Nordecon
Kvartaliaruanne

2011. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata )

Nordecon AS avalikustab 2011. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata )

Tallinn, Eesti, 2011-05-11 15:35 CEST --  

TEGEVUSARUANNE

Kontserni strateegia ja eesmärgid

Nordeconi kontserni strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid aastani 2013

- Viiakse lõpule 2009. aastal alustatud olulised muudatused kontserni struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis

- Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on kasumlik

- Ukrainas jätkatakse senise strateegia alusel hoonete valdkonnas

- Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks

- Toetades valdkonna jätkuvat arengut tegutsetakse läbi tütarettevõtte töövõtjana betoonitööde turul Soomes

- Olla 2013. aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb rajatiste ja pool hoonete valdkonnast

Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on – „Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi“

Juhatuse hinnangul tuleb Kontsernil järgmistel aastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse tegevussegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni ümberkorralduste poolt loodud tõhusama tegutsemise eelduste realiseerimist, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).

Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja eesmärkide saavutamisele kuni aastani 2013 (k.a). Järgmise kolme aasta strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni läbimist ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks ehitusturu stabiilsema kasvuga aastast 2012.

Lähiajal ei ole Kontserni prioriteediks müügitulu kasv ilma kasumlikkust tagavate meetmeteta, kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine olukorras, kus sisendhindade kiire kasv võib mõjutada tuntavalt ettevõtete tulemusi järgnevatel perioodidel.

TOIMUNUD MUUDATUSED KONTSERNI ÄRITEGEVUSES 2011. AASTA I KVARTALIS

Toimunud muudatused äritegevuses Eestis

Kontserni äritegevuses Eestis ei toimunud 2011. aasta I kvartalis olulisi muudatusi võrreldes eelnenud aastaga. Uusi tegevussegmente ei lisandunud ega lõpetatud tegevust üheski senises alamsegmendis.

2011. aasta algusest viib olulist osa kontserni põhitegevusest läbi emaettevõte Nordecon AS, kellega 2010. aasta lõpus ühendati kaks seni vastavalt hoonete ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtet – Nordecon Ehitus AS ja Nordecon Infra AS. Nordecon AS täidab jätkuvalt ka kontserni valdusettevõtte rolli, hoides omanduses kontserni olulisemaid tütarettevõtteid Eestis ja välisriikides.

Toimunud muudatused äritegevuses välisturgudel

Läti

Võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga ei ole Kontserni äritegevus Lätis muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Lätis ühtegi pooleliolevat lepingut ega kohapeal registreeritud tütarettevõtet.

Leedu

Võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga ei ole Kontserni äritegevus Leedus muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Leedus ühtegi pooleliolevat lepingut. Leedus registreeritud tütarettevõte Nordecon Statyba UAB tegevus on peatatud.

Valgevene

Kontsern jätkab töid Valgevenes projektipõhiselt, ehitades Soome toiduainetööstuse ettevõttega sõlmitud lepingu alusel tootmishoonet. Muid pooleliolevaid lepinguid Kontserni Valgevenes ei ole. Töid teostatakse läbi tütarettevõte Eurocon Stroi IOOO. Vastavalt Kontserni arengustrateegiale ei ole Valgevene valitud välisturg ning eelpool nimetatud projekti kasutati turul tegutsemise tundmaõppimiseks. Nordecon AS juhtkond on otsustanud pärast nimetatud projekti valmimist 2011. aastal Valgevene turul tegutsemist mitte jätkata. Otsuse tingis asjaolu, et Valgevene ettevõtlus- ja õigusruum ei ole veel piisavalt läbipaistev ja toetav jätkamaks püsivat stabiilset äritegevust ehitussektoris.

Ukraina

Kontserni juhtkond on otsustanud, et tegevus Ukrainas jätkub 2011. aastal ning eesmärgiks on seatud säilitada tänaseks saavutatud optimaalne valmisolek ehitustegevuse jätkamiseks olukorra paranemisel kohalikul ehitusturul. Majanduses (sh panganduses) ja poliitilises elus valitsevate probleemide tõttu pole riik suutnud tagasi meelitada piisavalt välisinvestoreid, kes on Kontserni sihtrühmaks. Otsuse Ukrainas jätkata tagasid senine läbimõeldud tegevus ehitusturu madalseisus ning väljavaade turu paranemise arengutele lähiaastatel.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukrainas.

