Avaldatud: 2013-08-08 15:30:00 CEST
Nordecon
Poolaastaaruanne

2013. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon avalikustab 2013. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruande

Tallinn, Eesti, 2013-08-08 15:30 CEST -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2013. aasta II kvartali ja kuue kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 30.06.2013 31.12.2012
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 4 423 10 231
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 52 580 42 896
Ettemaksed 2 187 1 840
Varud 23 999 26 243
Käibevara kokku 83 189 81 210
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 547 202
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 382 1 554
Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930
Materiaalne põhivara 9 573 8 851
Immateriaalne põhivara 14 808 14 857
Põhivara kokku 30 266 30 420
VARA KOKKU 113 455 111 630
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 29 672 27 185
Võlad hankijatele 37 616 31 968
Muud võlad 4 971 5 014
Ettemaksed 4 333 11 404
Eraldised 334 521
Lühiajalised kohustused kokku 76 926 76 092
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 4 154 3 671
Võlad hankijatele 259 259
Muud võlad 96 96
Eraldised 1 096 1 210
Pikaajalised kohustused kokku 5 605 5 236
KOHUSTUSED KOKKU 82 531 81 328
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed -437 -404
Jaotamata kasum (kahjum) 6 686 6 039
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 28 460 27 846
Mittekontrolliv osalus 2 464 2 456
OMAKAPITAL KOKKU 30 924 30 302
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 113 455 111 630

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR '000 II kv 2013 II kv 2012 6k 2013 6k 2012 2012
Müügitulu 48 416 40 445 75 497 62 920 159 422
Müüdud toodangu kulu -45 736 -38 293 -72 224 -60 732 -151 205
Brutokasum 2 680 2 152 3 273 2 188 8 217
           
Turustuskulud -77 -114 -139 -190 -389
Üldhalduskulud -1 091 -1 274 -2 327 -2 504 -5 385
Muud äritulud 6 253 206 366 810
Muud ärikulud -22 31 -59 -57 -566
Ärikasum (kahjum) 1 496 1 048 954 -197 2 687
           
Finantstulud 182 196 383 341 622
Finantskulud -257 -255 -558 -539 -1 248
Finantstulud ja –kulud kokku -75 -59 -175 -198 -626
           
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum 86 73 77 49 -79
           
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 1 507 1 062 856 -346 1 982
Tulumaks -43 -44 -44 -44 -56
Puhaskasum (kahjum) 1 464 1 018 812 -390 1 926
           
Muu koondkasum (kahjum):          
Realiseerumata kursivahed 20 -114 -33 -53 59
Kokku muu koondkasum (kahjum) 20 -114 -33 -53 59
Kokku koondkasum (kahjum) 1 484 904 779 -443 1 985
           
 Puhaskasum (kahjum):          
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 401 873 728 -491 1 477
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 63 145 84 101 449
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 464 1 018 812 -390 1 926
           
Koondkasum (kahjum):          
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 1 421 759 695 -544 1 536
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 63 145 84 101 449
Kokku koondkasum (kahjum) 1 484 904 779 -443 1 985
           
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,05 0,03 0,02 -0,02 0,05
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,05 0,03 0,02 -0,02 0,05

  

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR '000 6k 2013 6k 2012
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 70 286 65 346
Maksed hankijatele2 -68 190 -62 528
Makstud käibemaks -1 024 -2 079
Maksed töötajatele ja töötajate eest -9 026 -7 809
Makstud tulumaks -1 -11
Netorahavoog äritegevusest -7 955 -7 081
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -228 -836
Põhivara müük 102 363
Sidusettevõtete ost -350 0
Antud laenud -349 -376
Antud laenude laekumised 196 19
Saadud dividendid 4 0
Saadud intressid 357 0
Netorahavoog investeerimistegevusest -268 -830
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 7 002 6 334
Saadud laenude tagasimaksed -3 266 -1 322
Kapitalirendi maksed -848 -1 090
Makstud intressid -471 -587
Netorahavoog finantseerimistegevusest 2 417 3 335
     
Rahavoog kokku -5 806 -4 576
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 10 231 9 908
Valuutakursimuutused -2 0
Raha jäägi muutus -5 806 -4 576
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 4 423 5 332

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

2 Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

 

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2013. aasta I poolaastal oli 3 273 tuhat eurot (I poolaasta 2012: 2 188 tuhat eurot) ja vastav brutokasumlikkus 4,3% (I poolaasta 2012: 3,5%).

