste tulemuseks kahjum summas 0,7 miljonit krooni (0 miljonit eurot).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EEK`000 31.12.2010 31.12.2009
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 91 018 225 191
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 486 308 644 704
Ettemaksed 19 299 30 595
Varud 392 716 389 328
Müügiootel põhivara 5 027 4 617
Käibevara kokku 994 368 1 294 435
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 542 2 191
Pikaajalised finantsinvesteeringud 414 414
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 34 711 33 329
Kinnisvarainvesteeringud 77 135 87 975
Materiaalne põhivara 141 417 204 115
Immateriaalne põhivara 242 296 268 233
Põhivara kokku 497 515 596 257
     
VARA KOKKU 1 491 883 1 890 692
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 272 053 262 959
Võlad tarnijatele 269 991 377 925
Muud võlad 54 585 94 580
Ettemaksed 69 236 136 438
Eraldised 18 144 10 364
Lühiajalised kohustused kokku 684 009 882 266
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 269 537 294 328
Võlad tarnijatele 4 862 4 846
Muud võlad 0 1 500
Eraldised 6 621 7 041
Pikaajalised kohustused kokku 281 020 307 715
KOHUSTUSED KOKKU 965 029 1 189 981
 
OMAKAPITAL
   
Aktsiakapital 307 567 307 567
Kohustuslik reservkapital 40 024 40 012
Realiseerumata kursivahed -3 640 -3 201
Jaotamata kasum (kahjum) 162 759 345 280
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 506 710 689 658
Mittekontrolliv osalus 20 144 11 053
OMAKAPITAL KOKKU 526 854 700 711
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 491 883 1 890 692

 

EUR`000 31.12.2010 31.12.2009
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 5 818 14 392
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 31 081 41 204
Ettemaksed 1 233 1 955
Varud 25 099 24 883
Müügiootel põhivara 321 295
Käibevara kokku 63 552 82 729
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 99 140
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 218 2 130
Kinnisvarainvesteeringud 4 930 5 623
Materiaalne põhivara 9 038 13 045
Immateriaalne põhivara 15 486 17 143
Põhivara kokku 31 797 38 107
VARA KOKKU 95 349 120 836
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 17 388 16 806
Võlad tarnijatele 17 256 24 154
Muud võlad 3 489 6 044
Ettemaksed 4 425 8 720
Eraldised 1 160 662
Lühiajalised kohustused kokku 43 718 56 386
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 17 227 18 811
Võlad tarnijatele 311 310
Muud võlad 0 96
Eraldised 423 450
Pikaajalised kohustused kokku 17 961 19 667
KOHUSTUSED KOKKU 61 679 76 053
 
OMAKAPITAL
   
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 558 2 557
Realiseerumata kursivahed -233 -205
Jaotamata kasum (kahjum) 10 402 22 067
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 32 384 44 077
Mittekontrolliv osalus 1 286 706
OMAKAPITAL KOKKU 33 670 44 783
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 95 349 120 836

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

 EEK`000 IV kv 2010 IV kv 2009 12k 2010 12k 2009
Müügitulu 379 478 443 158 1 556 989 2 418 880
Müüdud toodangu kulu -379 085 -472 075 -1 565 140 -2 282 575
Brutokasum 393 -28 917 -8 151 136 305
         
Turustuskulud -1 834 -2 626 -6 276 -9 416
Üldhalduskulud -23 759 -29 288 -76 459 -125 206
Muud äritulud 6 454 3 282 14 228 25 592
Muud ärikulud -48 146 -113 798 -60 866 -154 014
Ärikasum (kahjum) -66 892 -171 347 --137 524 -126 739
         
Finantstulud 3 663 48 848 47 733 86 513
Finantskulud -30 515 -8 205 -98 288 -33 934
Finantstulud ja –kulud kokku -26 852 40 643 -50 555 52 579
         
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/ kahjum -3 731 -4 313 -8 098 -7 666
         
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -97 475 -135 017 -196 177 -81 826
Tulumaks -648 -1 525 529 -7 618
Puhaskasum (-kahjum) -98 123 -136 542 -195 648 -89 444
         
Muu koondkasum (-kahjum):        
Realiseerumata kursivahed -68 569 -440 905
Kokku muu koondkasum (-kahjum) -68 569 -440 905
Kokku koondkasum (-kahjum) -98 191 -135 973 -196 088 -88 539
         
         
 Puhaskasum (-kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -92 910 -111 818 -182 520 -45 740
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -5 213 -24 724 -13 128 -43 704
  -98 123 -136 542 -195 648 -89 444
         