Soome

Nordecon Betoon OÜ ja tema Soomes registreeritud tütarettevõte Estcon Oy jätkavad alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes, kus ettevõtte tugevuseks on kvaliteetne oskusteave, mobiilsus ja konkurentsivõimeline teenuse hind.

2011. AASTA I KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Kontserni kasumlikkus

Nordeconi kontserni brutokahjum 2011. aasta I kvartalis oli 73 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli brutokahjumi suuruseks 1 517 tuhat eurot. Kuigi Kontsernil ei õnnestunud veel jõuda esimeses kvartalis kasumisse, näitab brutotulemuse paranemine möödunud perioodiga võrreldes esimesi märke tegevuskeskkonna suundumustest positiivsemaks. Tulemuse jäämist negatiivse poole peale mõjutas kahjuks tuntavalt ka ilmastik, mis ei lasknud teostada piisavas mahus töid väliobjektidel (eelkõige rajatiste valdkonnas). Teist aastat järjest oli Eestis tavapärasest suurema sademetehulgaga talv, mis Kontserni teehoolduslepingute mõistes tähendas tegutsemist nullkasumi või kohati kahjumiga. Samuti tähendas pikk talveperiood ehk nn tehnoloogiline paus Kontsernile püsikulude kandmist ilma kaasnevate tuludeta tegevust oluliselt mõjutavas valdkonnas.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on Kontsern suutnud oma põhitegevuse tulusid oluliselt suurendada ja teha seda hoolikalt kulusid kontrollides, mille tulemusel I kvartalil tegutseti sisuliselt nullkasumiga. Kontserni põhitegevuse kasumlikkuse paranemiseni on viinud eelkõige alltoodud asjaolud:

- Peamiselt 2009. aastal sõlmitud mõne pikaajalise lepingu täitmisel realiseerunud riskide ulatus on olulises osas selgunud ning teadaolevad kahjumid kajastatud eelmistes perioodides. 2010. aastal seati eesmärgiks lepingute portfelli kasumlikkuse tõstmine, mitte selle kogumahu kasvatamine;

- 2010. aasta lõpus sõlmis Kontsern mitmeid eesmärgistatud brutokasumiga lepinguid, mille täismahulist teostust sai alustada talvekuudel;

- Oma panuse on kindlasti andnud kahel viimasel aastal rakendatud ranged kulude kokkuhoiu meetmed ja Kontserni sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmine;

Ehitusturul osalejatele on 2011. aasta tulnud tõdemusega, et teatud segmentides on konkurents hakanud hõrenema. Seda isegi mitte veel niivõrd ehitusettevõtete pankrottide tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et ettevõtted on pidanud eelmistel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama, mis seab piiranguid mitmete turuosaliste pakkumisvõimekusele. Samuti on paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on avaldamas positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern on liikumas õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus 2011. aastal tervikuna. Vaadates Kontserni ehituslepingute teostamata tööde portfellis olevaid projekte, siis joonistub välja selge trend üldise paranemise poole.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2011. aasta I kvartalis 1 067 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 9%, saavutades suhtelise stabiilsuse. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 6,0% (2010 I kvartal: 10,4%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2011. aasta I kvartalis 1 116 tuhat eurot (2010 I kvartal: 2 912 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 234 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa on 1 177 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks 1 642 tuhat eurot, mis sisaldas samas ühekordset erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist netosummas 1 177 tuhat eurot. Ilma vastava sündmuseta oleks Kontserni puhaskahjum eelmisel aastal moodustanud 2 819 tuhat eurot.

Kontserni rahavood

2011. aasta I kvartalis moodustas äritegevuse netorahavoog -1 977 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli äritegevuse netorahavoog 2 359 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga on rahavoog äritegevusest muutunud negatiivseks. Selle peamisteks põhjusteks oli projektide rahavoogude tsüklilisus ja kahjumlike projektide mõju. Tellijate maksetähtajad on pikenenud ning asuvad üldjuhul vahemikus 45-100 päeva. See tähendab, et mitmetes projektides toimub nt 2011. aastal alustatud tööde eest raha laekumine alles II kvartalis jne. Kahjumlikest projektidest tekkiv negatiivne rahavoog realiseerub vastavalt tööde tegelikule teostamisele, kuigi nende raamatupidamislik kahjum on kajastatud eelmistes perioodides.