Kontserni juhtkond on varasemates vahearuannetes viidanud ulatuslikele sisemistele ümberkorraldustele äritegevuses ja kulude kokkuhoiumeetmetele kasumlikkuse taastamiseks. Nimetatud tegevused on olnud tulemuslikud. Samas sisaldavad need ka piiranguid, mis puudutavad igal järgmisel aastal täiendavalt saavutatavat mõju kasumlikkusele. Samuti juhime jätkuvalt tähelepanu asjaolule, et pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel.

Väliskeskkond on Kontserni äritegevuse kasumlikkuse paranemist soosinud. Mahtude kasv ehitusturul eelmisel aastal ning suhteliselt stabiilsetena püsinud ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad on loonud head tingimused projektide keskmise kasumlikkuse kasvuks. Oluline panus kasumlikkuse kasvul on eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurenemisel. Käesoleval aastal sõlmitavate avalike hankelepingute osas on oodata taaskord konkurentsi kasvu. Seda seoses ehitusettevõtete ootustega uute avalike hangete vähenemise kohta juba 2013. aastal tulenevalt EL struktuurifondide toetuste lõppemisel käesoleval eelarveperioodil. Sellest tulenevalt on oodata konkurentsi tihenemist ja hinnasurvet kõigis ehitusturu segmentides. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisest saavutatud tasemel.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2013. aasta I poolaastal 2 327 tuhat eurot ning võrreldes eelmise aastaga on mõnevõrra vähenenud (I poolaasta 2012: 2 504 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,0% (I poolaasta 2012: 3,2%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2013. aasta I poolaasal 954 tuhat eurot (I poolaasta 2012: -197 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 965 tuhat eurot (I poolaasta 2012: 925 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 813 tuhat eurot (I poolaasta 2012: -389 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 729 tuhat eurot (I poolaasta 2012: -491 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2013. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas -7 955 tuhat eurot (I poolaasta 2012: -7 081 tuhat eurot). Esimese poolaasta negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsikulud ja ettevalmistused aktiivsema ehitusperioodi alustamiseks II kvartalis hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2013. aasta I poolaastal -268 tuhat eurot (I poolaasta 2012: -830 tuhat eurot). Kontsern jätkas investeerimist põhivarasse, kuigi mitte nii suures ulatuses kui aasta varem. Sidusettevõtetele antud laenude maht oli eelmise aastaga samas suurusjärgus, kuid aruandeperioodil toimus rohkem antud laenude laekumisi. Aruandeperioodil taastas Kontsern sidusettevõtte negatiivset osakapitali 350 tuhande euro suuruse sissemaksega.

Finantseerimistegevuse rahavoog 2013. aasta I poolaastal oli 2 417 tuhat eurot (I poolaasta 2012: 3 335 tuhat eurot). Saadud ja tagastatud laenude netosumma oli 3 736 tuhat eurot, kui aasta varem oli vastav näitaja 5 012 tuhat eurot. Kontsern laenas eelmise aastaga võrreldes rohkem käibekapitali seoses kasvanud äritegevuse mahtudega. Teisalt olid suuremad ka laenude tagasimaksed, mis tehti laenukohustuste refinantseerimise kokkulepete täitmiseks.

Seisuga 30.06.2013 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 4 423 tuhat eurot (30.06.2012: 5 332 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Müügitulu, tuhat eurot 75 497 62 920 54 429 159 422
Müügitulu muutus 20% 16% 46% 7,9%
Puhaskasum, tuhat eurot 812 -390 -3 716 1 926
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 728 -491 -3 652 1 477
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 727 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,02 -0,02 -0,12 0,05
         
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,1% 4,0% 3,9% 3,4%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,0% 3,2% 4,1% 3,4%
         
EBITDA, tuhat eurot 1 965 925 -2 278 4 833
EBITDA määr müügitulust 2,6% 1,5% -4,2% 3,0%
Brutokasumi määr müügitulust 4,3% 3,5% -2,6% 5,2%
Ärikasumi määr müügitulust 1,3% -0,3% -6,4% 1,7%
Ärikasumi määr ilma kinnisvara müügi kasumita 1,1% -0,7% -6,8% 1,4%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,1% -0,6% -6,8% 1,2%
Investeeritud kapitali tootlus 2,2% 0,3% -5,0% 5,2%
Omakapitali tootlus 2,7% -1,4% -11,7% 6,6%
Omakapitali osakaal 27,3% 25,0% 26,8% 27,1%
Finantsvõimendus 45,4% 48,5% 40,8% 33,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,08 1,05 1,19 1,08
  30.06.2013 30.06.2012 30.06.2011 31.12.2012
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 103 230 166 367 140 234 127 259

 

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2013. aasta I poolaastal ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 1%.

