Arco Vara
Kvartaliaruanne

Arco Vara AS-i 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Üldinfo

31.12.2015 seisuga kuulus kontserni 25 ettevõtet, mida on üks rohkem kui 2014. aasta lõpus. 31. juulil 2015 registreeriti Bulgaarias kinnisvarafond Arco Real Estate Fund REIT, algkapitaliga 256 tuhat eurot. Kontserni osalus fondis on 70%.

Olulised tütarettevõtted

¹ - Arco Real Estate SIA ja Arco Real Estate Fund REIT mitte-kontrollivad osalused moodustavad kokku kontserni mitte-kontrolliva osaluse.

Põhilised näitajad 

·                     Kontserni 2015. aasta 12 kuu müügitulu oli 10,7 miljonit eurot, ehk 16% rohkem võrrelduna 2014. aasta 12 kuu müügituluga 9,1 miljonit eurot. IV kvartali müügitulu oli 2,1 miljonit eurot (2014. aasta IV kvartalis 5,8 miljonit eurot). Aastane müügitulu kasv tuleb arendusdivisjonist, kus müügitulu oli 2015. aasta 12 kuuga 7,9 miljonit eurot (2014. aasta 12 kuud: 6,5 miljonit eurot). Samas, neljanda kvartali arendusdivisjoni müügitulu 1,4 miljonit eurot jäi eelmise aasta sama perioodi tulemusele alla 3,8 miljoni euroga. Teenindusdivisjoni müügitulu oli 2015. aasta 12 kuuga 3,3 miljonit eurot, mis on 4% rohkem võrreldes eelmise aastaga. 2015. aasta IV kvartali teenindusdivisjoni müügitulu ületas eelmise aasta IV kvartalit 10% võrra. Vahendus- ja hindamisteenuste müük näitab kasvu kolmandat kvartalit järjest, seda peale vahepealset langustrendi 2014. aasta teises pooles ja 2015. aasta alguses.

·                     Kontserni 2015. aasta 12 kuu ärikasum (=EBIT) oli 1,3 miljonit eurot ja puhaskasum 0,5 miljonit eurot, aasta varem olid samad näitajad vastavalt 2,2 miljonit eurot ja 1,0 miljonit eurot. Seejuures mõjutas 2014. aasta tulemust oluliselt kaks ühekordset sündmust, mille kogumõju kasumile oli 1,2 miljonit eurot: tütarettevõtte müügikasum ja tulu varude allahindluse tühistamisest. Neljanda kvartali lõpetas kontsern ärikahjumiga 0,2 miljonit eurot ning puhaskahjumit kogunes 0,4 miljonit eurot. 2014. aasta viimane kvartal lõpetati ärikasumiga 1,2 miljonit eurot ja puhaskasumiga 0,8 miljonit eurot.

·                     Kontsern on 2015. aastal hoogsalt vähendanud laenukoormust. Netolaenud on 2015. aasta 12 kuuga vähenenud 1,3 miljoni euro võrra, tasemele 12,0 miljonit eurot 31.12.2015 seisuga. Laenukohustused moodustasid 31.12.2015 seisuga 12,8 miljonit eurot, vähenedes aasta jooksul 2,2 miljoni euro võrra. Laenude keskmine intressimäär oli 31.12.2015 seisuga 5,0%, mis on 0,8 protsendipunkti võrra vähem kui 31.12.2014.

·                     2015. aasta 12 kuuga müüdi kontserni poolt arendatavates projektides kokku 96 korterit ja äripinda ning neli elamukrunti (sealhulgas IV kvartalis: 17 korterit ja kolm krunti). 2014. aasta 12 kuuga müüdi 77 korterit ja äripinda ning 4 krunti, neist IV kvartalis 73 korterit ja äripinda.

