Nordecon
Kvartaliaruanne

2013. aasta I kvartali vahearuanne

Nordecon AS avalikustab 2013. aasta I kvartali vahearuande.

Tallinn, Eesti, 2013-05-09 13:35 CEST -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2013. aasta I kvartali konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2013. aasta I kvartalis oli 593 tuhat eurot (I kvartal 2012: 36 tuhat eurot). Üldjuhul iseloomustab I kvartalit püsikulude suur osakaal rajatiste valdkonnas, kui välitingimustes tööde teostamine on raskendatud. Aruandeperioodil oli Kontsernil antud valdkonnas tavapärasest rohkem projekte, kus töid oli võimalik teostada ka talvekuudel (näiteks teedeehituse suurprojektide pinnasetööd ning rajatiste ehitamine). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 2,2% (I kvartal 2012: 0,2%).

Kontserni juhtkond on varasemates vahearuannetes viidanud ulatuslikele sisemistele ümberkorraldustele äritegevuses ja kulude kokkuhoiumeetmetele kasumlikkuse taastamiseks. Nimetatud tegevused on olnud tulemuslikud, aga sisaldavad ka piiranguid, mis puututavad igal järgmisel aastal täiendavalt saavutatavat mõju kasumlikkusele. Samuti juhime jätkuvalt tähelepanu asjaolule, et pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel.

Väliskeskkond on seni ehitusettevõtete kasumlikkuse paranemist pigem veel soosinud. Aruandeperioodil teostati valdavalt eelmisel aastal sõlmitud lepinguid, mis koosmõjus ehitusmahtude kasvu ning suhteliselt stabiilsetena püsinud ehitussisendite ja alltöövõtu hindadega lõid head eeldused projektide keskmise kasumlikkuse kasvuks. Käesoleval aastal sõlmitavate avalike hankelepingute osas on oodata taaskord konkurentsi kasvu. Seda seoses ehitusettevõtete ootustega uute avalike hangete vähenemise kohta juba 2013. aastal tulenevalt EL struktuurifondide toetuste lõppemisel käesoleval eelarveperioodil. Sellest tulenevalt on oodata konkurentsi tihenemist ja hinnasurvet kõigis ehitusturu segmentides. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisest saavutatud tasemel. Positiivse mõjuna kasumlikkusele on eratellijate jätkuv aktiivsus investeeringute tegemisel, mis 2013. aastal tõenäoliselt mõnevõrra kasvab.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2013. aasta I kvartalis 1 236 tuhat eurot ning võrreldes eelmise aastaga oluliselt ei suurenenud (I kvartal 2012: 1 230 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,3% (I kvartal 2012: 3,1%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2013. aasta I kvartalis 542 tuhat eurot (I kvartal 2012: -1 245 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas -35 tuhat eurot (I kvartal 2012: -647 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 652 tuhat eurot (I kvartal 2012: -1 408 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 673 tuhat eurot (I kvartal 2012: 1 364 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2013. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -4 181 tuhat eurot (I kvartal 2012: -3 814 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema ehitusperioodi alustamiseks II kvartalil hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Investeerimistegevuse rahavoog 2013. aasta I kvartalis oli -195 tuhat eurot (I kvartal 2012: -445 tuhat eurot). Kontsern jätkas investeerimist põhivarasse, kuigi mitte nii suures ulatuses kui aasta varem. Sidusettevõtetele antud laenude maht oli eelmise aastaga samas suurusjärgus, kuid aruandeperioodil toimus rohkem antud laenude laekumisi.

Finantseerimistegevuse rahavoog 2013. aasta I kvartalis oli 620 tuhat eurot (I kvartal 2012: -263 tuhat eurot). Saadud ja tagastatud laenude netosumma oli 1 349 tuhat eurot, üle kahe korra suurem kui aasta varem kui vastav näitaja oli 652 tuhat eurot. Kontsern laenas eelmise aastaga võrreldes rohkem käibekapitali seoses I kvartalis kasvanud äritegevuse mahtudega. Samuti olid suuremad laenude tagasimaksed, mis toimusid suuremas osas laenukohustuste refinantseerimise kokkulepete täitmiseks.

