English Estonian
Avaldatud: 2014-05-08 15:30:01 CEST
Nordecon
Kvartaliaruanne

2014. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Tallinn, Eesti, 2014-05-08 15:30 CEST -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2014. aasta I kvartali konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 31.03.2014 31.12.2013
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 4 702 12 575
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 21 293 28 101
Ettemaksed 1 716 1 923
Varud 23 464 23 785
Käibevara kokku 51 175 66 384
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 505 566
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 765 10 645
Kinnisvarainvesteeringud 3 553 3 549
Materiaalne põhivara 9 146 9 030
Immateriaalne põhivara 14 589 14 494
Põhivara kokku 38 584 38 310
VARA KOKKU 89 759 104 694
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 19 845 23 875
Võlad hankijatele 18 157 26 372
Muud võlad 6 043 7 982
Ettemaksed 6 029 6 102
Eraldised 751 913
Lühiajalised kohustused kokku 50 825 65 244
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 3 108 3 303
Võlad hankijatele 155 156
Muud võlad 96 96
Eraldised 1 036 969
Pikaajalised kohustused kokku 4 395 4 524
KOHUSTUSED KOKKU 55 220 69 768
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 423 -298
Jaotamata kasum (kahjum) 9 607 10 681
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 32 241 32 594
Mittekontrolliv osalus 2 298 2 332
OMAKAPITAL KOKKU 34 539 34 926
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 89 759 104 694

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR '000 3k 2014 3k 2013 2013
Müügitulu 23 544 27 081 173 651
Müüdud toodangu kulu -22 374 -26 488 -162 342
Brutokasum 1 170 593 11 309
       
Turustuskulud -249 -62 -452
Üldhalduskulud -1 124 -1 236 -4 922
Muud äritulud 65 200 464
Muud ärikulud -29 -37 -1 096
Ärikasum (kahjum) -167 -542 5 303
       
Finantstulud 164 201 668
Finantskulud -961 -301 -1 027
Finantstulud ja –kulud kokku -797 -100 -359
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -61 -9 -170
       
Maksustamiseelne kasum (kahjum) -1 025 -651 4 774
Tulumaks -1 -1 -135
Puhaskasum (kahjum) -1 026 -652 4 639
       
Muu koondkasum (kahjum):      
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse      
Realiseerumata kursivahed 721 -53 106
Kokku muu koondkasum (kahjum) 721 -53 106
Kokku koondkasum (kahjum) -305 -705 4 745
       
 Puhaskasum (kahjum):      
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 074 -673 4 642
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 48 21 -3
Kokku puhaskasum (kahjum) -1 026 -652 4 639
       
Koondkasum (kahjum):      
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -353 -726 4 748
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 48 21 -3
Kokku koondkasum (kahjum) -305 -705 4 745
       
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:      
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,03 -0,02 0,15
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,03 -0,02 0,15

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR '000 3k 2014 3k 2013
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 33 370 33 379
Maksed tarnijatele2 -32 404 -32 499
Makstud käibemaks -1 488 -907
Maksed töötajatele ja töötajate eest -4 659 -4 151
Makstud tulumaks 0 -3
Netorahavoog äritegevusest -5 181 -4 181
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -12 -127
Põhivara müük 22 48
Tütarettevõtte soetus -180 0
Antud laenud -13 -322
Antud laenude laekumised 95 196
Saadud dividendid 4 4
Saadud intressid 0 6
Netorahavoog investeerimistegevusest -84 -195
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 8 3 318
Saadud laenude tagasimaksed -2 056 -1 969
Kapitalirendi maksed -356 -476
Makstud intressid -202 -253
Netorahavoog finantseerimistegevusest -2 606 620
     
Rahavoog kokku -7 871 -3 756
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 12 575 10 231
Valuutakursimuutused -2 -1
Raha jäägi muutus -7 871 -3 756
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 4 702 6 474

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

2 Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

 

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2014. aasta I kvartalis oli 1 170 tuhat eurot (I kvartal 2013: 593 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 5% (I kvartal 2013: 2,2%). Eelmise perioodiga võrreldes teenitud suurem brutokasum oli tingitud müügitulude kasvust hoonete segmendis, kus tegevuse kasumlikkus on ilmastikust vähem mõjutatud, eriti kui projektid on staadiumis, kus välitööde osakaal on väike. Samas andis pehmem talv võimaluse lõpetada rajatiste segmendis aruandeperiood sisuliselt nulltulemiga kui varasematel perioodidel on aasta esimest kvartalit iseloomustanud suhteliselt suur püsikulude katmata osa.