Rahavood

KASUTATUD VALEMITE KIRJELDUS

Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / (perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv - oma aktsiad)

Investeeritud kapital = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital (perioodi lõpus)

Netolaenud = lühiajalised intressikandvad kohustused + pikaajalised kohustused - raha ja raha ekvivalendid - lühiajalised investeeringud väärtpaberitesse (perioodi lõpus)

Investeeritud kapitali tootlus (ROIC) = viimase nelja kvartali maksueelse kasumi ja intressikulude summa / keskmine investeeritud kapital

Omakapitali tootlus (ROE) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine omakapital

Varade tootlus (ROA) = viimase nelja kvartali puhaskasum / keskmine varad kokku

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused

Likviidsuskordaja = (käibevarad - varud) / lühiajalised kohustused

Finantsvõimendus = varad kokku / omakapital

Töötajate arv perioodi lõpul = töölepinguga ja käsunduslepinguga kontserni jaoks töötavate isikute arv

Juhataja kommentaarid

Aasta lõppu tuleks alustada resümeega. Resümee on järgmine: olime kasumlikud ja kasvasime. Aga: neljas kvartal ning kogu aasta osutusid nõrgemaks, kui ootasime. Me ootasime kontserni aasta müügituluks 11 miljonit eurot ning puhaskasumiks 1 miljon eurot. Tegelikult saavutasime 10,7 miljonit eurot müügitulu ja ainult 0,5 miljonit eurot puhaskasumit. Juhatus ei ole selle üle uhke. Tulemusi tuleb parandada. Järgnev osa kommentaaridest on pühendatud sellele, mis on tehtud ja mis täpselt peaks olema paremini, et ettevõte areneks vajaliku kiirusega.

Teenindusdivisjon

Teenindusdivisjoni ettevõtetesse paigutatud omakapital on negatiivne ja 2015. aasta jooksul me sinna täiendavat omakapitali ei investeerinud. Divisjon tervikuna toimib kasumlikkuse piiril, kuigi riikide lõikes on tulemused erinevad. Rõõmustavalt kasumliku tulemuse tegi 2015. aastal Bulgaaria üksus. Läti turuolukorda arvestades rahuldava tulemuse saavutas Läti üksus. Kogu kontserni ainsa selgelt kahjumliku tulemuse saavutas Eesti üksus. Põhjused on ettevõtte enda sees ning lahendused juhtkonna käes. Teenindusdivisjoni Eesti osas oleme alustanud ümberkorraldusi teenusprotsesside parandamiseks, ning samuti oleme aasta lõpuks teinud muudatusi keskastme juhtkonna seas. 

2016. aasta eesmärk on saavutada teenindusdivisjoni kasumlikkus tervikuna ning tõsta tema kasutegurit Arco Vara arendusprojektide ettevalmistamisel ja realiseerimisel. 

Suures plaanis määrab kontserni tulemused aga arendusdivisjon, kuhu on paigutatud 100% kontserni omakapitalist. Arendusdivisjoni tulemuse määravad valdavalt selle koosseisus olevad kolm suurt sammast, milleks on (i) Madrid Blvd renditulu teeniv hoone Sofias, (ii) Manastirski korteriarendusprojekt Sofias (ja selle võimalik jätkuprojekt Izstok Parkside) ning (iii) Kodulahe korteriarendusprojekt Tallinnas.     

Madrid Blvd hoone

Madrid Blvd hoone suure kontoripinna renoveerimine ja restruktureerimine seitsmeks autonoomseks pinnaks on aruande kuupäeva seisuga lõpule viidud. Käib potentsiaalsete üürnikega läbirääkimine. Rendileantava kontoripinna suuruseks (GLA) pärast restruktureerimist on kokku ca 4 700 m2, millele lisandub 113 maa-alust parkimiskohta, mida renditakse tükikaupa.

Kuna Madrid Blvd hoone kontoripindadelt IV kvartalis tulu ei teenitud, mõjutas see negatiivselt nii aasta müügitulu kui ka puhaskasumit. Saamatajäänud rendi- ja haldustasud on üle 150 tuhande euro ning mõju puhaskasumile on ligikaudu samaväärne. Neljanda kvartali renditulu vähenemine on üks põhjuseid, miks me ei saavutanud oma aastast tulu- ja kasumieesmärki.

Oleme seadnud eesmärgiks saavutada hoone kontoripindade 100%-line täituvus pikaajaliste rendilepingutega hiljemalt käesoleva aasta III kvartalis.       

