Nordecon
Kvartaliaruanne

2013. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon avalikustab 2013. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Tallinn, Eesti, 2013-11-07 15:30 CET -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2013. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2013. aasta 9 kuuga oli 9 426 tuhat eurot (9 kuud 2012: 6 026 tuhat eurot) ja vastav brutokasumlikkus 7,0% (9 kuud 2012: 5,1%).

Kontserni juhtkond on varasemates vahearuannetes viidanud ulatuslikele sisemistele ümberkorraldustele äritegevuses ja kulude kokkuhoiumeetmetele kasumlikkuse suurendamiseks. Nimetatud tegevused on olnud tulemuslikud. Samas sisaldavad need ka piiranguid ja sisemiste ressursside arvelt tekitatud kasumlikkuse kasvutempot ei ole võimalik hoida püsivalt samal tasemel.

Pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel. Lepingu kestel võib muutuda hinnang projekti lõppkasumlikkuse osas ning vastavalt sellele korrigeeritakse ka finantsaruannetes kajastatud proportsionaalset osa teenitavast kasumist. Aruandeperioodil (eelkõige III kvartalis) jõudis Kontsernis lõppfaasi arvestatav osa ehitusprojekte ning nende lõpp-kasumlikkus täpsustus. Seda tingimustes, kus paljud projektid olid ehituslikult keerulised ning sisaldasid projekti kestel ehituslikke riske, millega seonduvaid võimalikke kulusid aruandluses arvesse võeti. Projektide edukas teostus võimaldas kokkuvõttes vastavate kulutuste tegemisest hoiduda. Läbi eelnimetatu andsid märkimisväärse panuse kasumi suurenemisse välisvõrkude ja keskkonnaehituse projektid. Kuigi tegemist on avalike vähempakkumistega võidetud projektidega, on Kontserni töötajate poolt omandatud kogemused nimetatud valdkondades viimastel aastatel võimaldanud oluliselt tõsta töö tulemuslikkust.

Samuti on Kontserni äritegevuse kasumlikkuse paranemist soosinud väliskeskkond. Mahtude kasv ehitusturul eelmisel aastal, suhteliselt stabiilsetena püsinud ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad ning mõnevõrra väiksem konkurentsisurve teatud segmentides on loonud sobivad tingimused projektide keskmise kasumlikkuse kasvuks.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2013. aasta 9 kuuga 3 567 tuhat eurot ning võrreldes eelmise aastaga on need mõnevõrra vähenenud (9 kuud 2012: 3 941 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 2,8% (9 kuud 2012: 3,3%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2013. aasta 9 kuuga 5 587 tuhat eurot (9 kuud 2012: 2 106 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 088 tuhat eurot (9 kuud 2012: 3 735 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 5 309 tuhat eurot (9 kuud 2012: 1 988 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 5 137 tuhat eurot (9 kuud 2012: 1 630 tuhat eurot).

2013. aasta viimases kvartalis lõpeb arvestatavas mahus projekte (sh teedehituse valdkonnas), kuid nende osas on teostusriskide realiseerumine Kontsernile kõrgema tõenäosusega, kui seda III kvartalis lõppjärku jõudnud projektide osas. Ühtlasi on aasta esialgsete majandustulemuste avalikustamise ajaks  selgumas ka Eesti Meremuuseumile esitatud nõude tasumise kohtulahend (vt tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Krediidirisk“).

Kontserni rahavood

2013. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas -5 133 tuhat eurot (9 kuud 2012: 1 762 tuhat eurot). Kasumliku tegutsemise tingimustes on negatiivne rahavoog tekkinud peamiselt seetõttu, et projektide tegelik valmidusaste (kajastatud müügitulu) on erinev tellijale väljastatud arvete summast. Samuti vähendavad rahavoogu ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust, mis on võrreldavas suurusjärgus projektide kasumlikkusega. Samuti on Kontsern alustanud ühe omaarenduse ehitamist. Võrreldaval perioodil sarnased projektid puudusid ning enne korterite müügiga alustamist on projekti rahavoog negatiivne.

Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2013. aasta 9 kuuga -286 tuhat eurot (9 kuud 2012: -2 308 tuhat eurot). Kontsern jätkas investeerimist põhivarasse, kuigi mitte nii suures ulatuses kui aasta varem. Sidusettevõtetele antud laenude maht on võrreldes eelmise aastaga selgelt vähenenud ning aruandeperioodil toimus ka varasemast rohkem antud laenude laekumisi. Aruandeperioodil taastas Kontsern sidusettevõtte negatiivset osakapitali 350 tuhande euro suuruse sissemaksega.

Finantseerimistegevuse rahavoog 2013. aasta 9 kuuga oli 4 330 tuhat eurot (9 kuud 2012: -298 tuhat eurot). Saadud ja tagastatud laenude netosumma oli 6 483 tuhat eurot, kui aasta varem oli vastav näitaja 2 183 tuhat eurot. Kontsern laenas eelmise aastaga võrreldes rohkem käibekapitali seoses kasvanud äritegevuse mahtudega ning äritegevuse negatiivse rahavoo kompenseerimiseks. Teisalt olid suuremad ka laenude tagasimaksed, mis tehti laenukohustuste refinantseerimise kokkulepete täitmiseks.

Seisuga 30.09.2013 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 140 tuhat eurot (30.09.2012: 9 066 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2013. aasta 9 kuuga ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 1%.

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust. Käesoleval aastal jääb müügitulu välisturgudelt eeldatavasti sarnasesse suurusjärku.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2013. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.

Kontserni 2013. aasta 9 kuu müügitulu oli 134 733 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 117 054 tuhat eurot, kasvas müügitulu 15%.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2013. aasta 9 kuu seisuga moodustasid hoonete ja rajatiste segmentide müügitulud kokku vastavalt 52 294 ja       79 587 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 49 747 ja 64 674 tuhat eurot (vt Lisa 8). Rajatiste segmendi suurem osakaal ja mahud absoluutnäitajates (sh võrrelduna eelmise aastaga) tulenesid peamiselt suurte tee-ehitusprojektide teostamisest.

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Eratellijate investeeringute lisandumine eelmisel aastal pani aluse ärihoonete segmendi müügitulu kiirele kasvule. Tallinnas ja Tartus ehitatavatele ärihoonetele lisandusid aruandeperioodil uute projektidena Narva ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus, maksumusega üle 15 miljoni euro ja Stroomi kaubanduskeskuse ehitamine, maksumusega üle 9 miljoni euro. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist arvestataval tasemel.

Ühiskondlike hoonete ehitusmahud langesid kuna Kontsernil puudusid valdkonnas suurprojektid võrreldes aastataguse perioodiga. Alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma suuri riske võtmata on hangete võitmine keeruline. Antud olukorras on Kontsern riskide võtmisest ka teadlikult hoidunud. Käesoleval aastal ei ole oodata oluliste suurhangete väljakuulutamist ning mahud antud alamsegmendis tõenäoliselt ei kasva. Suurematest projektidest jätkusid aruandeperioodil tööd Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse, Tartu Pauluse kiriku V etapi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ehitamisel.

Tööstus- ja laohoonete põhimahu moodustasid endiselt põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned, kuid võrreldes eelmiste aastatega on nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL struktuurifondide toetuste vähenemisest eelarveperioodi lõpus. Vähenevaid mahte seal on kompenseerinud eratellijate poolt tehtud investeeringud uutesse tööstus- ja tootmishoonetesse. Viimastest lisandus aruandeperioodil Väätsasse rajatav piimafarmikompleks, maksumusega üle 9 miljoni euro.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Aastas tervikuna on oodata alamsegmendi müügitulu osakaalu kasvu kuna Kontsern sõlmis mais oma mitme aasta suurima korterelamu ehituslepingu, maksumusega ligikaudu 10 miljonit eurot (Pirita tee 26 korterelamu Tallinnas). Samuti on edukas olnud viimaste Tigutorni korterite ja büroopinna müük. Nimetatud kortermajas on Kontsernil müümata veel 4 korterit. Kontserni poolt aruandeperioodil alustatud Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi valmimine jääb 2014. aastasse.