Investeerimistegevuse rahavoog 2011. aastal oli positiivne 248 tuhande euro suuruses, kui võrreldaval perioodil moodustas raha väljaminek 476 tuhat eurot. Aruandeperioodil laekus raha eelkõige põhivahendite müügist. Möödunud perioodi netoväljaminek oli seotud peamisel Läti tütarettevõtte müügiga.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -1 783 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja -3 914 tuhat eurot. Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud suuresti muutumatuks. Kontsern kaasab võõrkapitali märksa vähem, kui on tarvis olemasolevate laenukohustuste tähtaegseks täitmiseks. Samas on tagasimaksed võrreldava perioodi suhtes vähenenud tänu Kontserni ja pankade poolt tehtud kokkulepetele, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.

Seisuga 31.03.2011 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 2 303 tuhat eurot (31.03.2010: 12 376 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud võimalikku likviidsusriski tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

OLULISEMAD SUHTARVUD JA NÄITAJAD

¹ EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla hinnatud firmaväärtused 2010: 411 tuhat eurot

MAJANDUSTEGEVUS GEOGRAAFILISTE TURGUDE LÕIKES

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2011. aasta I kvartalis ligikaudu 6% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal 4%.

Suurema osa Kontserni välisturgudel teostatud töödest moodustas projektipõhine ehitustegevus Valgevenes, mis lõpeb hinnangute kohaselt II poolaastal. Kontserni juhtkonna otsuse kohaselt uusi projekte Valgevene turul ei otsita (vt ka tegevusaruande peatükk „Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses 2011. aasta I kvartalis“). Müügitulu osakaal Soomes koosneb seal teostatud betoonitööde alltöövõtust.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhatuse poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

MAJANDUSTEGEVUS TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.

Kontserni müügitulu 2011. aasta I kvartalis oli 17 723 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 11 248 tuhat eurot, on müügitulu kasvanud 58%. Eelmisel aastal saavutas 2008-2010 toimunud Eesti ehitusturu langus oma põhja. Müügitulu kasvu põhjustena võib nimetada järgmisi tegureid: hoonete valdkonnas turumahtude mõõdukas kasv, konkurentsi vähenemine teatud segmentides ja Kontserni edukas pakkumistegevus rajatiste alamsegmentide projektides, kus töid sai teostada ka talvel.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid korterite nõudlusele, jääb ka lähitulevikus korterelamute ehitamise osakaal kogumüügist oluliselt alla strateegiliselt määratud ülempiiri 20%.

Segmentide müügitulu

2011. aasta I kvartalis jagunes müügitulu kahe põhisegmendi osas võrdselt. Üldjuhul on aasta esimeses kvartalis olnud hoonete segmendi osakaal rajatiste omast suurem, kuna talveperiood ei võimalda teha täismahus näiteks teeehituse projekte. Antud aasta I kvartali muutis tavapärasest pisut erinevaks asjaolu, et Kontsernil oli rajatiste segmendis töös projekte, mille läbiviimist ilmastikuolud oluliselt ei mõjutanud. Seisuga 31.03.2011 moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 8 744 ja 8 389 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 8 326 ja 2 802 tuhat eurot.

Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa (71%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem. Aasta järgmistes kvartalites on oodata, et hoonete ja rajatiste segmentide müügitulud jäävad sarnastesse proportsioonidesse.

Müügitulu jaotus segmentides*

* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Ärisegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt ettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 – Tegevussegmendid nõudeid järgides). Ettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on nimetatud ettevõte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi sisemist jaotust iseloomustab 2011. aasta I kvartalis suur ühiskondlike hoonete osakaal. 2010. aasta lõpus sõlmis Kontsern kaks tänases turuolukorras olulise suurusega avaliku sektori hoonete ehituslepingut – Koidula piirijaama hoonete ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna õppehoone ehitamine. Samuti jätkusid suuremahulised tööd Tallinna vesilennukite angaaride ümberehitamisel Meremuuseumi ruumideks. Tööstus- ja laohoonete müügitulu jagunes peamiselt lõpetamisjärgus Ahtme tipukoormuskatlamaja ja Valgevenesse ehitatava toiduainete tootmishoone ehitamise vahel.