Muus osas jätkame hoone rendipindade (sh. kaubanduspinnad ca 2 200 m2 GLA ja korterid ca 1 500 m2 GLA) tulutoovat opereerimist ning müügiks allesjäänud korterite (ca 1 700 m2 GSA) realiseerimist. Neljandas kvartalis vormistati eelmüük kahele korterile, millelt müügitulu kajastub 2016. aastal. Hoonel lasuva Piraeus panga laenukohustuse jääk on alla 10,5 miljoni euro.

Manastirski Livadi

Bloki D ehitus lõppes novembris ja kasutusloa saime 22. detsembril ehk rohkem kui kahenädalase viivitusega, võrreldes meie prognoosiga. Seetõttu nihkus edasi ka korterite asjaõiguslepingute sõlmimine ja üleandmine klientidele ja vastava müügitulu konteerimine raamatupidamises. Üleandmine ja müügitulu konteerimine jääb 2016. aasta esimesse kvartalisse. Neljanda kvartali müügitulu Manastirski D blokist oli 628 tuhat eurot, viivitusest tingitud negatiivne mõju 2015. aasta müügitulule on üle 800 tuhande euro ja puhaskasumile üle 300 tuhande euro. Hea uudis on see, et neljandas kvartalis saamata jäänud tulu ja kasum kandus edasi 2016. aasta esimesse kvartalisse. Viivitus on veel elav näide sellest kui haavatavad on kontserni tulemused ja peamised kasumlikkust näitavad suhtarvud (nagu ROE ja ROA) aja kaotuse tõttu, isegi nii lühikesel perioodil kui 2 nädalat.        

Kvartali lõpu seisuga oli eelmüügilepingutega kaetud 95% bloki D korteritest. Aruande avalikustamise päeva seisuga on kogu Manastirski projekt välja arendatud ning arenduseks võetud pangalaen UniCredit Bulbankile täies osas tasutud. Ainuüksi bloki D oodatud vaba rahavoog kontsernile ületab kaks miljonit eurot.

Alates 2016. aasta esimesest kvartalist saame Manastirskis tegeleda ainult allesjäänud laoseisu realiseerimisega. Eesmärk on viimased tooted maha müüa 2016. aasta jooksul ning põhitähelepanu koondada jätkuprojekti alustamisele esimeses kvartalis. Hetkel välja valitud jätkuprojektiks on Izstok Parkside, mille omandamiseks vajalikke eeltingimusi ei olnud krundi müüja poolt neljanda kvartali lõpuks veel täidetud.  

Kodulahe

Meie pikaajalised jõupingutused kandsid neljanda kvartali lõpuks vilja ning saime valida erinevate pakkujate seast välja nii parima finantseerimispakkumise kui ka parima ehituspakkumise tegija. Käesoleva kvartaliaruande kirjutamisega paralleelselt toimub ka Kodulahe projekti käivitamiseks vajalike finantseerimis- ja ehituslepingute allkirjastamine, millest ettevõte annab eraldi teada.

Kodulahe projekti esimese etapi maht on 130 korterit ja äripinda (GSA ca 8700 m2), millele  lisanduvad parkimiskohad ja panipaigad. Kogu esimese etapi ehitusmaht (GBA) ületab 15 000 m2. Esimese etapi oodatav müügitulu ületab 15 miljonit eurot ning esimene võlaõiguslik müügileping ostjaga sõlmiti 9.02.2016.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Arco Vara on Kodulahega tagasi Tallinna korteriarendusturul. Tallinna turg on vähem tormiline ja tihedama konkurentsiga võrreldes Sofiaga, kuid ka siin on võimalik raha teenida. 

Muud arendussuunad

Ülaltoodud kolme arendusprojekti kõrval oleme võtnud kaks lisasihti: A. realiseerida kõik varad, mis ei ole koheselt tootmisküpsed või mille arendusmaht on liiga väike. Ajalooliselt kogunenud maapanga realiseerimine võimaldab meil oma jõud arenduseks konsolideerida ning tegeleda ainult meile olulisega ning B. käivitada Sofias Arco kinnisvarafond (Arco REIT), et Arco Vara juhtimisel kaasata võõrkapitali ning jätkata Bulgaarias suurte arendusprojektide otsimist ja elluviimist võõrkapitaliga, kasutades seejuures ära Arco Vara enda meeskonna oskusteavet ja renomeed.  

