Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

Tallinna Vee teise kvartali müügitulu oli 15,5 miljoni eurot

AS-i Tallinna Vesi müügitulu oli tänavu teises kvartalis 15,5 miljonit eurot, mis jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ettevõtte ärikasum oli teises kvartalis 4,46 miljonit eurot, kasvades 8% võrra, ja puhaskasum 2,19 miljonit eurot, vähenedes peamiselt laenuintresside kasvu tõttu 5,2% võrra.

“Tallinna Vee poolt pakutav elutähtis veeteenus oli kogu kvartali jooksul kõrgel tasemel – joogivesi vastas 100% kõigile kehtivatele nõuetele. Läänemerre suunduva puhastatud heitvee kvaliteet ületas kõigis parameetrites seadusega sätestatud norme. Ettevõtte töötajad on igapäevaselt hoolitsenud teenuse toimimise eest, jätkates samas ka tulevikku suunatud ettevalmistustega – katkematu teenuse tagamine on meie ühine eesmärk ning eeldab pidevaid investeeringuid vee- ja kanalisatsioonitaristusse,” selgitas Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.

Ta märkis, et juba praegu on näha seniste investeeringute positiivset mõju elutähtsa veeteenuse tagamiseks tarbijate jaoks taskukohase hinnaga. “Oleme saanud kinnitust, et liigume äriplaanijärgsete investeeringutega õiges suunas. Soovime ka edaspidi jätkata juhtiva vee-ettevõttena Eestis nii kvaliteedi kui ka taskukohase veehinna pakkumise osas,” rääkis Timofejev. Tallinna Vee tänavune planeeritud investeeringute kogusumma on üle 60 miljoni euro.

Ettevõte suunas 2024. aasta teise kvartalis veevõrku 7,0 miljonit m³ puhast vett ja puhastas ligi 12,5 miljonit m³ reovett. Teise kvartali jooksul võeti klientide veekraanist 778 veeproovi. Timofejevi sõnul on puhta kraanivee taganud efektiivne veepuhastusprotsess ja veevõrgu regulaarne seire, pidevad ennetavad hooldustööd ning õigeaegsed investeeringud.

Tallinna Vee põhitegevuspiirkonnas oli äriklientidele müüdud veeteenuste tulu 2024. aasta teises kvartalis 4,5 miljonit eurot, mida on 1,8% rohkem kui möödunud aasta teises kvartalis. Eraklientidele osutatud veeteenuste müügitulu püsis samal tasemel nagu eelmise aasta võrreldaval perioodil ja moodustas 6,18 miljonit eurot.  

Ettevõtte ärikasum oli teises kvartalis 4,46 miljonit eurot. Eelnenud aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas ärikasum 8% ehk 0,33 miljoni euro võrra. Puhaskasum oli 2,19 miljonit eurot, mida on 0,12 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aasta samal perioodil. Puhaskasumi vähenemist mõjutasid peamiselt suuremad intressikulud võetud laenudelt.

2024. aasta teise kvartalis jõudis lõpule uue veeteenuse hinna taotluse menetlus ning saadi Konkurentsiametilt kinnitus hinnamuudatusele. Uued hinnad Tallinna, Saue ja Maardu piirkonnas kehtivad alates 1. juulist 2024, seega mõjutavad ettevõtte müügitulu alates kolmandast kvartalist.

Lisaks jätkuvale investeerimisvajadusele vee- ja kanalisatsioonitaristusse ning keskkonnamõju vähendamisse, tuleneb veehinna korrigeerimise vajadus ka mitmete sisendkulude, nagu näiteks elektrikulu, kemikaalide ja hoolduskulu kasvust. Samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusest tingitud kohustusest ühtlustada era- ja äritarbijate veehind.

Üle poole planeeritud investeeringute mahust ehk ligi 38 miljonit eurot on ette nähtud torustike arendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Torustike investeeringute kogusumma hõlmab ka kuni 10 miljonit eurot, mis suunatakse Tallinna linna poolt rahastatava sademeveetorustike ehitamisse. Vee- ja reoveepuhastusjaamale planeeritud investeeringud ulatuvad kuni 19 miljoni euroni. “Torustikutööde planeerimisel ja teostamisel oleme tänavu seadnud eesmärgiks teha võimalikult suur osa neist koostöös Tallinna linna ja teiste koostööpartneritega, et häirida linnaelu ja liiklust nii vähe kui võimalik, säästa keskkonda ning teha töid kuluefektiivselt,” selgitas Aleksandr Timofejev.

Veetorustiku hoolduses on juba üle aasta kasutusel olnud uudne ja tõhus jääpesu tehnoloogia, mis põhineb vee ja söögisoola lahusest jäähelveste massi valmistamisel ning selle pumpamisel läbi torustiku. Ligi veerand veetorustikust on teise kvartali lõpuks uue tehnoloogia abil puhastatud, mis aitab hoida kõrget veekvaliteeti. Lisaks toetavad veekvaliteeti viimastel aastatel tehtud investeeringud veepumplatesse, mis võimaldab järelkloorimist erinevates linnaosades. Täiendav desinfitseerimine aitab tagada kraanivee kvaliteedile seatud nõuete täitmise üle linna asuvates erinevates punktides, kus kloori sisaldus vees on tavapäraselt väga madal, seda eriti just suvel, kui vesi torustikus on soe.

Üks ettevõtte klienditeeninduse eesmärke on informeerida kliente veekatkestustest aegsasti. Teises kvartalis teavitasime kliente vähemalt 1 tund enne planeerimata veekatkestust 98% juhtudest ning üks veekatkestus kestis keskmiselt 3 tundi ja 17 minutit. Vähendamaks veekatkestustest tulenevaid ebamugavusi, jätkame veevõrgule täiendavate sulgelementide paigaldamist.   