Seisuga 31.03.2013 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 474 tuhat eurot (31.03.2012: 5 385 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2013. aasta I kvartalis ligikaudu 3% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 2%.

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust. Käesoleval aastal jääb müügitulu välisturgudelt eeldatavasti sarnasesse suurusjärku.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2013. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.

Kontserni 2013. aasta I kvartali müügitulu oli 27 081 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 22 475 tuhat eurot, kasvas müügitulu 20%.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2013. aasta I kvartalis jagunes müügitulu kahe põhisegmendi osas suhteliselt võrdselt. 2013. aasta I kvartali lõpu seisuga moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 12 703 ja 13 157 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 11 713 ja 10 043 tuhat eurot (vt Lisa 8). Rajatiste segmendi müügitulu kasvas üle 30% ning erinevalt eelmisest paarist aastast ületas ühtlasi hoonete segmendi müügitulu. Aruandeperioodil oli Kontsernil rajatiste segmendis tavapärasest märksa rohkem lepinguid, kus tööd võisid jätkuda ka talvekuudel. Võrreldes aastataguse perioodiga on Kontsernil tööde portfellis suurenenud hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal (seotud peamiselt eratellijatega), mis aitas kaasa hoonete segmendi müügitulu kasvule.

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Eratellijate projektide lisandumine 2012. aastal avaldas olulist mõju ärihoonete alamsegmendi mahtude suurenemisele. Kontsernil on töös mitme ärihoone ehitamine Tallinnas ja Tartus, millele lisandus I kvartali lõpus uue projektina Narva ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus, maksumusega üle 15 miljoni euro. Kontsern ootab 2013. aastal eratellijate investeerimistegevuse jätkumist ning ka vastava alamsegmendi osakaalu püsimist arvestataval tasemel.

Ühiskondlike hoonete ehitusmahud langesid kuna Kontsernil puudusid valdkonnas suurprojektid võrreldes aastataguse perioodiga. Alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma suuri riske võtmata on hangete võitmine keeruline ning antud olukorras on Kontsern nendest ka teadlikult hoidunud. 2013. aastal ei ole oodata oluliste suurhangete väljakuulutamist ning mahud antud alamsegmendis tõenäoliselt oluliselt ei kasva. Suurematest projektidest jätkusid aruandeperioodil tööd Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse ning Tartu Pauluse kiriku V etapi ehitamisel.

Ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on olnud märgata eratellijate investeeringute mõningast kasvu, kuid põhimahu müügitulust moodustasid endiselt põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned. Võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL struktuurifondide toetuste vähenemisest.

Korterelamuid ehitas Kontsern peatöövõtjana, mitte arendajana. Varasemast suurema panuse andis I kvartali toimunud Tigutorni korterite müük.

2013. aasta I kvartalis olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Kontsernil on käsil mitmeid suurprojekte, kus lisaks hooajalistele asfalteerimistöödele on suur osa ka erinevatel pinnasetöödel ning rajatiste ehitamisel. Viimaseid oli võimalik teostada ka I kvartali ilmastikutingimustes. Pooleliolevate projektide põhimahud jäävad 2013. aastasse.

Insenerehituse alamsegmendis jätkusid tööd Sillamäe sadamas ja Kärdla külalissadama ehitamisel. Nendest esimese osas on töödest suurem osa valmis ning järelejäänud tööd vajavad paremaid ilmastikutingimusi. See mõjutas otseselt alamsegmendi müügitulu osakaalu vähenemist võrreldes eelmise aastaga.