Aruandeperioodi I kvartalis moodustavad põhiosa teenitud müügitulust reeglina möödunud aastal alustatud projektid. Arvestades 2013. aastal saavutatud Kontserni kasumlikkuse kasvu on majandusaasta alguse suhteliselt hea ja eelmise perioodiga võrreldes paranenud tulemus ootuspärane.

Järgmistel kvartalitel hakkab müügitulu koosseisus järjest rohkem suurenema hetkel kehtivate turu- ja konkurentsitingimuste valguses sõlmitud lepingute osakaal. Nõudluse oodatavat vähenemist ja sellega kaasnevat konkurentsisurvet on Kontserni juhtkond teadvustanud juba varasematel perioodidel (vt lisaks tegevusaruande peatükid „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“, „Peamiste riskide kirjeldus“ ja „Väljavaate Kontserni tegutsemisturgudele“) ning võtnud selle osas tarvitusele abinõusid, et vähenevate mahtude juures kasumlikkust säilitada ja võimaluse korral seda parandada. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisest saavutatud tasemel.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2014. aasta I kvartalis 1 124 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise aastaga oli 9% vähem (I kvartal 2013: 1 236 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 2,9% (I kvartal 2013: 3,3%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2014. aasta I kvartalis 167 tuhat eurot (I kvartal 2013: kahjum 542 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 297 tuhat eurot (I kvartal 2013: kahjum 35 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest varasemate perioodidega võrreldes oluliselt suuremaid kursikahjumeid. Ligikaudu 27% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 776 tuhat eurot (I kvartal 2013: kasum 41 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 721 tuhande euro võrra (I kvartal 2013: kahjum 53 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli 55 tuhat eurot (I kvartal 2013: kahjum 12 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes tulenevalt eelnevast 1 026 tuhat eurot (I kvartal 2013: kahjum 652 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 1 074 tuhat eurot (I kvartal 2013: kahjum 673 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2014. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -5 181 tuhat eurot (I kvartal 2013: -4 181 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema ehitusperioodi alustamiseks II kvartalil hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Eelmisel aastal oodatust suuremate kasumitega lõpetatud projektid tähendasid Kontsernile suurenenuid väljamakseid töötajate tulemustasude ja kaasnevate maksude näol. Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul.

Investeerimistegevuse rahavoog 2014. aasta I kvartalis oli -84 tuhat eurot (I kvartal 2013: -195 tuhat eurot). Suurimaks ühekordseks väljaminekuks oli Kontserni tütarettevõtte AS Eston Ehitus vähemusaktsionäride ettevõtte omanikeringist väljaostmine, mille eest tasuti 180 tuhat eurot (vt lisa 15).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2013. aasta I kvartalis oli -2 606 tuhat eurot (I kvartal 2013: 620 tuhat eurot). Laenude tagasimaksed ületasid saadud laene 2 048 tuhande euro võrra, samas kui aasta varem ületasid saadud laenud tagasimakseid 1 349 tuhande euro võrra. Nimetatud muudatused on suures osas seotud arvelduskrediitide jääkide muutusega. Mõnevõrra on eelmise aastaga võrreldes vähenenud kapitalirendimaksete summad.

Seisuga 31.03.2014 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 702 tuhat eurot (31.03.2013: 6 474 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

  Suhtarv / näitaja I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
  Müügitulu, tuhat eurot 23 544 27 081 22 475 173 651
  Müügitulu muutus -13,1% 20,5% 26,8% 8,9%
  Puhaskasum, tuhat eurot -1 026 -652 -1 408 4 639
  Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -1 074 -673 -1 364 4 642
  Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 726 30 756 727 30 756 728 30 756 728
  Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot -0,03 -0,02 -0,04 0,15
           
  Üldhalduskulude määr müügitulust 4,8% 4,6% 5,5% 2,8%
  Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,9% 3,3% 3,1% 2,8%
           