Oodatult olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Kontsernil on käsil mitmeid suurprojekte, kus lisaks hooajalistele asfalteerimistöödele on suur osa ka erinevatel pinnasetöödel ning rajatiste ehitamisel. Viimaseid oli võimalik teostada ka aruandeperioodi alguse talvistes ilmastikutingimustes. Pooleliolevate projektide põhimahud jäävad 2013. aastasse, mis säilitab alamsegmendi suure osakaalu.

Insenerehituse alamsegmendis jätkusid tööd Sillamäe sadamas ja Kärdla külalissadama ehitamisel. Nendest esimese osas tehti suurem osa töödest eelmisel aastal ning see mõjutas otseselt alamsegmendi müügitulu osakaalu vähenemist võrreldes eelmise aastaga. Tõenäoliselt ei lisandu sellel aastal töödeportfelli enam avaliku- ja erasektori mahukaid projekte insenerehituse segmendis.

Kontsern sõlmis 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse lepinguid, mille põhiline ehitusmaht langeb 2013. aastasse. Aruandeperioodil sõlmiti leping Paide linna reoveepuhasti rekonstrueerimiseks summas 6,4 miljonit eurot. Alamsegmendi mahud jäävad eeldatavasti kõrgemaks kui eelmisel aastal ning mahu suurenemine tuleb osaliselt ka vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööde (muud rajatised) arvelt. Viimaste mahtusid ootab ees üldine vähenemine ehitusturul. Käimas on viimane aasta käesolevast EL eelarveperioodist läbi mille toimub segmendi investeeringute põhiline finantseerimine. Suur osa sarnastest projektidest on juba eelmistel aastatel avalike hangete läbi välja kuulutatud.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2013 oli 85 765 tuhat eurot, mis on 41% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Teostamata tööde maht vähenes kõige rohkem teedeehituse segmendis (ligikaudu 77%), kus Kontsernil on viimasel aastal olnud töös kolm suurt ehitushanget (Aruvalla-Kose teelõik Tallinn-Tartu maanteel, Tartu läänepoolne ümbersõit ja Tartu idapoolne ringtee). Uued riiklikud investeeringud suurematesse teeehitusprojektidesse on samal ajal olnud pea olematud. 2013. aastal valitakse eeldatavasti välja kahe suurema teedeehituse riigihanke teostajad, kuid lepingute maht seal jääb alla 15 miljoni euro. Samuti on toimunud tuntav vähenemine välisvõrkude (tegevusaruande segment „muud rajatised“) tööde osas, kus EL käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal on struktuurifondide kaasabil tehtavad investeeringud olnud oodatult eelmistest perioodidest väiksemad.

Tööde portfellis on seevastu kasvanud ärihoonete, tööstus- ja laohoonete ning keskkonnaehituse alamsegmentide teostamata tööde mahud. Kaks esimest tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele. Viimase osas on tegemist Kontserni eduka pakkumistegevusega ning osaliselt asjaoluga, et EL struktuurifondide kaasabil tehtavate investeeringute mahud keskkonnarajatistesse on eelarveperioodi lõpus suurenenud.

Tööde portfell seisuga 30.09.2013 ei sisalda enam Tallinna kesklinna piirkonnas Tivoli elamuarenduse projekti teostamata jääki (30.09.2012 seisuga 12 951 tuhat eurot). Nordecon avalikustas lepingu lõpetamise kohta börsiteate 13.06.2013.

