English Estonian
Avaldatud: 2018-05-10 15:30:00 CEST
Nordecon
Kvartaliaruanne

2018. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2018. aasta I kvartali konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '00031.03.201831.12.2017
VARA  
Käibevara  
Raha ja raha ekvivalendid4 9958 915
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded31 64035 193
Ettemaksed2 3721 641
Varud23 86823 230
Käibevara kokku62 87568 980
 

Põhivara
  
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud1 3681 888
Pikaajalised finantsinvesteeringud2626
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded9 0188 950
Kinnisvarainvesteeringud3 5494 929
Materiaalne põhivara12 27612 566
Immateriaalne põhivara14 65014 639
Põhivara kokku40 88742 998
VARA KOKKU103 762111 978
   
KOHUSTUSED  
Lühiajalised kohustused  
Laenukohustused17 47016 197
Võlad hankijatele31 61935 926
Muud võlad7 2515 654
Ettemaksed5 1403 651
Eraldised952664
Lühiajalised kohustused kokku62 43262 092
 

Pikaajalised kohustused
  
Laenukohustused7 84113 955
Võlad hankijatele7398
Muud võlad9671
Eraldised1 0301 273
Pikaajalised kohustused kokku9 04015 397
KOHUSTUSED KOKKU71 47277 489
   
OMAKAPITAL  
Aktsiakapital18 26318 263
Omaaktsiad -1 349-1 349
Ülekurss589589
Kohustuslik reservkapital2 5542 554
Realiseerumata kursivahed2 0631 995
Jaotamata kasum9 28011 086
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital31 40033 138
Mittekontrolliv osalus8901 351
OMAKAPITAL KOKKU32 29034 489
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU103 762111 978

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 3k 20183k 20172017
Müügitulu  

43 662
 

41 604
 

231 387
Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu -43 209-40 980-222 692
Brutokasum 453 624 8 695
     
Turunduskulud -173-113-623
Üldhalduskulud -1 671-1 457-6 936
Muud äritulud 1742107
Muud ärikulud -77-88-141
Ärikasum (kahjum) -1 451-9921 102
     
Finantstulud 1351032 901
Finantskulud -304-169-1 570
Finantstulud ja –kulud kokku -169-661 331
     
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum   

-63
 

47
 

485
     
Maksustamiseelne kasum (kahjum) -1 683-1 0112 918
Tulumaks -200-75-1 193
Puhaskasum (kahjum) -1 883-1 0861 725
     
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
    
Realiseerumata kursivahed 6851446
Kokku muu koondkasum  6851446
Kokku koondkasum (kahjum) -1 815-1 0352 171
     
 Puhaskasum (kahjum):    
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa  -1 806-1 0871 388
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa  -771337
Kokku puhaskasum (kahjum) -1 883-1 0861 725
     
Koondkasum (kahjum):    
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 738-1 0361 834
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa -771337
Kokku koondkasum (kahjum) -1 815-1 0352 171
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:    
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,06-0,040,04
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,06-0,040,04

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´0003k 20183k 2017
Rahavood äritegevusest  
Laekumised ostjatelt153 00445 609
Maksed hankijatele2-49 887-46 567
Makstud käibemaks-1 350-1 018
Maksed töötajatele ja töötajate eest-5 206-4 596
Makstud tulumaks0-75
Netorahavoog äritegevusest-3 439-6 647
   
Rahavood investeerimistegevusest  
Materiaalse põhivara soetamine-66-33
Immateriaalse põhivara soetamine0-2
Materiaalse põhivara müük30
Antud laenud-6-21
Antud laenude laekumised320
Saadud dividendid245147
Saadud intressid327
Netorahavoog investeerimistegevusest182138
   
Rahavood finantseerimistegevusest  
Saadud laenud5343 430
Saadud laenude tagasimaksed-194-19
Kapitalirendi maksed-450-480
Makstud intressid-170-147
Makstud dividendid-384-144
Netorahavoog finantseerimistegevusest-6642 640
   
