Avaldatud: 2015-08-06 15:15:00 CEST
Nordecon
Poolaastaaruanne

2015. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2015. aasta II kvartali konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 30.06.2015 31.12.2014
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 4 529 8 802
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 32 848 23 235
Ettemaksed 2 204 1 201
Varud 25 738 24 788
Käibevara kokku 65 319 58 026
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 631 694
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 11 663 11 211
Kinnisvarainvesteeringud 3 549 3 549
Materiaalne põhivara 10 223 9 319
Immateriaalne põhivara 14 636 14 633
Põhivara kokku 40 728 39 432
VARA KOKKU 106 047 97 458
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 25 360 20 588
Võlad hankijatele 31 138 26 267
Muud võlad 5 572 7 542
Ettemaksed 882 1 786
Eraldised 504 799
Lühiajalised kohustused kokku 63 456 56 982
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 5 617 3 145
Võlad hankijatele 109 109
Muud võlad 96 96
Eraldised 889 759
Pikaajalised kohustused kokku 6 711 4 109
KOHUSTUSED KOKKU 70 167 61 091
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 20 692 20 692
Omaaktsiad -1 582 -1 582
Ülekurss 547 547
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 102 771
Jaotamata kasum 11 188 11 714
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 34 501 34 696
Mittekontrolliv osalus 1 379 1 671
OMAKAPITAL KOKKU 35 880 36 367
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 106 047 97 458

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   6k 2015 II kv 2015 6 k 2014 II kv 2014 2014
Müügitulu   69 211 42 098 67 444 43 900 161 289
Müüdud toodangu kulu   -66 140 -39 436 -63 232 -40 858 -151 476
Brutokasum   3 071 2 662 4 212 3 042 9 813
             
Turustuskulud   -222 -104 -344 -95 -558
Üldhalduskulud   -2 224 -1 115 -2 471 -1 347 -5 656
Muud äritulud   253 149 174 109 792
Muud ärikulud   -74 -36 -64 -35 -376
Ärikasum   804 1 556 1 507 1 674 4 015
             
Finantstulud   325 160 326 162 738
Finantskulud   -662 9 -1 222 -262 -2 301
Finantstulud ja –kulud kokku   -337 169 -896 -100 -1 563
             
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum   33 129 22 83 85
             
Maksustamiseelne kasum   500 1 854 633 1 657 2 537
Tulumaks   -257 -257 -179 -179 -239
Puhaskasum   243 1 597 454 1 478 2 298
             
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
           
Realiseerumata kursivahed   331 -193 810 89 1 069
Kokku muu koondkasum   331 -193 810 89 1 069
Kokku koondkasum   574 1 404 1 264 1 567 3 367
             
 Puhaskasum (kahjum):            
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   397 1 681 221 1 294 1 956
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   -154 -84 233 184 342
Kokku puhaskasum   243 1 597 454 1 478 2 298
             
Koondkasum (kahjum):            
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   728 1 488 1 031 1 383 3 025
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   -154 -84 233 184 342
Kokku koondkasum   574 1 404 1 264 1 567 3 367
             
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:            
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes   0,01 0,05 0,01 0,04 0,06
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes   0,01 0,05 0,01 0,04 0,06
                    

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2015 6k 2014
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 73 141 73 297
Maksed tarnijatele2 -67 292 -66 917
Makstud käibemaks -1 898 -2 478
Maksed töötajatele ja töötajate eest -10 977 10 195
Makstud tulumaks -37 0
Netorahavoog äritegevusest -7 063 -6 293
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -380 -360
Põhivara müük 238 111
Tütarettevõtte soetus 0 -180
Sidusettevõtte soetus -1 0
Antud laenud -27 -268
Antud laenude laekumised 55 95
Saadud dividendid 103 4
Saadud intressid 5 1
Netorahavoog investeerimistegevusest -7 -597
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 6 909 9 695
Saadud laenude tagasimaksed -1 797 -4 255
Kapitalirendi maksed -875 -706
Makstud intressid -348 -391
Makstud dividendid -1 091 -923
Netorahavoog finantseerimistegevusest 2 798 3 420
     
Rahavoog kokku -4 272 -3 470
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 802 12 575
Valuutakursimuutused -1 -2
Raha jäägi muutus -4 272 -3 470
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 4 529 9 103

Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

 

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2015. aasta I poolaastal oli 3 071 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 4 212 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I poolaastal 4,4% (I poolaastal 2014: 6,2%). Võrreldes eelmise perioodiga on brutokasumlikkus langenud hoonete segmendis ning mõnevõrra paranenud rajatiste segmendis, kus kasum on peamiselt teenitud teedeehituses ja teehooldes. Kontserni II kvartali brutokasumlikkus oli võrreldav 2014. aasta sama perioodiga, kuid ei olnud piisav, et tasandada I kvartalis tekkinud mahajäämust.  