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 69% ja rajatiste omad 31%, mis on oluliselt erinev kui mitu aastat valitsenud olukord, kui osakaalud olid vastupidised (30.09.2012: vastavalt 30% ja 70%). Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli aruandeaasta lõpus ning tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 järgmisel EL eelarveperioodil (2014-2020) ei kordu. Seda eriti järgmisel aastal, kuna praeguseni pole veel vastu võetud riiklikku kava investeeringute tegemise kohta. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2014. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Aruandeperioodi lõpust (30.09.2013) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 3 768 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2013. aasta 9 kuu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 784 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 360 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga töötajate arv oluliselt ei kasvanud.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2013. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 13 584 tuhat eurot, mis on 15% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 11 835 tuhat eurot. Kulude kasvu on põhjustanud nii tegevusmahtude suurenemine kui ka paranenud kasumlikkuse tingimustes lisanduvate tulemustasude maksmine. Vähemal määral mõjutas tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2013. aasta 9 kuuga moodustasid 120 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 40 tuhat eurot (9 kuud 2012: vastavalt 132 tuhat eurot ja 44 tuhat eurot). Tasud sisaldavad III kvartalis (sh 2012. aastal) moodustatud eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatavate võimalike tulemustasude kajastamiseks.

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2013. aasta 9 kuuga moodustasid 195 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 64 tuhat eurot (9 kuud 2012: vastavalt 291 tuhat eurot ja 96 tuhat eurot, sisaldades sh 30.04.2012 tagasi kutsutud juhatuse liikme tasu). Tasud sisaldavad III kvartalis (sh 2012. aastal) moodustatud eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatavate võimalike tulemustasude kajastamiseks.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontserni töötajate arv on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilne ning töötajate nominaaltootlikkuse kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule. Kontserni aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel oli tulemustasude osakaal tööjõukuludes väiksem. Kontsern ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid.  Tulemustasude maksmine on teatud kasumieesmärkide täitmisel Kontsernis tavapärane tegevus ning tööjõukulude nominaaltootlikkus aruandeperioodi lõpus on võrreldavaid ajaloolisi andmeid vaadates suhteliselt kõrge.

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Avalike hankelepingute osas on konkurentsi kasv 2013. aastal olnud selgelt tunnetatav. Avalikud investeeringud on 2013. aastal vähenenud ja väljavaated mahtude säilitamiseks 2014. aastal ei ole positiivsed. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on tuntav, kuid see toimub olukorras, kus ehitussisendite hinnad pigem kasvavad tasapisi. Eriti suur konkurents valitseb hoonete üldehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad pigem tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu oodatava kasumlikkuse kui müügitulu kasvatamise või selle hoidmise saavutatud tasemel.

Nõudlus ehitusteenuse järgi sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Suur osa investeeringutest viimastel aastatel said teoks EL struktuurifondidest saadud toetuste abil, mis nii suuruselt kui ka ajaliselt on piiratud EL eelarveperioodi kestusega aastatel 2007-2013. Eelarveperioodi viimasesse aastasse jäänud toetussummade maht on väiksem kui eelmisel paaril aastal, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) käigus Eestile eraldatavate toetussummade suurus on küll üldjoontest teada, kuid ehitussektoriga seotud investeeringute mahud ja ajakava ei ole saanud veel lõplikke kinnitusi. Seni avalikustatud info põhjal võib aga eeldada, et nimetatud investeeringute kogumaht võrreldes eelmise perioodiga väheneb ning 2014. aastast on kujunemas kahe eelarveperioodi nn vaheaasta, kus põhirõhk läheb investeeringute ettevalmistamisega seotud administratiivsele tegevusele.

Tekkinud olukorras on 2014. aastal ka Kontserni äritegevuse mahtude vähenemine tõenäoline ning seda eelkõige rajatiste segmendi osas, kuhu on avalikest investeeringutest läinud seni suurim osa. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (eelkõige rajatiste) segmendis.

Kontserni juhtkond peab primaarseks säilitada ehitusmahtude võimaliku vähenemise ajal kasumlik tegevus. Mitmetes valdkondades (nt tugiteenused) on Kontserni kulud kasvanud selgelt aeglasemalt kui põhitegevuse mahud. Kulud on sisuliselt tasemetel, kuhu need viidi läbi erinevate kokkuhoiumeetmete pärast 2009-2010 toimunud eelmist suuremat ehitusturu langust. Sellest tulenevalt ei pea Kontsern ehitusmahtude muutudes enam läbi viima ulatuslikke ümberstruktureerimisi.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms.). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2013 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 998 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 092 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2013. aasta 9 kuuga kajastati kahjum nõuete allahindamisest summas 261 tuhat eurot (9 kuud 2012: 233 tuhat eurot).