Rahavoog kokku-3 921-3 869
   
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul8 9169 786
Valuutakursimuutused00
Raha jäägi muutus-3 921-3 869
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul4 9955 917

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2018. aasta I kvartalis oli 453 tuhat eurot (I kvartal 2017: 624 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I kvartalis 1% (I kvartal 2017: 1,5%). Jätkuvalt tihedas konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Aruandeperioodi kasum teeniti hoonete ehituse segmendis, kus aga marginaalid vähenesid mõnevõrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga moodustades 3,3% (I kvartal 2017: 4,1%).  Oluline mõju kasumlikkuse vähenemisele on jätkuvalt suur korterelamute osakaal Kontserni müügitulus, kus on kõige enam tuntav alltöövõtuhindade jätkuv kasv, seal hulgas eelkõige tööjõukulude kallinemine. Ootuspäraselt tagasihoidlik oli rajatiste segmendi tulemus, kuid teist aastat järjest on segmendi kahjumlikkus vähenenud. Segmendi kahjumi peamiseks põhjuseks on talviste oma jõududega teostatavate tööde (suuremahulised pinnasetööd) puudumine ning segmendi suur püsikulude katmata osa.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2018. aasta I kvartalis 1 671 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud kasvanud ligikaudu 15% (I kvartal 2017: 1 457 tuhat eurot), kuid 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud sisuliselt samaks, moodustades 3,1% (I kvartal 2017: 3,2%). Kulude suurenemise üheks põhjuseks on Kontserni emaettevõtte juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamisel makstud tasud (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Töötajad“). Samas on kulude kasvu piiravad meetmed Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2018. aasta I kvartalis 1 451 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 992 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikahjum (EBITDA) moodustas 944 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 503 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes 2,4% ning Kontsern kajastas valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 62 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 49 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 4%. Finantskuludes on kajastatud Rootsi krooni kursikahjumit summas 123 tuhat eurot (I kvartal 2017: 0 eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 883  tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 1 086 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 1 806 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 1 087 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2018. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -3 439 tuhat eurot (I kvartal 2017: -6 647 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema, eelkõige rajatiste, ehitusperioodi alustamiseks II kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Lisaks mõjutab äritegevuse rahavoogu ostjate ja tarnijate maksetähtaegade erinevus ning ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes situatsioonis, kus Kontsernil tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Kontsern tegeleb igapäevaselt tellijate ja allhankijate maksetähtaegade ühtlustamisega ning kasutab selleks peamiselt faktooringut. Lisaks müügiarvete faktoorimisele on Kontsern sõlminud ostufaktooringu raamlepingu, mille raames on võimalik allhankijatel, kellel puudub finantseerimisasutustest faktooringlimiidi taotlemiseks piisav krediidivõimekus, kasutada Kontserni limiiti. 
Investeerimistegevuse rahavoog 2018. aasta I kvartalis oli 182 tuhat eurot (I kvartal 2017: 138 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara investeeringud summas 66 tuhat eurot (I kvartal 2017: 33 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 245 tuhat eurot (I kvartal 2017: 147 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aasta I kvartalis oli -664 tuhat eurot (I kvartal 2017: 2 640 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim laenu- ja kapitalirendi- ning dividendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 534 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I kvartal 2017: 3 430 tuhat eurot), laenude tagasimaksed moodustasid kokku 194 tuhat eurot (I kvartal 2017: 19 tuhat eurot) ja kapitalirendimaksed 450 tuhat eurot (I kvartal 2017: 480 tuhat eurot). Makstud dividendid moodustasid 384 tuhat eurot (I kvartal 2017: 144 tuhat eurot).
Seisuga 31.03.2018 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 995 tuhat eurot (31.03.2017: 5 917 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitajaI kv 2018I kv 2017I kv 20162017
Müügitulu, tuhat eurot43 66241 60427 731231 387
Müügitulu muutus4,9%50,0%2,3%26,2%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot-1 883-1 086-4091 725
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot-1 806-1 087-5701 388
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk30 913 03130 756 72830 756 72830 913 031
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot-0,06-0,04-0,020,04
Üldhalduskulude määr müügitulust3,8%3,5%4,7%3,0%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust3,1%3,2%3,6%3,0%
EBITDA, tuhat eurot-944-5032333 123
EBITDA määr müügitulust-2,2%-1,2%0,8%1,3%
Brutokasumi määr müügitulust1,0%1,5%4,2%3,8%
Ärikasumi määr müügitulust-3,3%-2,4%-0,8%0,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita-3,3%-2,4%-0,8%0,5%
Puhaskasumi määr müügitulust-4,3%-2,6%-1,5%0,7%
Investeeritud kapitali tootlus-2,6%-1,5%-0,5%5,9%
Omakapitali tootlus-5,0%-2,9%-1,1%4,8%
Omakapitali osakaal31,1%35,6%40,5%30,8%
Vara tootlus-1,9%-1,1%-0,5%1,6%
Finantsvõimendus35,3%29,3%28,8%32,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja1,011,011,021,11
 31.03.201831.03.201731.03.201631.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot143 589130 109120 702144 122 


Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal on püsinud stabiilsena. 2018. aasta I kvartalis moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 8% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 9%.

 I kv 2018I kv 2017I kv 20162017
Eesti92%91%93%94%
Rootsi4%6%3%3%
Soome1%2%1%1%
Ukraina3%1%3%2%

Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Töös on kolm hoonete ehituse ja üks rajatiste valdkonna peatöövõtuleping. Lisaks on võrreldes eelmise aruandeperioodiga oluliselt suurenenud hoonete ehituses teostatavad betoonitööde mahud. Rootsi mahud on aasta taguse perioodiga võrreldes vähenenud, aruandeperioodil teostati töid ühe peattöövõtulepingu alusel. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2018. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2018. aasta I kvartali müügitulu oli 43 662 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 41 604 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 4,9%. Suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste müügitulu. Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2018. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 37 616 ja 5 941 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 36 711 ja 4 487 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud. Kuigi rajatiste segmendi osakaal Kontserni teostamata tööde mahus on suurenenud, moodustades 32% (I kvartal 2017: 23%), on siiski tuntavas ülekaalus jätkuvalt hoonete segment.

Tegevussegmendid*I kv 2018I kv 2017I kv 20162017
Hooned86%89%88%74%
Rajatised14%11%12%26%

* Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga ärihoonete alamsegment. Ärihoonete alamsegmendi mahud on 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt, ligikaudu 49%, suurenenud. Aruandeperioodil töös olnud suured objektid olid Tallinnas Lõõtsa 12 büroohoone ja Öpiku B hoone ning Lõõtsa 11 parkimismaja Ülemiste City’s ning 14-korruselise äri- ja eluhoone WoHo kvartalis Mustamäe tee 3 aadressil. Jätkus Omniva logistikakeskuse ehitamine Tallinna lähedal Rae vallas. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2018. aastal alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2017. aastaga.
Korterelamute osakaal Kontserni müügitulus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Pirita tee 20a Meerhof 2.0 hoonetekompleks, Sõjakooli 12 II ja III etapi ning Lesta 10 korterelamud. Jätkuvalt annavad olulise panuse alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievi oblastis, jätkus Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus ning Rootsis, Stockholmis, 8-korruselise korterelamu projekteerimis- ja ehitustööd.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. Aruandeperioodil jätkus Tartus, Tammelinnas, kahe viimase etapi ehitus (www.tammelinn.ee). Ettevalmistustöödega alustati uues Tallinna arendusprojektis, Nõmme tee 97, kus valmib 21-korteriga 4 korruseline korterelamu (www.nommetee.ee). Korterite müük jätkub nii eelpool nimetatud Tartu ja Tallinna arendustes, kui ka 2017. aastal valminud arendustest Tallinnas, Magasini 29 (www.magasini.ee) ning Hane 2 ja 2a (www.hane.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 1 638 tuhat eurot (I kvartal 2017: 196 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise sisendhindade tõusuga.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, kuid teostamata tööde portfelli põhjal võib eeldada mahtude jäämist käesoleval aastal eelmise majandusaastaga samale tasemele. Alamsegmendi mahtusid mõjutavad jätkuvalt enim investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil jätkus Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ning Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ehitamine.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on suuremateks töös olevateks objektideks Pärnus Metsä Wood-i vineeritehase, Kehra koostootmisjaama ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna IV etapi rekonstrueerimistööd.