Ehitusturu paigalseisu ja sellega kaasnevat äärmiselt tihedat konkurentsisurvet on Kontserni juhtkond teadvustanud juba varasematel perioodidel (vt lisaks tegevusaruande peatükid „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“, „Peamiste riskide kirjeldus“ ja „Väljavaate Kontserni tegutsemisturgudele“) ning võtnud selle osas tarvitusele abinõusid, et kasumlikkust säilitada. Käesoleval aastal ei ole oodatud paranemist rajatiste turul toimunud ning uute projektide algus on lükkunud pigem edasi. Hoonete valdkonnas on pakkumisaktiivsus suhteliselt suur, kuid turul sõlmitavate ehituslepingute hinnad ei kata enamasti kaasneda võivaid riske ning sunnivad ettevaatusele. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel keskkonna muutusega kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt lepinguid ei sõlmita pelgalt portfelli kasvatamiseks ning uued tööd ei tohi viia kontserni tegevusriske senisest oluliselt kõrgemaks.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2015. aasta I poolaastal 2 224 tuhat eurot, mis on mõnevõrra väiksem võrreldes eelmise aastaga  (I poolaasta 2014: 2 471  tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,3 % (I poolaasta 2014: 3,1 %). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2015. aasta I poolaastal 804 tuhat eurot (I poolaasta 2014:        1 507 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 732 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 2 455 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus kui eelmise aasta võrreldaval perioodil. Ligikaudu 18% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 316 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 854 tuhat eurot). Võrreldes käesoleva aasta I kvartaliga on UAH kurss euro suhtes II kvartalis mõnevõrra tõusnud, mille tulemusena on Kontserni valuutakursi kahjum võrreldes I kvartaliga vähenenud 200 tuhat eurot. Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 331 tuhande euro võrra (I poolaasta 2014: 810 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli kasum 15 tuhat eurot (I poolaasta 2014: kahjum 44 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 243 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 454 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 397 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 221 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2015. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas -7 063 tuhat eurot (I poolaasta  2014: -6 293 tuhat eurot). Esimese poolaasta negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema ehitusperioodi alustamiseks hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Oluliselt mõjutab rahavoogusid ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne.  Tänases turuolukorras on ettemaksu maksmine pigem üksik erand kui reegel, mis paneb ehitusettevõtete rahavood täiendava surve alla.  Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust. Endiselt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on suhteliselt pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 30-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Mõnevõrra on suurenenud väljamaksed töötajatele, mille põhjuseks tulemustasude väljamaksed eelmisel aastal oodatust suuremate kasumitega lõpetatud projektidelt.

Investeerimistegevuse rahavoog 2015. aasta I poolaastal oli -7 tuhat eurot (I poolaasta 2014: -597 tuhat eurot). Investeerimise rahavoogusid mõjutab enim põhivara soetamine summas 380 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 360 tuhat eurot) ning kasutatud põhivara müük 238 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 111 tuhat eurot). Vähenenud on antud laenude maht. Saadud dividendid moodustasid 103 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 4 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2015. aasta I poolaastal oli 2 798 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 3 420 tuhat eurot). Saadud ja tagasimakstud laenude netosumma oli 5 112 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 5 440 tuhat eurot). Suure osa finantseerimistegevusest moodustas äritegevuse läbiviimiseks piisava käibekapitali tagamiseks arvelduskrediidi kasutamine ning omaarenduste osaline finantseerimine pangalaenuga. Dividende maksti 2015. aasta I poolaastal 1 091 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 923 tuhat eurot).