Hoonete segmendi siseselt mõjutab tööde jagunemist projektide nappus turul, mis sunnib ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda konkreetsele tegevusalale. Teiseks oluliseks mõjutajaks on üldine majanduskeskkond. Eraettevõtete investeeringud tööstus- ja ärihoonetesse on majanduslanguse tingimustes olnud tagasihoidlikud. Samas on riigi ja kohalike omavalitsuste investeeringud koolide, lasteaedade ja avaliku ruumi ehitistesse suurenenud. Seda ka tänu EL struktuurifondide toetusele. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui peatöövõtja, mitte arendaja.                                             

Rajatiste segmendi müügitulu kasvas eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kolm korda ning selle kasvu tulemused peegelduvad ka segmendi müügitulu sisemises jaotuses. Suure mahu andsid tööd, mille teostamine oli võimalik ka talvistes tingimustes. Samuti sisaldub siin vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamine, kus Kontsern on võitnud nimetatud valdkonnas mitmeid hankeid. Nende osakaal jääb eeldatavasti suhteliselt suureks ka järelejäänud aastas. Keskkonnaehitusealasest tegevusest moodustavad suurema osa Paljassaarele AS Tallinna Vesi tellimusel rajatava biofiltri ehitustööd. Teedeehituse ja –hoolduse mahud paistavad väiksematena eelkõige teiste alamsegmentide osakaalu suurenemise taustal ning mahud hakkavad suurenema eeldatavasti juba järgmisest kvartalist. Vesiehitus, mis sõltub eelkõige Eesti sadamate investeerimispoliitikast, on möödunud perioodil olnud pea olematu.

EHITUSLEPINGUTE TEOSTAMATA TÖÖDE MAHUD

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2011 oli 91 974 tuhat eurot, mis on 4% rohkem võrreldes aastataguse 88 603 tuhande euroga. Sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde mahtude langus on viimaste kvartalite ajal oluliselt aeglustunud ning saavutanud suhtelise stabiilsuse, püsides 85 – 95 miljoni euro piires.

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 71% (31.03.2010: 77%) kogumahust.

Portfelli koguväärtus saavutas seoses ehitusturu mahtude vähenemisega oma põhja eelmisel aastal. Olukorras, kus ehitussektori sisendhindade langus on praeguseks pea kõigis valdkondades pöördunud tõusule, keskendub Kontserni juhtkond endiselt eelkõige lepinguportfelli kasumlikkuse parandamisele, mitte selle suurusele ja kasvu kiirendamisele.

Perioodil bilansipäevast (31.03.2011) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 57 221 tuhande euro väärtuses. Sellest 39 262 tuhat eurot moodustab 15.04.2011 sõlmitud Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitusleping ning 02.05.2011 sõlmitud Ämari lennubaasi hoonete ehitusleping summas 10 854 tuhat eurot. Arvestades eeltoodut võib siiski tõdeda, et järgmistes perioodides eeldab juhtkond pigem portfelli kasvu tulenevalt ehitusturu mõningasest elavnemisest.

TÖÖTAJAD

Töötajad ja tööjõukulud

2011. aasta I kvartali lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 699 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) on 337 inimest. Töötajate arvu vähenemine on Kontsernis viimaste kvartalitega järjest aeglustunud ning saavutanud praeguseks madalpunkti. 2011. aastal on töötajate arv eeldatavalt stabiilne, näidates pigem vaikset kasvu. Seda mõjutab lisaks tavapärasele hooajatööliste kasutamisele II ja III kvartalis ka Kontserni tegevusmahtude eeldatav suurenemine võrreldes 2010. aastaga.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2010. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 3 076 tuhat eurot, mis on 8% vähem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 3 332 tuhat eurot.

Tööjõukulude vähenemine on tingitud Kontserni töötajate üldarvu alanemisest võrreldes eelmise perioodiga. Samuti on vähenenud personali töötasude osana arvestatavad tulemustasud, mis on otseselt sõltuvad tegevuse kasumlikkusest.

Nordecon AS nõukogu liikmetele on 2011. aasta I kvartalis arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 21 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 25 tuhat eurot. Nordecon AS juhatuse liikmetele on 2011. aasta I kvartalis arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 72 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2010. arvestati tasusid 36 tuhat eurot. Juhatusele arvestatud töötasud on suurenenud, kuna võrreldaval perioodil töötas ettevõtte juhatuses kaks liiget praeguse nelja liikme asemel. Nimetatud muudatus leidis aset seoses 2010 aasta lõpus toimunud Kontserni kahe tütarettevõtte ühinemisega emaettevõttega.

VÄLJAVAATED KONTSERNI TEGUTSEMISTURGUDELE

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2011. aastal Kontserni juhtkonna hinnangul järgmised mõjurid:

- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega, mis näitavad küll mõningast paranemist võrreldes möödunud perioodidega. Siiski on need endiselt äärmiselt kõikuva kvaliteediga, mis omakorda põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal.