Müügitulu jaotus hoonete segmendisI kv 2018I kv 2017I kv 20162017
Ärihooned38%26%20%25%
Korterelamud25%33%28%30%
Ühiskondlikud hooned23%28%35%19%
Tööstus- ja laohooned14%13%17%26%

Rajatiste segmendis on juba pikalt domineerinud teedeehituse ja -hoolduse alamsegment, mille osakaal 2018. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on veelgi suurenenud. Aruandeperioodil moodustas olulise osa käibest 2017. aastal sõlmitud suurobjektide ehitus: Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas ning Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6-2,8 teelõigu rekonstrueerimine.  Tugeva panuse andsid aruandeperioodi käibesse ka Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2018. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks.
Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmentide sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmentide kasv on vähetõenäoline.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendisI kv 2018I kv 2017I kv 20162017
Teedeehitus ja –hooldus85%82%65%86%
Muud rajatised12%10%30%8%
Keskkonnaehitus3%8%5%6%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2018 oli 143 589 tuhat eurot, mis on ligikaudu 10% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga.

 31.03.201831.03.201731.03.201631.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 

143 589
 

130 109
 

120 702
144 122

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 68% ja rajatiste omad 32% (31.03.2017: vastavalt 77% ja 23%). Võrreldes seisuga 31.03.2017 on hoonete segmendi tööde portfell vähenenud 2% ning rajatiste segmendi portfell suurenenud 52%.
Hoonete segmendi vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on põhjustatud tööstus- ja laohoonete ning korterelamute alamsegmentide portfelli vähenemisest, vastavalt 76% ja 23%. Samas on oluliselt suurenenud nii ärihoonete kui ka ühiskondlike hoonete teostamata tööde mahud. Enim on võrreldes eelmise sama perioodiga suurenenud ärihoonete alamsegment, ligikaudu 70%. Kasvu mõjutavad eelkõige Tallinna Ülemiste Citysse Sepise 8 parkimishoone ehitamine ja Tallinna WoHo kvartalisse Mustamäe tee 3 aadressil 14-korruselise äri- ja eluhoone projekteerimine ja ehitamine ning Omniva logistikakeskuse ehitamine Tallinn lähistele Rae valda. Alamsegmendi portfelli kasvu mõjutavad oluliselt ka 2017. aasta II poolaastal Ukrainas sõlmitud kaks suuremahulist ehituslepingut: Kiievi Unit City tehnopargis 7-korruselise büroohoone ning Lvivi LvivTech.City tehnopargis 6-korruselise büroohoone ehitus. Ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfellist, mis võrreldes eelmise aruandeperioodiga on suurenenud ligikaudu 51%, moodustavad olulise osa 2017. aasta teises pooles sõlmitud lepingud Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone ja lepingud Tapa kaitseväelinnakus soomusmanöövervõime taristu ja kahe kasarmu ehitamiseks.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi kasvule, mis moo- dustab ligikaudu 89% rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõ- jutavad nii 2017. aastal sõlmitud lepingute jääk kui ka 2018. aastal lisandunud kaks uut lepingut: Riia-Pihkva maanteel kilomeetritel 195,6-205,8 ja 207,8-209,2 asuva kahe lõigu (Tsiiruli-Missoküla teelõik) rekonstrueerimine ning Tallinna piirile Laagrisse rajatava Veskitammi liiklussõlme ehitamine. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Kuigi Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2018. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt, võib teostamata tööde portfelli mahule tuginedes loota 2018. aastal rajatiste segmendi müügitulu mõningast suurenemist absoluutnumbrites võrreldes 2017. aastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juht- kond 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga tegevusmahtude jäämist samale tasemele. Kontserni juhtkond on äärmi- selt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõe- näosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolu- korrast tulenevat survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (31.03.2018) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 8 110 tuhande euro väärtuses.