Varade realiseerimisel oli neljas kvartal edukas, kuna müüsime kasumlikult kaks arendusprojekti: Instituudi tee kinnistud Harku vallas ning Suur-Sepa kinnistu Pärnus. Väärib märkimist, et müügimeeskonnale müügikorralduse andmise hetkest kuni kinnistute eest raha laekumiseni kulus vähem kui kolm nädalat. See annab meile lihtsalt kindlust, et bilansis olev vara on konservatiivselt hinnatud.  Jätkame muu kinnisvara realiseerimist, võimalusel saavutades eelnevalt detailplaneeringu kehtestamise või muu väärtustamise. Neljandas kvartalis jõustus näiteks Tallinnas, Liimi 1b kinnistu detailplaneering, kuhu on lubatud kuni 8-korruselise büroohoone ehitus.

Arco REIT projekt on kulgenud oodatud tempos. Aruande avalikustamise kuupäeva seisuga on ARCO REIT Sofia börsil noteeritud ettevõte, milles Arco Varal on ainuosalus (aasta lõpu seisuga oli osalus veel 70%) ning mille osakapitali oleme paigutanud 332 tuhat eurot. Järgmine samm on täiendava osakute noteerimisprospekti registreerimine ja võõrkapitali kaasamine fondi 2016. aasta jooksul, et alustada sisulist tegevust aasta lõpus.

Kokkuvõtteks

Võtan kokku selle, millega alustasin: 2015. aasta kasum 0,5 miljonit eurot ei vasta juhatuse ootustele (1 miljon eurot).

Lisaks eelpoolkirjeldatud puhaskasumi mõjutajatele (edasilükkunud Manastirski D müük: negatiivne mõju ca 300 tuhat eurot; ning saamatajäänud Madrid Blvd renditulu 4. kvartalis: negatiivne mõju ca 150 tuhat eurot) on veel üks raamatupidamislik kasumi vähendaja, mille põhjustajaks on juhatusele 2013. aastal antud optsioon 390,000 Arco Vara aktsia omandamiseks 2016. aasta jooksul hinnaga 70 senti aktsia kohta.

Vastavalt IFRS-i regulatsioonidele peab ettevõte kajastama kasumiaruandes ka juhatusele väljastatud aktsiaoptsiooni mõju ettevõtte kasumile, ning mõju tuleb vastavalt ette kirjutatud metoodikale hinnata aktsiate omandamise nominaalhinna (70 senti) ja metoodika kohaselt määratud hinna (1,46 senti) erinevusena, mille katteks tuli moodustada eraldis, ning mis bilansis väljendub omakapitali reservina. Nimetatud reservi moodustamisega seotud kulu jaguneb 2,5 aastale alates optsiooni andmisest juulis 2013 kuni optsiooni kasutamise võimaluse tekkeni 1. jaanuarist 2016. 2015. aasta kanda jääb kogu eraldisest 119 tuhat eurot. 2016. aasta ja järgnevate aastate kasumit juhatusele antud optsioon ei mõjuta.

Olles ise osaline nimetatud raamatupidamisliku kahjumi tekkes, märgib juhatus siiski, et sisulist kahju ei ole sündinud. Optsiooni realiseerimisega kaasneb juhatuse liikme kohustus ettevõttesse 273 tuhat eurot aktsiakapitalina sisse maksta, millega ettevõtte rahaline seis tugevneb. Optsiooni realiseerimine ei anna juhatusele õigust ettevõttest raha välja võtta.

2016. aasta Arco Vara tuluks prognoosib juhatus 10,3 miljonit eurot ja puhaskasumiks 0,8 miljonit eurot. Erinevalt 2015. aastast, kui ehitusfaasis oli üks arendusprojekt müügitulu potentsiaaliga 4…5 miljonit eurot (Manastriski D construction in Sofia), peaks 2016. aastal ehitusfaasis olema juba kaks arendusprojekti potentsiaalse müügituluga ca 20 miljonit eurot (Kodukolde I etapp Tallinnas ja Manastirski jätkuprojekti Sofias). See positiivne dünaamika peaks selgelt kajastuma 2017. aasta tulemustes.        