  EBITDA, tuhat eurot 297 -35 -647 7 639
  EBITDA määr müügitulust 1,3% -0,1% -2,9% 4,4%
  Brutokasumi määr müügitulust 5,0% 2,2% 0,2% 6,5%
  Ärikasumi määr müügitulust -0,7% -2,0% -5,5% 3,1%
  Ärikasumi määr ilma kinnisvara müügi kasumita -0,8% -2,3% -6,0% 2,9%
  Puhaskasumi määr müügitulust -4,4% -2,4% -6,3% 2,7%
  Investeeritud kapitali tootlus -1,4% -0,7% -2,1% 9,5%
  Omakapitali tootlus -3,0% -2,2% -5,1% 14,2%
  Omakapitali osakaal 38,5% 29,5% 29,9% 33,4%
  Vara tootlus -1,1% -0,6% -1,5% 4,3%
  Finantsvõimendus 31,7% 39,4% 42,2% 23,5%
  Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,01 1,08 1,07 1,02
    31.03.2014 31.03.2013 31.03.2012 31.12.2013
  Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 83 864 126 740 136 235 64 286
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku
             

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2014. aasta I kvartalis ligikaudu 8% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 3%.

  I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
Eesti 92% 97% 98% 95%
Soome 7% 3% 2% 5%
Ukraina 1% 0% 0% 0%

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Nimetatud turu müügitulu osakaalu suurenemine eelmise aastaga võrreldes oli tingitud absoluutmahtude kasvust, mida võimendas ühtlasi Kontserni kogu müügitulu vähenemine sama perioodiga võrreldes. Käesoleval aastal tervikuna ei kujune müügitulu välisriikidest tõenäoliselt siiski suuremaks kui 2013. aastal ja ka riikide vahelises jaotuses ei ole oodata muudatusi.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, vt tegevusaruande peatükk „Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2014-2017“. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2014. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2014. aasta I kvartali müügitulu oli 23 544 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 27 081 tuhat eurot, vähenes müügitulu 13%. Aasta tagasi oli Kontsernil pooleli kolm suurt teedeehituse projekti kogumahus ca 70 miljonit eurot, mille panus kvartali müügitulusse oli oluline. Samuti oli aasta tagasi töös märgatavalt suuremas mahus EL struktuurifondide poolt toetatud projekte, mille osakaalu vähenemisele juhtis Kontsern tähelepanu juba möödunud aastal. Oodatult on suurenenud hoonete segmendi müügitulud, millele on viinud eratellijatega sõlmitud lepingute kasv nii arvuliselt ka kui lepingute keskmise hinna osas.

Eelnevast tulenevalt oli 2014. aasta I kvartalis müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 18 826 ja 4 314 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 12 703 ja 13 157 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri muutumist peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2014. aasta I kvartali seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 72% (I kvartal 2013: 44%).

Tegevussegmendid* I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
Hooned 80% 46% 54% 41%
Rajatised 20% 54% 46% 59%

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi sisemine struktuur ei ole mahtude kasvuga aastatagusega võrreldes oluliselt muutunud. Suurima panuse annavad ärihoonete ehitamisega seotud lepingud Tallinnas (nt Stroomi kaubanduskeskus) ja Narvas (ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus). Ehitustegevuse alustamist ootavad Pärnus Estonia Spa rekonstrueerimistööd. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist sarnasel või suuremal tasemel ka aastas tervikuna.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi sees on toimunud struktuurinihe. Varasematel aastatel oli põllmajandussektori tellimustel segmendis selge ülekaal. Seda tänu EL investeerimistoetustele. EL toetusega projektide osakaal on 2014. aastaks selgelt vähenenud ning asendunud laohoonete- ja logistikakeskustega (nt Smarteni logistikakeskus). Samuti on suurenenud Kontserni poolt teostatud ehitustööde mahud rasketööstuse sektori ettevõtetele. Eesti majanduskasv on näitamas küll aeglustumise märke, kuid ettevõtete poolt 2012-2013 käivitatud pikaajalistele investeerimisplaanidele pole see veel negatiivset mõju avaldama hakanud. Sellest tulenevalt ootab Kontsern alamsegmendi osas samuti mahtude säilimist antud tasemel.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma riske võtmata on hangete võitmine keeruline. Antud olukorras on Kontsern erinevate riskide võtmisest ka teadlikult hoidunud. Aruandeperioodi suuremateks projektideks olid Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ja Tartu Pauluse kiriku V etapi ehitamine. Nendest kahe esimeses osas on tööd ka kvartali lõpu seisuga sisuliselt lõpetatud. Terava konkurentsiolukorra jätkumise korral on alamsegmendi mahtude vähenemine Kontserni müügitulus tõenäoline.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Põhimahu annab alamsegmendis eelmisel aastal sõlmitud Pirita tee 26 korterelamu ehitamine Tallinnas. 2014. aastal sõlmiti ja alustati ehitustegevust ka Tondi elamukvartali I ehitusetapiga. Samuti on edukas olnud Kontserni enda arendatud viimaste Tigutorni korterite ja büroopinna müük. Nimetatud kortermajas on Kontsernil müümata veel 1 korter. Eelmisel aastal alustatud Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi valmimine jääb 2014. aastasse ja II etapi ehitamine on alanud. Lisaks on Kontsern alustanud kinnisvaraarendusega uuesti ka Tartus, kus Tammelinnas valmivad 2014. aasta lõpuks kaks uut korterelamut, milles on kokku 35 korterit (www.tammelinn.ee).