Seisuga 30.06.2015 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 529 tuhat eurot (30.06.2014: 9 103 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja  6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Müügitulu, tuhat eurot 69 211 67 444 75 497 161 289
Müügitulu muutus 3% -11% 20% -7,1%
Puhaskasum, tuhat eurot 243 454 812 2 298
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 397 221 728 1 956
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,01 0,01 0,02 0,06
         
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,2% 3,7% 3,1% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,3% 3,1% 3,0% 3,5%
         
EBITDA, tuhat eurot 1 732 2 455 1 965 5 585
EBITDA määr müügitulust 2,5% 3,6% 2,6% 3,5%
Brutokasumi määr müügitulust 4,4% 6,2% 4,3% 6,1%
Ärikasumi määr müügitulust 1,2% 2,2% 1,3% 2,5%
Ärikasumi määr ilma kinnisvara müügi kasumita 0,8% 2,1% 1,1% 2,3%
Puhaskasumi määr müügitulust 0,4% 0,7% 1,1% 1,4%
Investeeritud kapitali tootlus 1,3% 1,6% 2,2% 5,8%
Omakapitali tootlus 0,7% 1,3% 2,7% 6,4%
Omakapitali osakaal 33,8% 33,8% 27,3% 37,3%
Vara tootlus 0,2% 0,4% 0,7% 2,3%
Finantsvõimendus 39,6% 31,6% 45,4% 24,8%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,03 1,07 1,08 1,02
  30.06.2015 30.06.2014 30.06.2013 31.12.2014
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 70 837 87 236 103 230 83 544

 

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2015. aasta I poolaastal ligikaudu 4% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 7%. Välisturgude osakaalu vähenemine Kontserni müügitulus tuleneb käibe langusest Soomes.

  6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Eesti 96% 93% 98% 94%
Soome 1% 6% 2% 2%
Ukraina 3% 1% 0% 4%

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Nimetatud turu müügitulu osakaal on vähenenud seoses suuremahuliste projektide lõppemisega. Suurenenud on Ukraina suhteline osakaal, kus jätkub peamiselt ühe hooneteehituse valdkonna lepingu täitmine.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, vt tegevusaruande peatükk „Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2014-2017“. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2015. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2015. aasta I poolaasta müügitulu oli 69 211 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 67 444 tuhat eurot, suurenes müügitulu 3%. Müügitulu on kasvanud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Hoonete segmendis on enim suurenenud elamuehituse müügitulu. Rajatiste segmendi müügitulu kasvu toetab jätkuvalt  teedeehituse segmendi mahtude mõningane suurenemine, mis siiski ei saavuta paari aasta tagust taset. Kahjuks ei ole näidanud oodatud paranemist insenerehituse valdkonna segmendid, mistõttu EL struktuurifondide poolt toetavate projektide mahud jäävad 2015. aastal eelduslikult eelmise majandusaasta mahtude madalatele tasemetele.

Eelnevast tulenevalt oli 2015. aasta I poolaastal müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 49 154 ja 18 543 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 47 826 ja 17 936 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2015. aasta I poolaasta seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 63% (I poolaasta 2014: 67%).

Tegevussegmendid* 6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Hooned 68% 71% 41% 65%
Rajatised 32% 29% 59% 35%

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

 

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on hoonete segmendi sisemises struktuuris toimunud olulised muutused. Järsult on vähenenud tööstus- ja laohoonete osakaal ning suurenenud ülejäänud alamsegmendid. Suurima osakaaluga on jätkuvalt ärihooned.

Ärihoonete alamsegmendi suuremad pooleliolevad projektid asuvad Tallinnas, näiteks Eesti Loto, Lõõtsa ja Veerenni ärihoone, lõpetamisjärgus on Viimsi Keskuse ehitustööd. Käesoleva aasta juunis lõpetati ning anti tähtaegselt tellijale üle Pärnus asuva Estonia Spa rekonstrueerimistööd. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist sarnasel või suuremal tasemel ka käesoleval aastal tervikuna.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud langenud, kuna vähenenud on nii EL investeerimistoetuste najal pikalt domineerinud põllumajandussektori kui ka lao- ja logistikahoonete ehitusmahud.Olulist mahtude suurenemist antud alamsegmendis ei ole käesoleval aastal ette näha.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahtude kasvu on enim mõju avaldanud suurenenud investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodi suuremateks projektideks olid Võru Riigigümnaasiumi ehitus ning ehitustööd Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil. Alustatud on Piusa kordoni ja Ämari lennuväebaasi hoonetekompleksi ehitamist.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Põhimahu annab alamsegmendis eelmisel aastal alanud Kentmanni põik 3 ja Tondi elamukvartali II etapi ehitamine Tallinnas. Käesoleva aasta II kvartalis alustati Tallinnas Kadriorus Pikksilma Kodu I etapi ehitamist. Järjest suurem osa on Kontserni omaarendustel nii Tartus kui ka Tallinnas. 2014. aasta lõpul valmis Tartus, Tammelinnas kaks uut korterelamut kokku 35 korteriga. Korterite müük nimetatud arenduses on olnud edukas. Aruandeperioodi lõpu seisuga on müüdud või broneeritud 27 korterit. Jätkub arenduse II etapi ehitamine, kus käeoleva aasta septembris valmivast 20 korteriga elamust on rohkem kui poolte korterite osa sõlmitud müügi eellepingud või teostatud broneeringud (www.tammelinn.ee). Tallinnas jätkub Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I ja II etapi korteriomandite müük ning III etapi ehitamine. I ja II etapi 13 korteriomandist on müüdud aruandeperioodi lõpu seisuga 7.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Ärihooned 59% 49% 45% 42%
Tööstus- ja laohooned 10% 33% 34% 33%
Ühiskondlikud hooned 13% 6% 19% 7%
Korterelamud 18% 12% 2% 18%