TEENINDUSDIVISJON

Teenindusdivisjoni müügituluks kujunes 2015. aasta IV kvartalis 814 tuhat eurot (2014 IV kvartal: 738 tuhat eurot), sealhulgas kontsernisisene müügitulu oli 100 tuhat eurot (2014 IV kvartalis 130 tuhat eurot). Teenindusdivisjoni põhitegevuste (kinnisvara vahendus- ja hindamisteenused) müügitulu oli 2015. aasta 12 kuuga 2 926 tuhat eurot, ehk 2% rohkem kui eelmise aastal. IV kvartali põhiteenuste müügitulu ületas 2014. aasta IV kvartali tulemust 9% võrra. Müügitulu näitab korralikku kasvu Bulgaarias: aastases võrdluses on kasv 39% ja IV kvartali võrdluses 35%. IV kvartalis kasvas müügitulu ka Eesti büroos, ületades 2014. aasta IV kvartali näitajat tubli 33% võrra. Tugevas languses põhiteenuste müügitulu Läti kinnisvarabüroos, vähenedes 12 kuu võrdluses 23% ja IV kvartali võrdluses 25%.   

Kinnisvarabüroode müügikäive vahendusest ja hindamisest

2015. aasta 12 kuud on nii Eesti kui Läti kinnisvarabüroo töötanud kahjumiga, vastavalt 209 tuhat ja 73 tuhat eurot (2014. aasta 12 kuuga saadi puhaskasumit vastavalt 48 tuhat ja 65 tuhat eurot). Ka IV kvartali lõpetasid Eesti ja Läti büroo kahjumiga, vastavalt 141 tuhat ja 22 tuhat eurot (2014. aasta IV kvartalis 17 tuhat eurot kahjumit Eestis ja 3 tuhat eurot kasumit Lätis). Eesti büroo kasumlikkuse langus 2015. aastal on tingitud eelkõige turundus- ja IT-kulude olulisest kasvust: eesmärgiks on seatud müügikäibes kõrgemale tasemele jõudmine ning seeläbi ka kasumi tõstmine. Müügikäivet aitab tõsta suurem tuntus ja kontaktide arv, kliendikesksem andmetöötlus ja nutikam töökeskkond. Bulgaaria büroo puhaskasum oli 2015. aasta 12 kuuga 109 tuhat eurot (2014. aasta 12 kuud: 90 tuhat eurot). 2015. aasta IV kvartalis oli Bulgaaria büroo puhaskahjum 29 tuhat eurot, 2014. aasta IV kvartalis teeniti 9 tuhat eurot kasumit.

Teenindusdivisjon osutab lisaks vahendus- ja hindamisteenusele ka kinnisvara haldamise ja majutusteenust Bulgaarias. Haldustegevuse müügikäive 2015. aasta 12 kuuga oli 141 tuhat eurot, sealhulgas 105 tuhat eurot oli kontsernisisene (12 kuud 2014: vastavalt 148 tuhat ja 105 tuhat eurot). Majutusteenuse müügitulu oli 2015. aasta 12 kuuga 132 tuhat eurot, sellest 27 tuhat eurot IV kvartalis (2014. aasta 12 kuud ja IV kvartal vastavalt 74 tuhat ja 19 tuhat eurot). Majutusteenuste müük kasvas 2015. aastal võrreldes eelmise aastaga koguni 78%.

Teenindusdivisjonis hõivatud inimeste arv on 2015. aasta 12 kuuga vähenenud 165-le, see on 11 inimest vähem kui 2014. aasta lõpus. Töötajate arv on vähenenud Eestis ja Lätis ning kasvanud Bulgaarias.