Müügitulu jaotus hoonete segmendis I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
Ärihooned 45% 47% 19% 45%
Tööstus- ja laohooned 26% 28% 32% 29%
Ühiskondlikud hooned 18% 18% 42% 21%
Korterelamud 11% 7% 7% 5%

 

2014. aasta I kvartalis olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Lumevaene ja suhteliselt kõrgete temperatuuridega talv võimaldas teostada teekatete asfalteerimiseelseid töid. Alamsegmendis on keskmiste lepingute suurus oluliselt vähenenud ja eelmise aastaga võrreldavad ehitusmahud ei kordu. Siiski jääb alamsegment osakaalult suurimaks, mida toetab Järva ja Hiiu maakonna ning Keila hooldepiirkonna pikaajaliste teehooldelepingute teostamine.

Insenerehituse alamsegmendis teostati Tartu Sõpruse silla paadisadama ehitustöid. Alanud aastal ei ole hetkeseisuga näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

EL struktuuritoetuste vähenemise mõju seoses eelarveperioodide vahetumisega on keskkonnaehituse ja välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) mahtude vähenemisele selget mõju avaldanud ning need on langenud teiste alamsegmentidega sarnases tempos. Kahe alamsegmendi osakaale võib pigem oodata täiendav vähenemine, sest Kontsern teostas 2014. aasta I kvartalis veel küllalt suures mahus möödunud perioodil sõlmitud pikaajalisi lepingud.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
Teedeehitus ja –hooldus 46% 44% 36% 54%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 10% 10% 19% 8%
Muud rajatised 12% 32% 41% 26%
Keskkonnaehitus 32% 14% 4% 12%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2014 oli 83 864 tuhat eurot, mis on 26% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Teostamata tööde maht vähenes kõige rohkem teedeehituse alamsegmendis (ligikaudu 61%), kus Kontsernil oli eelmisel aastal kolm suurt ehitushanget, mis põhivalmiduse osas lõpetati 2013. aasta lõpus. Teedeehituse investeeringute struktuur on uue riikliku maanteehoiukava kohaselt muutunud. Eelkõige väljendub see suurprojektide osakaalude vähenemises. Seega on valdkonnas tegelevatele ettevõtetele uueks reaalsuseks teedeehitusega seotud lepingute keskmiste maksumuste vähenemine ja sellest omakorda muutunud konkurentsiolukord.

Samuti toimus tuntav vähenemine välisvõrkude (tegevusaruandes alamsegment „muud rajatised“) ja keskkonnaehituse tööde osas, kus EL 2007-2013 eelarveperioodi viimasel aastal olid struktuurifondide kaasabil tehtud investeeringud oodatult eelmistest perioodidest väiksemad.

Tööde portfellis on seevastu oluliselt kasvanud tööstus- ja laohoonete ning korterelamute (Kontserni omaarenduste eeldatav müügitulu ei sisaldu teostamata tööde koosseisus) teostamata tööde mahud, seda tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele.