Töötajad ja tööjõukulud
2018. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 691 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 427 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 3%, vähenenud on tööliste arv, mille põhjuseks on peamiselt Keila hooldepiirkonna lepingu lõppemine.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

 I kv 2018I kv 2017I kv 20162017
ITP427413353426
Töölised264303299309
Keskmine kokku691716652735

Kontserni 2018. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 4 943 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 4 479 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 10%list kasvu põhjuseks on eelkõige töötasude suurenemine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta I kvartalis 47 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 15 tuhat eurot (I kvartal 2017: vastavalt 34 tuhat eurot ja 11 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2018. aasta I kvartalis 232 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 77 tuhat eurot (I kvartal 2017: vastavalt 94 tuhat eurot ja 31 tuhat eurot). Tasud sisaldavad juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 93 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot.

Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

 I kv 2018I kv 2017I kv 20162017
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot320,4281,9216,4314,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %13,7%30,4%-3,6%17,6%
     
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot10,09,58,010,1
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %5,4%20,7%-4,4%12,6%


Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.

Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.
Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2018. aastal ei ole ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2017. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalites olnud mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks peatöövõtjatest konkurentidele osalevad pakkumistel üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal võrreldes eelmise eelarvestusperioodiga tunduvalt väiksem.
Arvestades mainitud asjaolusid näeb Kontsern 2018. aastal tervikuna äritegevuse mahtude jäämist 2017. aasta tasemele. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.
Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates tingimustes. 
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2018 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku  1 011  tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 176 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Aruandeperioodil Kontsernil krediidikahjumeid ei olnud. Eelmise aasta võrreldaval perioodil moodustasid krediidikahjumid 30 tuhat eurot. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,01 kordselt (31.03.2017: 1,01 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.
Seoses jätkuvalt pingelise poliitilise ja majandusliku olukorraga Ukrainas ei ole Kontserni hinnangul võimalik lühiajalises perspektiivis realiseerida riigis asuvaid kinnisvarainvesteeringuid. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 564 tuhat eurot.
Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontsern arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjate maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.03.2018 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi  17 470 tuhat eurot.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 4 995 tuhat eurot (31.03.2017: 5 917 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud  1 652 tuhat eurot. Suurenenud on faktooringu- ja laenukohustused ning vähenenud kapitalirendi kohustused (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 31.03.2018 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 25 311 tuhat eurot (31.03.2017: 23 659 tuhat eurot). Intressikulud olid 2018. aasta I kvartalis 174 tuhat eurot (I kv 2017: 128 tuhat eurot).
Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida 2016. aastal ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäära muutumisega seotud riske.
Valuutariskid
Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).
2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi ebastabiilsuse. 2018. aasta I kvartalis on UAH kurss euro suhtes tugevnenud ligikaudu 2,4%. Kontserni Ukrainas asuvale tütarettevõttele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivat täiendavat kursikasumit summas 62 tuhat eurot (I kvartal 2017: kahjum 49 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.
Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikasumit või -kahjumit ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikasumit või -kahjumit Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.
Rootsi kroon nõrgenes 2018. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 4%. Kursimuutusest euro suhtes saadi aruandeperioodil põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kahjumit 74 tuhat eurot. Kursikahjum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu ärikulu“. Kontserni Rootsis asuvale tütarettevõttele  eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikahjumit 123 tuhat eurot. Kursikahjum kajastub  koondkasumiaruande kirjel  „finantskulud“. Võrreldaval perioodil kursikahjumeid ei olnud.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Töötajate ja töökeskkonna riskid