Kontsern sõlmis 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse lepinguid, mille põhiline ehitusmaht langeb 2013. aastasse. Aruandeperioodil sõlmiti leping Paide linna reoveepuhasti rekonstrueerimiseks summas 6,4 miljonit eurot. Alamsegmendi mahud jäävad eeldatavasti kõrgemaks kui eelmisel aastal ning mahu suurenemine tuleb osaliselt ka vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööde (muud rajatised) arvelt. Viimaste mahtusid ootab tõenäoliselt ees üldine vähenemine ehitusturul. Käimas on viimane aasta käesolevast EL eelarveperioodist ning suur osa sarnastest projektidest on juba varasemalt avalike hangete läbi välja kuulutatud.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2013 oli 125 740 tuhat eurot, mis on 8% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Eelmise aastaga võrreldes mõjutas ehituslepingute teostamata osa suurprojektide järk-järguline teostamine (nt Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitamine, Sillamäe sadama kaide ehitamine). Taoliste projektide lisandumine on ebaregulaarne ning mõjutab esialgse lisandumisega töödeportfelli kasvu oluliselt (positiivselt). Hilisem tööde teostamine vähendab suurprojekti jääki portfellis ning mõjub teostamata tööde üldmahule negatiivselt.

Võrreldes töödeportfelli jääki eelmise majandusaasta lõpuga on olukord püsinud samal tasemel ning kontsern on suutnud lepinguid võita samas mahus kui neid teostas. Aasta esimese kvartali kohta on see hea näitaja. Enim kasvas ärihoonetega seotud osa seoses Narva ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitustööde lepingu sõlmimisega.

Tööde portfell sisaldas Tallinna kesklinna piirkonnas Tivoli elamuarenduse projekti teostamata jääki summas 12 757 tuhat eurot. Tivoli Arendus OÜ saatis 04.02.2013 lepingu lõpetamise teatise, mis Nordecon AS-i hinnangul ei ole põhjendatud. Nordecon AS loeb tellija teadet põhjendamatuks ning lepingut vahearuande väljastamise seisuga küll endiselt kehtivaks, kuid eeldab asjaolusid arvestades, et ehitustöödega jätkamine kehtiva lepingu alusel on pigem ebatõenäoline.

Ehitusturu üldisest konjunktuurist tulenevalt ületavad rajatiste segmendi projektide tööd hoonete oma, kuid võrreldes aastataguse perioodiga on vahe oluliselt vähenenud. Aruandeperioodi lõpus moodustasid rajatiste ehitamisega seotud teostamata tööde mahud 56% kogumahust (31.03.2012: 78%).

Aruandeperioodi lõpust (31.03.2013) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 18 517 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2013. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 739 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 349 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga töötajate arv oluliselt ei kasvanud.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2013. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 4 056 tuhat eurot, mis on 29% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 3 147 tuhat eurot. Kulude kasvu tingisid lõpetatud projektide tulemustasude maksmine. Vähemal määral mõjutas tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2013. aasta I kvartalis moodustasid 37 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 12 tuhat eurot (I kvartal 2012: vastavalt 17 tuhat eurot ja 6 tuhat eurot). Üldkoosoleku otsusega suurendati eelmise aasta mais nõukogu liikmete tasusid alates 2012. aasta algusest. Enne üldkoosoleku toimumist möödunud kuude osas arvestati teenistustasud tagasiulatuvalt 2012. aasta II kvartalisse.

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2013. aasta I kvartalis moodustasid 51 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 17 tuhat eurot (I kvartal 2012: vastavalt 56 tuhat eurot ja 18 tuhat eurot, sisaldades sh 30.04.2012 tagasi kutsutud juhatuse liikme tasu).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.

Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad pigem tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks.

Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline kindlus kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni (2007-2013). Samas on eelarveperioodi viimasesse aastasse jäänud toetussummade maht väiksem kui eelmisel paaril aastal, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Samuti ei ole hetkel täpselt teada Euroopa Liidu aastate 2014-2020 eelarvest ehitusega seotud investeeringute mahud. Kuigi ühtekuuluvuse programmide alt eraldatavad summad Eestile kasvavad, võivad riiklikud prioriteedid selle kasutamisel olla eelmise perioodiga võrreldes erinevad. Planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid.

Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms.). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2013 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 377 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 153 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2013. aasta I kvartalis kajastati varasemalt tehtud allahindluste tühistamisest kasum summas 9 tuhat eurot (I kvartal 2012: kahjum nõuete allahindlusest 4 tuhat eurot).