  I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 83 864 113 983 136 235 64 286

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 72% ja rajatiste omad 28%, mis on oluliselt erinev mitu aastat valitsenud olukorrast, kui osakaalud olid vastupidised (31.03.2013: vastavalt 44% ja 56%). Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 ei kordu alanud uuel EL eelarveperioodil (2014-2020) samas ulatuses. Seda eriti käesoleval aastal, kuna praeguseni pole veel lõplikult vastu võetud riiklikku kava investeeringute tegemise kohta. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2014. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Kontserni juhtkond on arvamusel, et eeldatava turulanguse tingimustes ei saa Kontserni prioriteediks olla müügitulu kasvatamine või säilitamine 2013. aastal saavutatud tasemel. Sellest rohkem tuleb tähelepanu pöörata kasumlikkuse tõstmisele. Juhtkond ei pea olemasolevate ehituslepingute mahu vähenemist antud tasemele kriitiliseks ning varasemale kogemusele tuginedes on pigem tavapärane, et oluline osa eelarvestatud tegevusmahtudest saadakse aasta jooksul sõlmitavatest uutest lepingutest. Aasta algus on seda väidet ka osaliselt juba kinnitanud ja võrreldes 2013. aasta lõpuga on ehituslepingute teostamata tööde maht suurenenud 30% võrra.

Aruandeperioodi lõpust (31.03.2014) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 5 432 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2014. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 700 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 341 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv Kontsernis tegevusmahtude langusest tulenevalt vähenenud. 2013. aastal tegevusmahtude suurenedes sõlmis Kontsern lisandunud projektpersonaliga võimaluse korral tähtajalised (projektipõhised) töölepingud, mis võimaldas kiirelt reageerida olukorras, kus teatud alamsegmentide osas oli samal ajal ette juba näha ka tulevikus mahtude vähenemist.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
ITP 341 361 362 357
Töölised 359 379 372 400
Keskmine kokku 700 739 734 757

Kontserni 2014. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 3 741 tuhat eurot, mis on 8% vähem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 4 056 tuhat eurot. Kulude languse tingis eelkõige töötajate arvu vähenemine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2014. aasta I kvartalis moodustasid 35 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 12 tuhat eurot (I kvartal 2013: vastavalt 37 tuhat eurot ja 12 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2014. aasta I kvartalis moodustasid 69 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 23 tuhat eurot (I kvartal 2013: vastavalt 51 tuhat eurot ja 17 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  I kv 2014 I kv 2013 I kv 2012 2013
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 227,7 214,3 206,4 229,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes % 6,3% 3,9% 48,8% 9,9%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 8,4 9,3 10,7 8,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes -9,7% -13,2% 43,6% -11,6%

 

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Avalike hankelepingute osas on konkurentsi kasv võrreldes eelmise aastaga selgelt tunnetatav. Avalikud investeeringud vähenesid 2013. aastal ja väljavaated mahtude säilitamiseks 2014. aastal ei ole positiivsed. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on juba tuntav, kuid see toimub olukorras, kus ehitussisendite hinnad pigem jätkavad tasapisi kasvamist. Eriti suur konkurents valitseb hoonete üldehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu eriti langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu oodatava kasumlikkuse, kui müügitulu kasvatamise või selle hoidmise saavutatud tasemel.

Nõudlus ehitusteenuse järgi sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Suur osa investeeringutest viimastel aastatel said teoks EL struktuurifondidest saadud toetuste abil, mis nii suuruselt kui ka ajaliselt oli piiratud EL eelarveperioodi kestusega aastatel 2007-2013. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) käigus Eestile eraldatavate toetuste suurus on küll üldjoontest teada (5,9 miljardit eurot, millest 4,3 miljardit eurot moodustab toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest), kuid ehitussektoriga seotud investeeringute mahud ja ajakava ei ole saanud veel lõplikke kinnitusi. Seni avalikustatud info põhjal võib aga eeldada, et nimetatud investeeringute kogumaht võrreldes eelmise eelarvega on vähenemas ning 2014. aastast on kujunemas kahe eelarveperioodi nn vaheaasta, kus põhirõhk läheb investeeringute ettevalmistamisega seotud administratiivsele tegevusele.