2024. aasta teises kvartalis vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamast väljuv heitvesi kõigile kehtestatud nõuetele. Heitvee kõrgest kvaliteedist annavad tunnistust seaduses nõutud piirmääradest oluliselt madalamad saasteainete näitajad. 2024. aasta teise kvartali jooksul võttis ettevõte reoveest välja üle 163 tonni prahti, 53 tonni liiva, 481 tonni lämmastikku ja 63 tonni fosforit.

Kolme aasta jooksul investeerime ligi 9 miljonit eurot reovee bioloogilise puhastusprotsessi täiustamisse, mis saavutatakse reoveepuhastusjaama järelselitite rekonstrueerimisega. Suuremad mitmeaastased projektid hõlmavad veel peapumpla mehaaniliste võrede paigaldust ning reoveepuhastusjaama võrehoone võrede vahetust, mis on olulised keskkonnaprojektid Läänemere puhtuse hoidmiseks.

Timofejev tõi välja, et teise kvartali lõpus võeti koostööpartnerilt vastu Paljassaare reoveepuhastusjaama koostootmisjaama ehitus. Koostootmisjaam võimaldab lisaks soojusenergiale toota biogaasist olulise osa reovee puhastusprotsessis vajaminevast elektrienergiast. Reoveepuhastusjaamas jätkub metaantankide ja aerotankide rekonstrueerimine. Käesoleval aastal alustame veel uute efektiivsemate õhupuhurite paigaldamist, suurendame oma metanoolimahutite parki ja alustame ettevalmistusi päikeseelektrijaama rajamiseks. 

Veepuhastusjaamas jätkub kiirfiltrite renoveerimine. Jätkame projekteerimistöid veepuhastuses kasutatava osooni tootmistehnoloogia uuendamiseks ja B-maja filtrite uhtevete taaskasutamiseks. Lisaks plaanime hõljuvkihiga selitite ümberehitamist flotaatoriteks. Nende projektide eesmärk on vähendada puhastusjaama omatarbevee vajadust ja energiatarvet ning suurendada jaama tootmisvõimsust.

Veekadude osakaal veevõrgus püsis aasta teises kvartalis madalal 12,96% tasemel. See on parem tulemus kui eelnenud aasta samal perioodil (13,62%). Veekadude madal tase on tagatud veevõrgu pideva online-seirega ning plaanipäraselt ellu viidud võrkude rekonstrueerimiskavaga.

2024. aasta teise kvartali lõpuks uuendasime ja rajasime üle 17 kilomeetri torustikke, millest enam kui 9 kilomeetrit ehitati keskkonnasõbralikul kaevikuta meetodil. Tööde planeerimisel ja teostamisel teeb Tallinna Vesi tihedat koostööd Tallinna linna ja teiste koostööpartneritega, nagu näiteks AS Utilitas Tallinn, et teha võimalikult palju töid üheaegselt ning häirida linnaelu ja liiklust nii vähe kui võimalik.

Teise kvartali lõpuks olime paigaldanud üle 11 500 nutiarvesti, mis tähendab, et kaugloetavad veearvestid on enam kui 52%-l meie klientidest. 2024. aasta eesmärk on, et nutiarvestiga klientide osakaal tõuseb 60%-ni ning hiljemalt 2026. aasta lõpuks on kõikide meie teeninduspiirkonna klientide veearvestid asendatud nutiarvestitega.

Soovime pakkuda oma klientidele ja tarbijatele usaldusväärset teenust, mille osaks on ka teenuse kohta käiva olulise info kättesaadavus ning pöördumistele vastamise kiirus. 2024. aasta teises kvartalis vastasime kirjalikele pöördumistele 2 päeva jooksul 99,7%-l juhtudest, hoides jätkuvalt kõrget taset.

Teise kvartali alguses avasime Tallinnas ligi 60 avalikku veekraani, kust linlased saavad võtta tasuta joogivett kuni septembri lõpuni. Lisaks toetasime veepaakidega kogukonnaüritusi.

Sõlmisime koostöölepingu Eesti Paraolümpiakomiteega, et toetada 28. augustist 8. septembrini Pariisis toimuvateks paraolümpiamängudeks valmistuvate sportlaste ettevalmistust. Samuti liitusime mitmekesisuse kokkuleppega ja saime tunnustuse Kaitseministeeriumilt silmapaistva panuse eest riigikaitsesse.

Juba mitmendat korda osalesime Kantar Emori läbiviidavas tööandjate maineuuringus. Tulemuste järgi oleme parandanud seal oma positsiooni võrreldes eelmise aastaga, asudes nüüd palgatöötajate topis 20. kohal.

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab ligi 25 000 kodu- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades. Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Suurimat osalust ettevõttes omavad Tallinna linn (55,06%) ja energiakontsern Utilitas (20,36%). 24,58% ettevõtte aktsiatest on Nasdaq Tallinna börsil vabalt kaubeldavad.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Amortisatsioonieelne kasum – ärikasum + kulum
Amortisatsioonieelse kasumi marginaal – amortisatsioonieelne kasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku
Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokku
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised
Maksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised
Dividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokku
Põhitegevus – veeteenustega seotud tegevused, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisainfo:

Taavi Gröön
Finantsdirektor
AS Tallinna Vesi
(+372) 626 2200
taavi.groon@tvesi.ee

Manus

• Börsiaruanne Q2'24 Est