2015. aasta I poolaastal olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Jätkusid tööd kahel suurel teedeehituse objektil Tartus (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala) ja Keilas (Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila - Valkse lõik), millele aruandeperioodi II kvartalis lisandus märkimisväärne maht väiksemahulisi taastusremondi töid. Kontsern jätkab teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Keila hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2015. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks ning sarnaselt eelmise majandusaastaga moodustavad valdava osa väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud.

Insenerehituse alamsegmendis teostati väikesemahulisi sadamaehituse töid Hiiumaal. Investeeringute maht vesiehituses on viimastel aastal vähenenud, mis peegeldub ka Kontserni müügitulus nimetatud segmendis. Kontsern ei eelda lähitulevikus vesiehituse suuremahuliste tööde teostamist. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

EL struktuuritoetuste vähenemine avaldab jätkuvalt mõju keskkonnaehituse mahtudele, mis on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremas tempos. Välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmendi osakaal on mõnevõrra suurenenud, kuid sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi jätkuv kasv on vähetõenäoline.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Teedeehitus ja –hooldus 82% 74% 54% 72%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 1% 4% 8% 2%
Muud rajatised 10% 7% 27% 19%
Keskkonnaehitus 7% 15% 11% 7%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2015 oli 70 837 tuhat eurot, mis on 19% vähem võrreldes aastataguse perioodiga. Teostamata tööde maht vähenes nii hoonete kui ka rajatiste segmendis.

  6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 70 837 87 236 103 230 83 544

Rajatiste valdkonnas suurenes mõnevõrra teostamata tööde maht teedeehituse alamsegmendis, kus jätkuvad 2014. aastal alustatud suuremahulised tööd kahes Tartus ja Keilas asuvas projektis (vt peatükk „Segmendisisene müügitulu“). Samuti on lisandunud väiksemamahulisi taastusremondi projekte. Ülejäänud  alamsegmentides on teostamata tööde maht võrreldes eelmise aastaga märgatavalt vähenenud.

Hoonete segmendis on suurenenud korterelamute ja avalike hoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell ning vähenemine on toimunud tööstus- ja laohoonete alamsegmendis, mida enim mõjutab EL toetusega põllumajandussektori projektide vähenemine. 

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 63% ja rajatiste omad 37%  (30.06.2014: vastavalt 67% ja 33%). Hoonete segmendi ülekaal on iseloomulik viimasele kahele aastale, mis erineb oluliselt mitu aastat valitsenud olukorrast, mil osakaalud segmentide lõikes olid peaaegu võrdsed. Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 ei kordu alanud uuel EL eelarveperioodil (2014-2020) samas ulatuses. Uue eelarveperioodi mõju ehitussektorile võib avalduda varasemalt 2015. aasta lõpus. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2015. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Oodatust tagasihoidlikumaks kujunes käesoleva aasta II kvartalis sõlmitud ehituslepingute maht, mis väljendub ka teostamata tööde portfelli vähenemises. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud kontrolli all ning keskendutakse projektidele, millel on positiivne perspektiiv. Kontserni juhtkonna hinnangul on tekkinud olukorras müügitulu ja ka kasumlikkuse säilitamine 2014. aasta tasemel ilma ebamõistlikke riske võtmata äärmiselt keeruline ning langus aruandeaasta II poolaastal pigem ootuspärane.

Aruandeperioodi lõpust (30.06.2015) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 10 032 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2015. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 693 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 351 inimest.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
ITP 351 353 362 357
Töölised 342 388 412 375
Keskmine kokku 693 741 774 732

Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 6,5% ja seda tööliste osas, mis on tingitud oma jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemisest. Samavõrd on vähenenud ka Kontserni 2015. aasta I poolaasta  tööjõukulud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 2015. aasta I poolaastal 8 329 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 8 904 tuhat eurot).