  6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Eesti 98% 99% 96% 98%
Soome 2% 1% 1% 2%
Valgevene 0% 0% 3% 0%

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust. Käesoleval aastal jääb müügitulu välisturgudelt eeldatavasti sarnasesse suurusjärku.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2013. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.

Kontserni 2013. aasta I poolaasta müügitulu oli 75 497 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 62 920 tuhat eurot, kasvas müügitulu 20%.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2013. aasta I poolaasta lõpu seisuga moodustasid hoonete ja rajatiste segmentide müügitulud kokku vastavalt 30 796 ja 42 638 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 28 360 ja 32 769 tuhat eurot (vt Lisa 8). Rajatiste segmendi suurem osakaal ja mahud absoluutnäitajates (sh võrrelduna eelmise aastaga) tulenesid peamiselt suurte tee-ehitusprojektide teostamisest.

Tegevussegmendid* 6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Hooned 41% 46% 46% 42%
Rajatised 59% 54% 54% 58%

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Eratellijate investeeringute kasv eelmisel aastal pani aluse ärihoonete segmendi müügitulu kiirele kasvule. Kontsernil on töös mitme ärihoone ehitamine Tallinnas ja Tartus. Sellel aastal lisandusid uute projektidena Narva ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus, maksumusega üle 15 miljoni euro ja aruandeperioodile järgnenud kuul Stroomi kaubanduskeskuse ehitamine, maksumusega üle 9 miljoni euro. Kontsern ootab 2013. aastal eratellijate investeerimistegevuse jätkumist ning ka vastava alamsegmendi osakaalu püsimist arvestataval tasemel.

Ühiskondlike hoonete ehitusmahud langesid kuna Kontsernil puudusid valdkonnas suurprojektid võrreldes aastataguse perioodiga. Alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma suuri riske võtmata on hangete võitmine keeruline ning antud olukorras on Kontsern nendest ka teadlikult hoidunud. 2013. aastal ei ole oodata oluliste suurhangete väljakuulutamist ning mahud antud alamsegmendis tõenäoliselt oluliselt ei kasva. Suurematest projektidest jätkusid aruandeperioodil tööd Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse ning Tartu Pauluse kiriku V etapi ehitamisel.

Tööstus- ja laohoonete põhimahu moodustasid endiselt põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned, kuid võrreldes eelmiste aastatega on nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL struktuurifondide toetuste vähenemisest eelarveperioodi lõpus. Vähenevaid mahte seal on kompenseerinud eratellijate poolt tehtud investeeringud uutesse tööstus- ja tootmishoonetesse.

Korterelamuid ehitas Kontsern peatöövõtjana, mitte arendajana. Aasta teises pooles on oodata alamsegmendi müügitulu osakaalu kasvu kuna Kontsern sõlmis mais oma mitme aasta suurima korterelamu ehituslepingu, maksumusega ligikaudu 10 miljonit eurot (Pirita tee 26 korterelamu Tallinnas).

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Ärihooned 45% 19% 6% 26%
Tööstus- ja laohooned 34% 28% 38% 35%
Ühiskondlikud hooned 19% 49% 54% 36%
Korterelamud 2% 4% 2% 3%

 

Oodatult olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Kontsernil on käsil mitmeid suurprojekte, kus lisaks hooajalistele asfalteerimistöödele on suur osa ka erinevatel pinnasetöödel ning rajatiste ehitamisel. Viimaseid oli võimalik teostada ka aruandeperioodi alguse talvistes ilmastikutingimustes. Pooleliolevate projektide põhimahud jäävad 2013. aastasse, mis säilitab alamsegmendi suure osakaalu.

Insenerehituse alamsegmendis jätkusid tööd Sillamäe sadamas ja Kärdla külalissadama ehitamisel. Nendest esimese osas tehti suurem osa töödest eelmisel aastal ning see mõjutas otseselt alamsegmendi müügitulu osakaalu vähenemist võrreldes eelmise aastaga. Aasta teises pooles ei ole oodata avaliku- ja erasektori mahukaid investeeringute keerulisematesse insenerehituse projektidesse.