Kontsern kajastab finantsseisundi aruandes ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust nõuet Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid). Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Vahearuande väljastamise seisuga on nimetatud vaidluses kohtuistungid peetud ning osapooled oma lõplikke seisukohti kohtule esitamas. Arvestades asjaolusid võib loota kohtuotsuse teatavaks tegemist jaanuaris 2014.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva, kuid esineb ka kuni 100 päevaseid tähtaegu) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,12 kordselt (30.09.2012: 1,08 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel. 2013. aasta 9 kuu jooksul refinantseeris Kontsern laene, mis seisuga 31.12.2012 olid kajastatud lühiajalistena summas 13 415 tuhat eurot (vastavad laenujäägid 30.09.2013 seisuga summas 15 322 tuhat eurot) ning nende maksetähtajad viidi 2014. aastasse.

Aruandeperioodi lõpus oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 140 tuhat eurot (30.09.2012: 9 066 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused suurenesid võrreldes eelmise aastaga 5 937 tuhande euro võrra. Sellest 5 096 tuhat eurot moodustas faktooringkohustuse suurenemine. Seisuga 30.09.2013 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 42 528 tuhat eurot. Intressikulud olid 2013. aasta 9 kuu seisuga 783 tuhat eurot ning võrreldes 2012. aasta 9 kuu seisuga vähenesid intressikulud 16 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutab enim ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus. Selle maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Ukraina grivna kurss euro suhtes oli 2013. aasta 9 kuu jooksul stabiilne. Valuutakursside muutumisest saadud kahjum oli aruandeperioodil 43 tuhat eurot (9 kuud 2012: kahjum 8 tuhat eurot).

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti       

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Ehitusturu põhimahud jäävad 2013. aastal rajatiste valdkonda, kuid vahe hoonete valdkonnaga väheneb. Avaliku sektori poolt annab hoonete valdkonda oma panuse peamiselt kahe suurprojekti (Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone  ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku) ehitamine. Rajatiste valdkonna ehitustööde mahtudele avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu 2007-2013 kestva eelarveperioodi jaoks mõeldud toetuste lõppemine. Eratellijate poolt tehtavate investeeringute mahud on suunatud eelkõige hoonete valdkonda. Eeldatavasti jätkub erainvesteeringute kasv ka 2014. aastal.
• Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Uute hangete maht käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal väheneb. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) toetuste mahud ja teostamise periood on veel ebaselged. Samuti vähenevad riiklike suurtellijate Riigi Kinnisvara AS-i ja Maanteeameti uute investeeringute mahud. Tõenäoliselt ootab Eesti ehitusturgu sellel aastal ees kasvutempo aeglustumine ning järgmisel aastal pigem mõningane langus.
• Ehitusturul osalejate korrastumine jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks osaleb pakkumistel üha sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi tegevust jätkata.
• Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve ehitushindadele ja seeläbi kasumile on tuntav.
• Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske. Võrreldes 2-3 aasta taguse perioodiga on olukord siiski muutunud paremaks ning hanketingimused teatud aspektides muutunud ehitusettevõtetele mõislikumaks.
• Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
• Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul puudus. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata sealt olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Seetõttu ei toimu ka ehitusettevõtetes töötajate baastasude vähendamist, pigem püsib üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2013. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2013. aastal on seega välistatud.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2013. aastal siiski jätkub. Eksisteerib mõningaid märke, et investeerimine Ukrainasse elavneb 2013. aastal mõnevõrra, kuid majanduslike ja poliitiliste riskide valguses ei ole põhjust oodata kiireid muudatusi. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern 2013. aastal teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com