Kontsern kajastab bilansis ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust nõuet Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid). Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Kohtuotsus tehakse eelduste kohaselt 2013. aasta teises pooles.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva, kuid esineb ka kuni 100 päevaseid tähtaegu) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,08 kordselt (31.03.2012: 1,07 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel. I kvartali jooksul ning osaliselt ka aruandeperioodi järgselt refinantseeris Kontsern laene (või sai siduvad kinnitused selle teostamiseks 2013. aasta jooksul), mis seisuga 31.12.2012 olid kajastatud lühiajalistena summas 13 415 tuhat eurot (vastavad laenujäägid 31.03.2013 seisuga summas 16 729 tuhat eurot) ning nende maksetähtajad on viidud (või viiakse) 2014. aastasse.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 6 474 tuhat eurot (31.03.2012: 5 385 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused suurenesid võrreldes eelmise aastaga 808 tuhande euro võrra. Seisuga 31.03.2013 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 29 884 tuhat eurot. Intressikulud olid 2013. aasta I kvartalis 245 tuhat eurot ning võrreldes 2012. aasta I kvartaliga vähenesid intressikulud 2 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutab enim ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus. Selle maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Ukraina grivna kurss euro suhtes oli 2013. aasta I kvartalil stabiilne. Valuutakursside muutumisest saadud kasum oli aruandeperioodil 89 tuhat eurot (I kvartal 2012: kahjum 91 tuhat eurot).

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Samuti puudub valuutarisk Leedus, kus Kontserni äritegevus on hetkel peatatud. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis vähendab valuutariski.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti       

Eesti ehitusturgu 2013. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Ehitusturu põhimahud jäävad rajatiste valdkonda, kuid vahe hoonete valdkonnaga hakkab kiiremini vähenema. Eratellijate poolt tehtavate investeeringute mahud on suunatud eelkõige hoonete valdkonda ja kasvavad 2012. aastaga võrreldes. Avaliku sektori poolt annab hoonete valdkonda oma panuse peamiselt kahe suurprojekti (Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone  ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku) ehitamine. Rajatiste valdkonna ehitustööde mahtudele hakkab negatiivset mõju avaldama Euroopa Liidu 2007-2013 kestva eelarveperioodi jaoks mõeldud toetuste lõppemine.
• Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Uute hangete maht eelarveperioodi viimasel aastal väheneb, kuna fondidest eraldatavad toetused on suures osas juba hangetega jagatud. Kuna kaasfinantseerimise tingimused eeldavad üldjuhul projekti lõpetamist eelarveperioodi ajal, siis järelejäänud hangete väljakuulutamine jääb peamiselt 2013. aasta I poolde. Antud olukord võib 2013 II poolaastal kaasa tuua avalike hangete osas oluliselt väiksema ehitusmahu. Tänaseni ei ole Euroopa Liidu 2014-2020 eelarvekava veel lõplikult paigas, hoides endiselt kõrgel ebakindlust 2014. aasta ehitusturu suundumuste osas ja sundides ettevõtteid tegema otsuseid pigem lühiajalisi perspektiive silmas pidades.
• Ehitusturul osalejate korrastumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, karmistunud hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks osaleb pakkumistel üha sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi tegevust jätkata.
• Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid hangete ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve kasumitele on tuntav.
• Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske.
• Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades  alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
• Olukord tööjõuturul on suhteliselt stabiilne. Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on endiselt puudus. 2013. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üleüldist kasvu, kuid üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve töötasude tõstmisele püsib jätkuvalt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest (eelkõige Soomes) ei ole oodata tööjõu pakkumise suurenemist.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2013. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2013. aastal on seega välistatud.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2013. aastal siiski jätkub. Eksisteerib mõningaid märke, et investeerimine Ukrainasse võib elavneda 2013. aastal, kuid majanduslike ja poliitiliste riskide valguses ei ole põhjust oodata kiireid muudatusi. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning on vajadusel valmis alustama Ukraina äritegevusega seotud ettevõtete täiendavat restruktureerimist. Kontsern jätkab võimaluste otsimist konserveeritud kinnisvaraprojektidest väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern 2013. aastal teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com