Enefit Green
Juhatuse vahearuanne

Enefit Greeni 2021.a. IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata finantstulemused

Enefit Greeni IV kvartali 2021 konsolideeritud äritulud suurenesid aastaga 57 protsenti 68,9 miljoni euroni ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) 77 protsenti 49,6 miljoni euroni. Puhaskasumit teenis grupp 39,4 miljonit eurot, mida on 142 protsenti rohkem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

2021. aasta kokkuvõttes kasvasid Enefit Greeni konsolideeritud äritulud 13 protsenti 183,7 miljoni euroni,  EBITDA 10 protsenti 121,5 miljoni euroni ning puhaskasum 17 protsenti 79,7 miljoni euroni. Kasum aktsia kohta (arvestades IPO järgset aktsiate arvu) oli 0,30 eurot (2020: 0,26 eurot).  

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:

„2021. aasta tõestas inimeste usku rohepöörde võimalikusesse ja andis tugeva signaali, et vajame kiiresti ja palju uut süsinikuneutraalset tootmisvõimsust. Taastuvenergiat on vaja rohkem nii Eestis kui kogu Euroopas. Tuul ja päike on kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energia tootmise viisid ning tehnoloogia ja lahendused suuremahuliseks tootmiseks on olemas.

Enefit Greeni 2021. aasta finantstulemused olid väga tugevad. Aasta algas rahulikumalt, kuna seisime silmitsi raske võrdlusbaasiga – viimaste aastate tuulisema esimese kvartaliga, tänu millele saavutasime 2020. aasta esimeses kvartalis rekordilise tuuleenergia tootmismahu. 2021. aasta esimeses kvartalis valitsenud nõrgemate tuuleolude tõttu ei suutnud me varasema aasta tulemust korrata. Aasta edenedes tuuleolud paranesid ning koos sellega ka meie tulemused. Teise poolaasta tootmistulemused olid väga head, samuti toetasid finantsilist poolt kõrged elektrihinnad. Rõõmu valmistasid Iru elektrijaama elektri- ja soojusenergia rekordilised tootmismahud. Samuti tegid heameelt suurepärased töötulemused digitaliseerimisele keskendunud varahalduse valdkonnas, mis aitasid hoida varade töökindlust väga kõrgel tasemel.

Liikusime tempokalt edasi lühiajaliste arenduste portfelliga. Võtsime vastu lõplikud investeerimisotsused kahe tuulepargi ehitamiseks Leedus, ühe tuulepargi ehitamiseks Soomes ja ühe päikesepargi ehitamiseks Poolas. Rajatavate tootmisvarade projekteeritud tootmisvõimsus on kokku ca 199 megavatti. See annab tuntava lisa ettevõtte praegusele 457-megavatisele elektritootmisvõimsusele. Käesoleval aastal plaanime langetada lõplikud investeerimisotsused peaaegu kaks korda suuremas mahus, et liikuda edasi üle 600 megavati suuruse investeerimisprogrammiga.

Oktoobris üliedukaks osutunud IPO käigus ei lubanud me üksnes teha uusi investeeringuid, vaid andsime lubaduse kohelda aktsionäre õiglaselt ning pool Enefit Greeni kasumist dividendideks jagada. Sellest tulenevalt teeb juhatus kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta dividendidena aktsionäridele 39,9 miljonit eurot ehk 0,151 eurot aktsia kohta.“

Veebiseminar 2021. aasta tulemuste tutvustamiseks

Enefit Green korraldab investoritele täna, 28. veebruaril kell 10.00 (EET) eestikeelse veebiseminari 2021. aasta tulemuste tutvustamiseks. Osalemiseks palume kasutada seda linki (vajaduse korral sisestage sündmuse ID: EGR2802).

Olulisemad sündmused 2021. aastal

• 43 MW Šilale (Leedu) tuulepargi investeerimisotsus.
• 75 MW Akmene (Leedu) tuulepargi investeerimisotsus.
• 72 MW Tolpanvaara (Soome) tuulepargi investeerimisotsus.
• 9 MW Zambrowi (Poola) päikesepargi investeerimisotsus.
• Uued laenulepingud SEB ja OP pangaga.
• Edukas IPO: 100 miljonit eurot täiendavat omakapitali investeeringute rahastamiseks (lisaks müüs Eesti Energia endale kuulunud aktsiaid 75 miljoni euro väärtuses).

Peamised näitajad

* - puhaskasum aktsia kohta

Müügi- ja muud äritulud

Grupi elektritoodang oli 2021. aastal 1 193 GWh (-158 GWh võrdlus perioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 107 €/MWh (võrdlusperioodil 75 €/MWh).

Müügitulusid mõjutas enim Nord Pool Eesti (NP Eesti) elektrihindade kasv, mis suurendas tulusid ligikaudu 38,9 miljoni euro võrra. NP Eesti keskmine turuhind oli 86,7 €/MWh ja 33,7 €/MWh vastavalt 2021. Ja 2020. aastal. Grupi NP Eesti elektrihinnale avatud tootmisüksuste arvutuslikud müügihinnad olid nendel perioodidel vastavalt 82,7 €/MWh ja 29,2 €/MWh.

Teine suurim müügitulude mõjur oli pelletite müük, mis kasvas aastaga 6,2 miljoni euro võrra. Aruandeperioodi pelletitoodang oli küll 26 tuhande tonni võrra madalam, kuid samas müük laovarude arvelt 54 tuhande tonni võrra suurem kui võrdlusperioodil.