- Langus ehitusturu mahtudes on 2010. aastaga läbi. Alanud aastal näeme ehitusmahtude osas mõningast tõusu ning elavnemist turul ning lisaks püsivatele rajatiste valdkonna mahtudele hakkab tasapisi lisanduma töid jälle ka hoonete valdkonnas. Enim võimalusi turumahtude kasvuks peakski tekkima just hoonete valdkonna poolel, seda läbi möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijate naasmise. Samas ei tasuks 2011. aastal loota veel nõudluse taastumist tasemetele, mille korral leiaksid piisavalt tööd kõik hetkel veel tegutsevad ehitusettevõtted.

 -Jätkub ehitusturu konsolideerumine tänu aastatel 2008-2010 toimunud mahtude vähenemisele. Ehitusturult on eelmisel kahel aastal lahkunud peamiselt kinnisvaraarenduse ja hoonete ehitamisega seotud keskmised ja väikeettevõtted, kes ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida turul toimunud muutustele või olid võtnud liigseid riske kinnisvara osas. 2011. aastal toimub ettevõtete arvu kokkutõmbumine eelkõige läbi asjaolu, et turu- ja ehitushindade languse perioodi üleelanud ettevõtete portfellides olevate lepingute täitmine muutub sisendhindade kasvu läbi liiga kahjumlikuks nendele ettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult mainitud riski pigem eiranud. Tõenäoliselt näeme 2011. või järgmisel aastal veel nii mõnegi suhteliselt tuntud ettevõtte tegevuse lõppu senisel kujul ja seda nüüd ka rajatiste valdkonnas. Endiselt mõjutab ehitusettevõtete tegevuse jätkumist eelkõige võimekus juhtida finantse ja tagada piisav likviidsus.

- Töösolevate ja 2011. aastal võidetavate projektide osas jäävad suuresti määravaks tellijate poolt dikteeritavad erinevad tingimused, sh erinevad garantiid, väga pikad maksetähtajad jms, millised on muutunud ehitusettevõtetele järkjärgult veelgi ebasoodsamaks.

- Tihe konkurents ehitusturul säilib, mis koos sisendhindade tõusuga toob jätkuvalt kaasa surve ehituslepingute marginaalidele. Samuti võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele. On mitmeid märke, et probleemide tippaeg jääb siiski juba möödunud aastasse ja olukord on paranemas. Järjest tähtsamaks muutub hankijate poolt esitatavate nõuete väga täpne täitmine, et vastata hanketingimustele.

- Olukord ehituse tööjõuturul on stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga küll juba kohanenud, kuid mahtude taastudes koduturul jääb kvaliteetse tööjõu küsimus endiselt probleemiks. 2011. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavate ehitusettevõtete osas töötajatele makstavate baastasude suurendamist tervikuna.

- Sellel ja järgneval aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Turule paisatakse ca 1,5 aasta jooksul umbes 150 miljonit eurot. Selle tulemusel võime näha üksikutes spetsiifilistes ja nendega seonduvates ehitussegmentides (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) äärmiselt kiiret ja hüppelist nõudluse kasvu, mis kergitab ebamõistlikult ka vastavaid hindu ja võib tekitada ajutiselt probleeme kogu sektorile.

- Olukord langusperioodijärgsete makromajandusnäitajate ja ehitusturu osas jätkab selginemist, mis tähendab suurenevat valmidust pankade poolt väljastada uusi investeerimislaene erasektori tellijatele ning sobiva riskiprofiili korral ka kinnisvaraarendustele. Pankade kaasabil võimaldatud investeeringud ei tõsta oluliselt ja kiiresti turumahte tervikuna, kuid annavad vajaliku signaali investeerimiskliima stabiliseerumise kohta, mis on eelduseks ehitusturu tuntavamaks kasvuks 2012. aastal.

Nordeconi kontserni olulisemad eesmärgid 2011. aasta majandustegevuse osas

Nordeconi kontserni selge eesmärk on 2011. aastal oluliselt parandada kasumlikkust võrreldes eelmise majandusaastaga ning selle saavutamise viisid võib lühidalt kokku võtta kolme põhimõttega:

- Põhitegevuse erinevate aspektide jõuline tõhustamine

- Jätkuvalt aktiivne püsikulude kontroll

- Meeskonna ühtsuse ning pühendumuse parendamine

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2011. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Leedu hoonete ehitusturg ei näita hetkel elavnemise märke valdkondades, kus Kontserni ettevõte Nordecon Statyba UAB oleks konkurentsivõimeline. Eelnevast tulenevalt on Kontsern käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. Kontserni juhtkond ei välista, et Leedus on tegevus peatatud terve ka 2011. aasta jooksul. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte äri- ja tootmishoonete vallas. Perioodil 2009-2010 puudusid nimetatud valdkondades välismaistest eraettevõtetest tellijad pea täielikult. 2011. aasta ei ole ehitusturul olulist elavnemist oodata, kuid märke sellest on hakanud ilmnema. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete ehitussisendite kättesaadavusega. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatava kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas (euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse projektijuhtimisettevõte) suhtena normaalselt funktsioneeriva ehitusturu reaalsetesse vajadustesse. Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitud kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Valgevene

Valgevene turu ettevõtluskeskkonnal on sarnaseid jooni Ukraina omadega, kuid seda siiski tuntava ajalise nihkega. Asjaajamise bürokraatlikkus, keerulised maksustamispõhimõtted ning erinevad piirangud piirideülese teenuse osutamise osas. Ehitusturu arengute osas on Valgevene potentsiaal võrreldav samuti Ukraina omaga. Uusehitiste järele on nõudlust, riiki on hakatud lubama rohkem otseinvesteeringuid välisriikidest ning turul ei ole kaasaegsete juhtimispõhimõtetega ehitusettevõtteid. Sellest hoolimata tegutseb Kontserni Valgevene turul 2011. aastal projektipõhiselt, mille käigus lõpetatakse hetkel ainus käimasolev projekt. Pärast selle lõpetamist Kontsern Valgevenes uute projektidega esialgu ei jätka.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde alltöövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2011. aastaks võib eeldada, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS

Äririskid

Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ja võivad hüppeliselt hakata suurendama kahjumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel.

Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes.

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 31.03.2011 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 109 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 916 tuhat eurot.

Krediidiriskid

Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hindame oma klientide maksekäitumist valitsevas majandusolukorras heaks, kuigi esineb ka üksikuid suuremahulisi probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on kasvanud, mis ühelt poolt vaadates küll suurendab krediidikahjumite tekkimise võimalust järgmistel perioodidel, kuid teisalt tuleb arvestada, et sageli tegemist siiski riigi ehk omavalitsuse hankijatega, kelle puhul suuremate probleemide tekkimine mõnevõrra väiksem. Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.

2011. aasta I kvartalis moodustas nõuete allahindluskulu 2 tuhat eurot. Aasta tagasi laekus varasemal perioodil alla hinnatud nõudeid rohkem kui oli allahindlusi ning kulude vähendusena kajastati 9 tuhat eurot.

Likviidsusriskid

Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,36 kordselt (31.03.2010: 1,74 korda). Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 2 303 tuhat eurot (31.03.2010: 12 376 tuhat eurot).

Kontserni vabade rahaliste vahendite jääk on võrreldes 2010. majandusaasta lõpuga vähenenud seoses täismahulise ehitustegevuse alustamisega peale talvist nn tehnoloogilist pausi eelkõige rajatiste valdkonnas. Samas on tellijate maksetähtajad pikenenud, reeglina vahemikus 45-100 päeva. Kontserni juhtkonna hinnangul on rahaliste vahendite vähenemine tsükliline ning saavutab järgmistes kvartalites kõrgema taseme. Seda tänu laekumisperioodide langemisele II-IV kvartalisse. Samuti peaks rahaliste vahendite kasvule 2011. aastal järkjärgult kaasa aitama ka uute lisandunud projektide suurem kasumlikkus võrreldes töösolevatega, millest paljud sõlmiti äärmiselt agressiivsetes konkurentsitingimustes.

Intressiriskid

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga suurenenud 1 217 tuhande euro võrra. Seisuga 31.03.2011 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 30 361 tuhat eurot. Intressikulud olid 2011. aasta I kvartalis olid 273 tuhat eurot ning võrreldes 2010. aastaga on intressikulud vähenenud 21 tuhat eurot võrreldes eelmise perioodiga. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja põhitegevusest teenitava rahavoo suhteline nõrkus. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, euros (EUR), Ukraina grivnades (UAH) ja Valgevene rublas (BYR). Seoses tegevuse puudumisega Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni Eesti ettevõtetele puudub.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid tekivad peamiselt Ukraina ja Valgevene äritegevusest, kus kohalik valuuta on ujuvkursiga euro suhtes. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid kokku moodustasid 2011. aasta I kvartalis kokku kahjumi 139 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli kursierinevuste tulemuseks kasum summas 174 tuhat eurot.

RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

 Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2010. aasta konsolideeritud müügitulu oli 99,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligikaudu 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com