Kokku koondkasum (-kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -92 978 -111 249 -182 960 -44 835
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -5 213 -24 724 -13 128 -43 704
  -98 191 -135 973 -196 088 -88 539
         
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:        
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EEK) -3,02 -3,64 -5,93 -1,49
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EEK) -3,02 -3,64 -5,93 -1,49

 

EUR`000 IV kv 2010 IV kv 2009 12k 2010 12k 2009
Müügitulu 24 253 28 323 99 510 154 595
Müüdud toodangu kulu -24 228 -30 171 -100 031 -145 883
Brutokasum 25 -1 848 -521 8 711
         
Turustuskulud -117 -168 -401 -602
Üldhalduskulud -1 518 -1 872 -4 887 -8 002
Muud äritulud 412 210 909 1 636
Muud ärikulud -3 077 -7 273 -3 890 -9 843
Ärikasum (kahjum) -4 275 -10 951 -8 790 -8 100
         
Finantstulud 234 3 122 3 051 5 529
Finantskulud -1 950 -524 -6 282 -2 169
Finantstulud ja –kulud kokku -1 716 2 598 -3 231 3 360
         
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -238 -276 -518 -490
         
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -6 229 -8 629 -12 539 -5 230
Tulumaks -42 -97 34 -487
Puhaskasum (-kahjum) -6 271 -8 727 -12 505 -5 717
         
Muu koondkasum (-kahjum):        
Realiseerumata kursivahed -4 36 -28 58
Kokku muu koondkasum (-kahjum) -4 36 -28 58
Kokku koondkasum (-kahjum) -6 275 -8 690 -12 533 -5 659
         
 Puhaskasum (-kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -5 938 -7 147 -11 665 -2 923
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -333 -1 580 -840 -2 794
  -6 271 -8 727 -12 505 -5 717
         
Kokku koondkasum (-kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -5 942 -7 110 -11 693 -2 865
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -333 -1 580 -840 -2 794
  -6 275 -8 690 -12 533 -5 659
         
Puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:        
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,19 -0,23 -0,38 -0,10
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,19 -0,23 -0,38 -0,10

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

  EEK`000 EUR`000
  12k 2010 12k 2009 12k 2010 12k 2009
Rahavood äritegevusest        
Laekumised ostjatelt 1 888 836 3 337 467 120 719 213 303
Maksed tarnijatele -1 650 762 -2 729 303 -105 503 -174 434
Makstud käibemaks -61 175 -70 313 -3 910 -4 494
Maksed töötajatele ja töötajate eest -233 969 -427 098 -14 953 -27 296
Makstud tulumaks -1 371 -10 858 -88 -694
Netorahavoog äritegevusest -58 441 99 895 -3 735 6 385
         
Rahavood investeerimistegevusest        
Materiaalse põhivara soetamine -3 056 -2 356 -195 -151
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -7 609 0 -486
Põhivara müük 13 299 6 328 850 404
Kinnisvarainvesteeringute müük 11 100 11 078 709 708
Tütarettevõtete soetamine, neto rahavoog 27 -6 614 2 -423
Tütarettevõtete müük, neto rahavoog -9 623 157 -615 10
Sidusettevõtete soetamine -20 -6 000 -1 -383
Sidusettevõtete müük 0 6 724 0 430
Ühisettevõtete soetamine 0 -20 000 0 -1 278
Finantsinvesteeringute müük 0 275 0 18
Antud laenud -8 583 -80 828 -549 -5 166
Antud laenude laekumised 2 777 29 897 177 1 911
Saadud dividendid 61 61 4 4
Saadud intressid 4 042 14 907 258 953
Netorahavoog investeerimistegevusest 10 024 -53 980 640 -3 450
         
Rahavood finantseerimistegevusest        
Saadud laenud 107 572 343 242 6 875 21 937
Saadud laenude tagasimaksed -138 465 -348 364 -8 850 -22 265
Makstud dividendid 0 -31 933 0 -2 041
Kapitalirendi maksed -37 230 -51 029 -2 379 -3 261
Makstud intressid -17 554 -28 284 -1 122 -1 808
Muud maksed -236 -487 -15 -31
Netorahavoog finantseerimistegevusest -85 913 -116 855 -5 491 -7 469
         
Rahavoog kokku -134 330 -70 940 -8 586 -4 534
         
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 225 191 296 184 14 392 18 930
Valuutakursimuutused 157 -53 12 -3
Raha jäägi muutus -134 330 -70 940 -8 586 -4 534
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 91 018 225 191 5 818 14 393

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2009. aasta konsolideeritud müügitulu oli 155 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligikaudu 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com


Nordecon_Aruanne_4Q_2010.pdf