Tekkinud olukorras on 2014. aastal ka Kontserni äritegevuse mahtude vähenemine tõenäoline ning seda eelkõige rajatiste segmendi osas, kuhu on avalikest investeeringutest läinud seni suurim osa. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Kontserni juhtkond peab primaarseks säilitada ehitusmahtude võimaliku vähenemise ajal kasumlik tegevus. Mitmetes valdkondades (nt tugiteenused) on Kontserni kulud kasvanud selgelt aeglasemalt kui põhitegevuse mahud. Kulud on sisuliselt tasemetel, kuhu need viidi läbi erinevate kokkuhoiumeetmete pärast 2009-2010 toimunud eelmist suuremat ehitusturu langust. Sellest tulenevalt ei pea Kontsern ehitusmahtude muutudes enam läbi viima ulatuslikke ümberstruktureerimisi.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2014 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 416 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 377 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2014. aasta I kvartalis kajastatud kahjum nõuete allahindamisest oli 0 eurot (I kvartal 2013: kasum allahindluste tühistamisest 9 tuhat eurot).

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,02 kordselt (31.03.2013: 1,08 korda). Vastava näitaja on viinud eelmisest aastast madalamaks Ukraina sidusettevõtetele antud laenude ümberklassifitseerimine pikaajalisteks. Samuti mõjutab vastavat likviidsusnäitajat jätkuvalt intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 10 389 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel. I kvartali jooksul ning osaliselt ka aruandeperioodi järgselt refinantseeris Kontsern laene (või sai siduvad kinnitused selle teostamiseks 2014. aasta jooksul), mis seisuga 31.12.2013 olid kajastatud lühiajalistena summas 18 203 tuhat eurot, millest 15 003 tuhande euro osas viidi (või on planeeritud viia) 2015. aastasse. Vastavad laenujäägid olid 31.03.2014 seisuga summas 16 511 tuhat eurot ning 14 867 tuhat eurot.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 4 702 tuhat eurot (31.03.2013: 6 474 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused vähenesid võrreldes eelmise aastaga 6 931 tuhande euro võrra. Seisuga 31.03.2014 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 22 953 tuhat eurot. Intressikulud olid 2014. aasta I kvartalis 183 tuhat eurot ning võrreldes 2013. aasta I kvartaliga vähenesid intressikulud 62 tuhat eurot.

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus kiires tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivise mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Valuutakursside muutumisest saadud kahjum põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest (kajastub koondkasumiaruandes kirjel „muud ärikulud“) oli aruandeperioodil 6 tuhat eurot (I kvartal 2013: kasum 48 tuhat eurot, kajastus kirjel „muud äritulud“).

2014. aasta alguses toimunud poliitilise juhtkonna vahetumine Ukrainas, raskustes majandus ning tüli Venemaaga Krimmi autonoomse piirkonna pärast viis UAH kursi tugevasse langusesse. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 27%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 776 tuhat eurot (I kvartal 2013: kasum 41 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“,

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest olulisi kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.


Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti       

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Avalikud investeeringud 2014. aastal seoses EL eelarveperioodi vahetumisega pigem vähenevad tänu meetmete rakendamise alustamisega seotud ajakuluga. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused oluliselt ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  • Suurimate riiklike tellijate (Riigi Kinnisvara AS ja Maanteeamet) 2014. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva või pigem langevad. Sellest tulenevalt ootab Eesti ehitusturgu (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmente) ees mahtude langus. Seda leevendab mõnevõrra eratellijate investeeringute suurenemine hoonete valdkonnas.
  • Ehitusturu korrastumine jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks, osaleb pakkumistel üha sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi tegevust jätkata.
  • Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve ehitushindadele ja seeläbi kasumile on tuntav.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske. Võrreldes 2-3 aasta taguse perioodiga on olukord siiski muutunud paremaks ning hanketingimused teatud aspektides muutunud ehitusettevõtetele mõislikumaks.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad lühiajaliselt seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
  • Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise kui teenuse kvaliteeti. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Seetõttu ei toimu ka ehitusettevõtetes töötajate baastasude vähenemist, pigem püsib üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2014. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2014. aastal on vähetõenäoline.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Poliitiline olukord Ukrainas on murettekitav ning kindlasti piirab äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist ehitusturul osalejate poolt. Kontserni äritegevus Ukrainas 2014. aastal siiski jätkub. Võrreldes eelmise aastaga on Kontsernil Ukrainas hetkel ehituslepingute teostamata töid mõnevõrra rohkem. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com


Nordecon_Aruanne_1Q_2014.pdf
Investor presentation_3m_2014.pdf