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2015. aasta I poolaastal 71 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 23 tuhat eurot (I poolaasta 2014: vastavalt 71 tuhat eurot ja 23 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2015. aasta I poolaastal 171 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 56 tuhat eurot (I poolaasta 2014: vastavalt 138 tuhat eurot ja 46 tuhat eurot).

 

Töö tootlikkuse mõõtmine

Töötajate ning tööjõukukude nominaaltootlikkuse kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tugineb nii müügitulu kasvule kui ka töötajate arvu vähenemisele ja sellest tingutud tööjõukulude langusele.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  6k 2015 6k 2014 6k 2013 2014
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 225,8 224,1 224,6 220,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes % 0,7% -0,2% 7,7% -4,0%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 8,4 7,9 9,4 8,0
Muutus võrreldava perioodi suhtes 5,8% -16,0% -11,3% 4,8%
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides väga tugev. 2015. aastal ei ole ette näha olulist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2014. aastaga, nagu võrreldaval perioodil eeldati. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad ei ole märgatavalt langenud. Eriti tihe konkurents valitseb hoonete üldehituses ning rajatiste välisvõrkude ehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kuludekontrolli, kui pelgalt müügitulu  kasvatamise.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot,  mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Aruandeperioodi vaadates on üheselt selge, et eelmainitu mõju ehitussektorile ei avaldu 2015. aasta jooksul ja jääb tulevikku.

Arvestades asjaolusid ei näe Kontsern 2015. aastal äritegevuse kasvu 2014. aastaga võrreldes.  Tõenäoline on rajatiste segmendi mahtude vähenemine, mida tasakaalustab hoonete ehituse valdkonna investeeringute eeldatav kasv. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.06.2015 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 036 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 199 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal oluline avaliku sektori klientide osakaal ning klientide maksekäitumise pidev monitooring.  Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2015. aasta I poolaastal ning eelmise aasta võrreldaval perioodil puudusid Kontsernil kahjumid nõuete allahindamisest.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 30-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,03 kordselt (30.06.2014: 1,07 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 11 022 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi reeglina mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse 12 kuu möödumisel.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 4 529 tuhat eurot (30.06.2014: 9 103 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud samasse suurusjärku. Küll aga on muutunud kohustuste struktuur. Lühi- ja pikaajalised pangalaenud on vähenenud 3 023 tuhande euro võrra ning suurenenud on eelkõige faktooringu- ja väiksemal määral kapitalirendikohustused. Kontsern kasutab faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.06.2015 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 30 977 tuhat eurot (30.06.2014: 29 602 tuhat eurot). Intressikulud olid 2015. aasta I poolaastal  342 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 363 tuhat eurot).

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi jätkuva languse. Käeoleva aasta 6 kuuga on UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 18%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 316 tuhat eurot (I poolaasta 2014: 854 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele eurodes antud laenudelt.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti            

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2015. aastal ning jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  • Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2015. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva ning võivad lükkuda pigem 2016. aastasse. Sellest tulenevalt kestab Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni pehmendab mõnevõrra eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.
  • Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on  liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.
  • Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades märgatavat langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve lepinguhindadele ja seeläbi ka kasumile on tuntav.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad lühiajaliselt seoses vähenenud nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
  • Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise kui teenuse kvaliteeti. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata ehitusturu mahtude langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2015. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2015. aastal on vähetõenäoline.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevuse taastamist Leedus, kus ehitusturu arengud on olnud pigem positiivsed Balti riikide kontekstis. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelistatult välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas, kuid on, arvestades turuolukorda, sõlminud lepinguid ka kohalike investoritega, kui tingimused ei sisalda põhjendamatult kontrollimatuid riske. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2015. aastal jätkub Kiievi regioonis ning hetkel on Kontsernil Ukrainas ehituslepingute teostamata töid rohkem, kui aastatagusel perioodil. Vaatama sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab pidevalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on täna vägagi kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Rootsi

Kontsern on 2015. a. alustanud ettevalmistusi võimalikuks laienemiseks Rootsi turule. Kavandatavaks majandustegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Ehitustegevuse alustamiseks osteti käesoleva aasta juulis 100%-line osalus Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB.

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

   

 

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com


Investor presentation_6m_2015..pdf
Nordecon_Aruanne_2Q_2015.pdf