Püsiva tööjõu leidmine on kogu ehitussektori jaoks tõsine väljakutse ja üks peamisi äritulemusi mõjutavaid tegureid. Kontsern sõltub suuresti alltöövõtjate võimekusest tagada vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Kontsern teeb tööandja maine tugevdamiseks ja järelkasvu tagamiseks koostööd haridusasutustega.
Ehitusettevõttena on Kontserni eesmärk minimeerida tervise ja tööohutuse riske nii oma töötajate kui ka objektidel töötavate alltöövõtjate meeskondades. Eesmärk on tagada seadusega ette nähtud meetmete täielik rakendamine, lisaks vastab emaettevõtte tegevus töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardi OHSAS 18001 nõuetele. Alltöövõtjate töötajate osas lasub vastutus tööohutuse nõuete tagamisel alltöövõtjatel ning Kontserni ülesanne on luua nende täitmiseks vajalikud tingimused ja koostöö.
Keskkonnariskid
Kuna ehitustegevus muudab maastikke ja füüsilist ruumi linnades ning asulates, on Kontserni eesmärk teha oma tööd looduskeskkonda igakülgselt kaitstes. Kontserni tegevuste hulgas omavad suuremat keskkonnamõju ja –riski asfalditehased, karjäärid ja teedeehitus. Lekete, reostuste, eluslooduse hävitamise või muu keskkonnakahju vältimiseks järgitakse seadustega ette nähtud nõudeid. Kontserni suuremates ehitusettevõtetes on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO 14001.
Korruptsiooni- ja eetikariskid
Turu ühe juhtiva tegijana on Kontserni jaoks oluline teadvustada ausate ja eetiliste äritavade rikkumisest tulenevaid riske, tagada Kontserni ettevõtetes juhtimiskvaliteet, organisatsioonikultuur ja sisekommunikatsioon, mis rõhutavad nulltolerantsi ebaausa, ebaeetilise ja korruptiivse käitumise osas.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti   
Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Avalikud investeeringud peaksid 2018. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt on ettevõtjatele ebaselge, millises ehituse valdkonnas ja kui suures mahus õnnestub riigil neid realiseerida. EL 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  • Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2018. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle vajadused ning tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel läbi ühtse ameti - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse - on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline stabiilsus.
  • Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase suurema kriisi kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja kasvule pööranud sisendhindade tingimustes võivad osasid ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid tabada raskused, mis omakorda kanduvad edasi mitmetele teistele turuosalistele.
  • Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv. On selge, et viimase aasta jooksul muutunud turuolukorras, kus sisendite hinnad on tõusmas, on edukamad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Vaatamata turuolukorrale kasvab elukondliku kinnisvara turg eeldatavalt ka 2018. aastal, moodustades jätkuvalt mõnevõrra ebaproportsionaalselt suure osa koguturust, võimendades seeläbi ka seonduvaid riske.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimaste aastate jooksul pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused sisuliselt ammendunud.  Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (sh ka materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
  • Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus on piiramas üha enam ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele, seda eelkõige noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas peamiselt eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel hoogustunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2018. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis, kuid vilja on kandnud ka pikaajalised ettevalmistustööd Lääne-Ukrainas. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule on Kontserni juhtkonna hinnangul võimalik 2018. aasta tegevusmahu kasv võrreldes 2017. aastaga. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas on turuolukord Kontserni jaoks võrreldes aasta või paari taguse ajaga paranenud. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes on Kontsernil tulevikus tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on kindlasti sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka Kontserni positsiooni ehitusturul. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Ida-Ukraina kriisi laienedes (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist lõplikult väljumiseks või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.
Rootsi
Kontsern on tegutsenud Rootsis alates 2015. aasta juulist. Rootsi turul osutatakse peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Tulenevalt järjest omandatavatest kogemustest uuel turul on Kontsern pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. Pidades silmas pikemat eesmärki ja soovi ehitada üles elujõuline ning tugev organisatsioon edukaks tegevuseks Rootsi turul, on Kontserni juhtkond jätkuvalt positiivne seniste arengute osas ning näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks suurel turul, kui tööde portfelli lisanduvate tööde maht on suudetud stabiliseerida soovitud tasemel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2017. aasta konsolideeritud müügitulu oli 231 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com 
www.nordecon.com

Manused


Nordecon_investor presentation Q1_2018.pdf
Nordecon_Aruanne_1Q_2018.pdf