Soojusenergia toodang kasvas 14% võrreldes eelmise aastaga, kuid keskmine müügihind langes 30%, mis tulenes asjaolust, et uus leping Utilitas Tallinnaga võimaldas Enefit Greenil müüa soojusenergiat aastaringselt, kuid Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud Iru soojuseenergia piirhind oli madalam. Nende faktorite koosmõju viis soojamüügitulude kahanemiseni 1,3 miljoni euro võrra. Lisainformatsiooni leiab koostootmisjaamade segmendiaruandlusest.

Muude äritulude langus 2021. aastal on põhjustatud võrdlusperioodil toimunud ühekordsest tehingust seoses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügiga (13,7 miljonit eurot). Lisaks on vähenenud taastuvenergia toetused 3,7 miljoni euro võrra, kuna Aulepa tuulepargi esimesena valminud osal (39 MW) lõppes toetusperiood 2021. aasta juulis, Eesti tuuleparkide elektritoodang oli 13% madalam ning Poola päikeseparkide puhul oli turuhind kõrgem, mis vähendas saadud toetuse suurust.

EBITDA ja segmendiaruandlus

Suurim EBITDA positiivne muutus tuleneb elektri hinna mõjust Eesti tootmisüksustes (38,9 miljonit eurot), lisaks suurenesid ka pelleti müügitulud (6,2 miljonit eurot) ning vähenesid muutuvkulud (3,2 miljonit eurot). Suurim negatiivne mõju tuli muudest tuludest, kuna 2020. aastal saadi ühekordset tulu saastekvootide müümisest (13,7 miljonit eurot). Teistest olulisematest mõjuritest võib nimetada pelleti varude muutuse negatiivset mõju EBITDAle summas 8,4 miljonit eurot. Leedu ja Eesti tuuleparkide elektritoodang kannatas tuuleolude tõttu (kokku -7,9 miljonit eurot) ning vähenesid taastuvenergia toetused (-3,7 miljonit eurot).

Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (59% ärituludest ja 74% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 38% ja tõi 29% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 3% grupi ärituludest ja 1% EBITDA-st.

Puhaskasum

Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 11,8 miljoni euro võrra 79,7 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid kaasa teise poolaasta kõrged elektri turuhinnad, püsikulude kasvu kontrollitud juhtimine ning digitaliseeritud varahalduse panus varade töökindluse hoidmisel ja toodangu tagamisel.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2021. aastal 76,5 miljonit eurot, mida on 62,7 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 72,2 miljoni euroni. Sellest 70,0 miljonit eurot oli seotud ehitusfaasis olevate või planeeritult 2022. aastal ehitusfaasi jõudvate tuuleparkide arendustega: grupp ostis Eesti Energia AS tütarettevõttelt Tootsi Windpark OÜ krundid Sopi tuulepargi arendamiseks 29,4 miljoni euro eest, 19,3 miljoni eurot investeeriti Šilale II tuuleparki, 8,3 miljonit eurot moodustab Akmene tuulepargi tuulikute investeering, 7,1 miljonit eurot investeering Purtse tuuleparki ja 6,5 miljonit eurot 2021. aasta lõpus investeerimisotsuse saanud Tolpanvaara tuulepargi investeering.

Baasinvesteeringuid tehti aruandeperioodil 4,3 miljoni euro ulatuses (võrdlusperioodil 2,9 miljoni eurot) ning need olid seotud peamiselt Eesti tuuleparkide (2,0 miljonit eurot) ja koostootmisjaamade parendustega.

Kapitali struktuur

2021. aasta lõpus koosnes grupi investeeritud kapital (676,6 miljonit eurot, 2020: 698,1 miljonit eurot) omakapitalist summas 633,6 miljoni eurot (2020: 509,6 miljonit eurot) ja netovõlast (võlakohustused miinus raha ja ekvivalendid) summas 43,0 miljonit eurot (2020: 188,6 miljonit eurot). Finantsvõimendus mõõdetuna netovõla suhtena investeeritud kapitali oli seega väga madalal tasemel (6%, 2020: 27%), mis tulenes neljandas kvartalis aset leidnud aktsiaemissioonist ning laenukohustuste portfelli  ümberkorraldamisest seoses uute arendusprojektide käivitamisega ning uute finantseerimispartnerite lisandumisega. Aasta lõpu seisuga oli grupil välja võtmata laene 140 miljonit eurot. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 31.12.2021 seisuga oli 1,17% (31.12.2020 1,66%). Enefit Greeni kapitalistruktuur on seega väga hästi ettevalmistatud 600 miljoni euro suuruse investeerimisprogrammi jätkamiseks.

Dividendiettepanek

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2022. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 39,9 mln eurot (0,151 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 50% grupi 2021. aasta auditeerimata puhaskasumist.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeeritud finantsseisundi aruanne

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttel on Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas kokku 22 tuuleparki, 38 päikeseelektrijaama, 4 koostootmisjaama, pelletitehas ja hüdroelektrijaam. 2021 aastalõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektri tootmise koguvõimsus 457 MW ning soojuse tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.

Manused

• Enefit_Green_4kv21_ja_12k2021_auditeerimata_vahearuanne_20220228
• EGR1T_Q4_12m21_Presentation_EST_28022022