Kontsern sõlmis 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse lepinguid, mille põhiline ehitusmaht langeb 2013. aastasse. Aruandeperioodil sõlmiti leping Paide linna reoveepuhasti rekonstrueerimiseks summas 6,4 miljonit eurot. Alamsegmendi mahud jäävad eeldatavasti kõrgemaks kui eelmisel aastal ning mahu suurenemine tuleb osaliselt ka vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööde (muud rajatised) arvelt. Viimaste mahtusid ootab tõenäoliselt ees üldine vähenemine ehitusturul. Käimas on viimane aasta käesolevast EL eelarveperioodist läbi mille toimub segmendi investeeringute põhiline finantseerimine. Suur osa sarnastest projektidest on juba eelmistel aastatel avalike hangete läbi välja kuulutatud.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Teedeehitus ja –hooldus 54% 40% 46% 51%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 8% 16% 1% 15%
Muud rajatised 27% 38% 37% 27%
Keskkonnaehitus 11% 6% 16% 7%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2013 oli 103 230 tuhat eurot, mis on 38% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Teostamata tööde maht vähenes kõige rohkem teedeehituse segmendis (ligikaudu 75%), kus Kontsernil on viimasel aastal olnud töös kolm suurt ehitushanget (Aruvalla-Kose teelõik Tallinn-Tartu maanteel, Tartu läänepoolne ümbersõit ja Tartu idapoolne ringtee). Uued riiklikud investeeringud suurematesse teeehitusprojektidesse on samal ajal olnud pea olematud. 2013. aastal valitakse eeldatavasti välja kahe suurema teedeehituse riigihanke teostajad, kuid lepingute maht seal jääb alla 15 miljoni euro. Samuti on toimunud tuntav vähenemine välisvõrkude tööde osas, kus EL käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal on struktuurifondide kaasabil tehtavad investeeringud olnud oodatult eelmistest perioodidest väiksemad.

Tööde portfellis on seevastu kasvanud ärihoonete ja keskkonnaehituse segmentide teostamata tööde mahud. Esimene tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele. Teise osas on tegemist Kontserni eduka pakkumistegevusega ning ka osaliselt asjaoluga, et EL struktuurifondide kaasabil tehtavate investeeringute mahud keskkonnarajatistesse on viimasel aastal suurenenud.

Tööde portfell seisuga 30.06.2013 ei sisalda enam Tallinna kesklinna piirkonnas Tivoli elamuarenduse projekti teostamata jääki (30.06.2012 seisuga 13 048 tuhat eurot). Nordecon avalikustas lepingu lõpetamise kohta börsiteate 13.06.2013.

  6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 103 230 166 367 140 234 127 259

Ehitusturu üldisest konjunktuurist tulenevalt ületavad rajatiste segmendi projektide tööd hoonete oma, kuid võrreldes aastataguse perioodiga on vahe oluliselt vähenenud. Aruandeperioodi lõpus moodustasid rajatiste ehitamisega seotud teostamata tööde mahud 52% kogumahust (30.06.2012: 69%).

Aruandeperioodi lõpust (30.06.2013) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 15 290 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2013. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 774 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 362 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga töötajate arv oluliselt ei kasvanud.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
ITP 362 371 352 367
Töölised 412 400 379 397
Keskmine kokku 774 771 731 764

Kontserni 2013. aasta I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 8 582 tuhat eurot, mis on 20% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 7 143 tuhat eurot. Kulude kasvu on põhjustanud nii tegevusmahtude suurenemine kui ka paranenud kasumlikkuse tingimustes lisanduv tulemustasude maksmine. Vähemal määral mõjutas tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2013. aasta I poolaastal moodustasid 71 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 23 tuhat eurot (I poolaasta 2012: vastavalt 71 tuhat eurot ja 23 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2013. aasta I poolaastal moodustasid 101 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 33 tuhat eurot (I poolaasta 2012: vastavalt 147 tuhat eurot ja 49 tuhat eurot, sisaldades sh 30.04.2012 tagasi kutsutud juhatuse liikme tasu).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontserni töötajate arv on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilne ning töötajate nominaaltootlikkuse kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule. Kontserni tööjõukulude nominaaltootlikkust aruandeperioodi seisuga vähendas eelkõige kasumlik tegevus eelmisel aastal ning sellega kaasnenud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel oli tulemustasude osakaal tööjõukuludes väiksem. Kontsern ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid.

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  6k 2013 6k 2012 6k 2011 2012
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 224,6 208,6 155,9 208,7
Muutus võrreldava perioodi suhtes 7,7% 33,8% 25,0% 3,2%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 9,4 10,6 8,2 9,5
Muutus võrreldava perioodi suhtes -11,3% 29,1% 30,9% -8,6%

 

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.

Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad pigem tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks.

Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on kindlus kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni (2007-2013). Samas on eelarveperioodi viimasesse aastasse jäänud toetussummade maht väiksem kui eelmisel paaril aastal, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Samuti ei ole hetkel täpselt teada Euroopa Liidu aastate 2014-2020 eelarvest ehitusega seotud investeeringute mahud. Kuigi ühtekuuluvuse programmide alt eraldatavad summad Eestile kasvavad, võivad riiklikud prioriteedid selle kasutamisel olla eelmise perioodiga võrreldes erinevad. Planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid.

Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms.). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.06.2013 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 150 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 103 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2013. aasta I poolaastal kajastati varasemalt tehtud allahindluste tühistamisest kasum summas 6 tuhat eurot (I poolaasta 2012: kasum nõuete allahindluse tühistamisest 4 tuhat eurot).

Kontsern kajastab finantsseisundi aruandes ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust nõuet Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid). Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Kohtuotsus tehakse eelduste kohaselt 2013. aasta teises pooles.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva, kuid esineb ka kuni 100 päevaseid tähtaegu) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,08 kordselt (30.06.2012: 1,05 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel. 2013. aasta I poolaasta jooksul refinantseeris Kontsern laene, mis seisuga 31.12.2012 olid kajastatud lühiajalistena summas 13 415 tuhat eurot (vastavad laenujäägid 30.06.2013 seisuga summas 16 013 tuhat eurot) ning nende maksetähtajad viidi 2014. aastasse.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 4 423 tuhat eurot (30.06.2012: 5 332 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused vähenesid võrreldes eelmise aastaga 2 719 tuhande euro võrra. Seisuga 30.06.2013 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 33 826 tuhat eurot. Intressikulud olid 2013. aasta I poolaastal 532 tuhat eurot ning võrreldes 2012. aasta I poolaastaga suurenesid intressikulud 28 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutab enim ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus. Selle maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Ukraina grivna kurss euro suhtes oli 2013. aasta I poolaastal stabiilne. Valuutakursside muutumisest saadud kasum oli aruandeperioodil 64 tuhat eurot (I poolaasta 2012: kasum 83 tuhat eurot).

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Samuti puudub valuutarisk Leedus, kus Kontserni äritegevus on hetkel peatatud. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis vähendab valuutariski.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti       

Eesti ehitusturgu 2013. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Ehitusturu põhimahud jäävad rajatiste valdkonda, kuid vahe hoonete valdkonnaga väheneb. Eratellijate poolt tehtavate investeeringute mahud on suunatud eelkõige hoonete valdkonda ja kasvavad 2012. aastaga võrreldes. Avaliku sektori poolt annab hoonete valdkonda oma panuse peamiselt kahe suurprojekti (Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone  ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku) ehitamine. Rajatiste valdkonna ehitustööde mahtudele avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu 2007-2013 kestva eelarveperioodi jaoks mõeldud toetuste lõppemine.
  • Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Uute hangete maht käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal väheneb. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) toetuste mahud ja teostamise periood on veel ebaselged. Samuti vähenevad riiklike suurtellijate Riigi Kinnisvara AS-i ja Maanteeameti uute investeeringute mahud. Tõenäoliselt ootab Eesti ehitusturgu sellel aastal ees kasvutempo aeglustumine ning järgmisel aastal pigem mõningane langus.
  • Ehitusturul osalejate korrastumine jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt, eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks osaleb pakkumistel üha sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi tegevust jätkata.
  • Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve kasumile on tuntav.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske. Võrreldes 2-3 aasta taguse perioodiga on olukord siiski muutunud paremaks ning hanketingimused teatud aspektides muutunud ehitusettevõtetele mõislikumaks.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades  alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
  • Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul puudus. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata sealt olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Seetõttu ei toimu ka ehitusettevõtetes töötajate baastasude vähendamist, pigem püsib üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2013. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2013. aastal on seega välistatud.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2013. aastal siiski jätkub. Eksisteerib mõningaid märke, et investeerimine Ukrainasse elavneb 2013. aastal mõnevõrra, kuid majanduslike ja poliitiliste riskide valguses ei ole põhjust oodata kiireid muudatusi. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern 2013. aastal teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com


Investor presentation_6m_2013.pdf
Nordecon_Aruanne_2Q_2013.pdf