ARENDUSDIVISJON                                       

Arendusdivisjoni müügitulu oli 2015. aasta 12 kuuga 7 947 tuhat eurot (12 kuud 2014: 6 503 tuhat eurot) ja IV kvartalis   1 403 tuhat eurot (IV kvartal 2014: 5 214 tuhat eurot). Arenduse müügitulu suur kasv tuleneb eelkõige kontserni enda arendusprojektides kinnisvara müügist: 2015. aasta 12 kuuga kokku 7 019 tuhat eurot (12 kuud 2014: 5 414 tuhat eurot).

Muust arendusdivisjoni müügitulust moodustab suurema osa kaubandus- ja kontoripindade renditulu Madrid Blvd hoonest Sofias, mis 2015. aasta IV kvartalis oli 77 tuhat ja 12 kuud kokku 838 tuhat eurot (2014. aasta IV kvartalis 236 tuhat ja 12 kuuga 953 tuhat eurot). IV kvartalis on renditulu väiksem, kuna osa rendilepinguid lõppesid ja rendipinnad renoveeriti. 2016. esimeses pooles seisab ees uute rentnike leidmine. Senine renditulu tase on plaanis taastada kõige hiljem 2016. aasta kolmandas kvartalis.

Arendusdivisjoni ärikasumiks kujunes 2015. aasta 12 kuuga 1 790 tuhat eurot, sellest IV kvartalis 192 tuhat eurot. 2014. aasta 12 kuuga teeniti ärikasumit 1 942 tuhat eurot, sellest 1 246 tuhat eurot IV kvartalis.

IV kvartalis valmis Sofias Manastirski Livadi projekti III etapi kortermaja, kasutusluba saadi 22. detsembril. 2015. aasta lõpus jõuti klientidele kätte anda 13 korterit, mis müügitulus väljendatuna vastab 628 tuhandele eurole. 31.12.2015 seisuga oli müüdud või eelmüüdud 76 korterit 80-st ja üks äripind kaheksast.

Bulgaarias jätkati ka Manastirski Livadi projekti kahe esimese etapi korterite müügiga. IV kvartalis müüdi kolm viimast II etapi korterit. Projekti kahest esimesest etapist (blokid C ja AB) jäi 31.12.2105 seisuga müüa veel kaks äripinda ja mõned parkimiskohad.

Madrid Blvd kompleksis Sofias on müümata veel 26 korterit ja 113 parkimiskohta. 2015. aasta IV kvartalis vormistati eelmüük kahele korterile, lõppmüügid toimuvad 2016. aastal. Madridi müümata korteritest 16 teenivad kontsernile tulu majutusteenusega. Lisaks renditakse välja ka seni müümata parkimiskohti.

2015. aasta 12 kuuga müüdi kontserni Bulgaaria projektides kokku 92 korterit ja äripinda (2014. aasta 12 kuuga kokku 63).

Lätis müüdi IV kvartalis kõige viimane Bišumuiža-1 projekti korter, millega võib selle projekti lugeda lõppenuks kontserni jaoks. Lätis on kontserni müügivalmis laost jäänud veel 14 Marsili elamukrunti, neist ühele vormistati eelmüügileping 2015. aasta IV kvartalis.

Tallinnas on lõpetatud Kodulahe projekti esimese etapi, 125 korteri ja 5 äripinnaga kortermaja, projekteerimine. Ehitusluba saadi kortermajale septembri lõpus. Vahearuande avaldamise päevaks on sõlmitud ka ehituse peatöövõtu ja finantseerimise lepingud ning sõlmitud ka esimene korteri eelmüügileping. Kortermaja ehitus algab 2016. aasta veebruaris.

Juunis 2015 soetati kontserni maapanka üks väiksem korterelamu rajamiseks sobiv krunt Pärnu kesklinnas, Suur-Sepa tänaval. Pärast kortermaja eskiisprojekti koostamist müüdi krunt oktoobri alguses kasumiga edasi. Samuti oktoobri alguses müüs kontsern teisegi väiksema arenduse, 2014. aasta veebruaris soetatud Instituudi tee elamuarenduse projekti. Ka seda projekti oli vahepeal väärtustatud kortermajade eskiisprojekti koostamisega. Väiksemate projekti müük kannab endas eesmärki keskenduda kõige olulisematele projektidele Eestis ja Bulgaarias.

31.12.2015 seisuga töötas arendusdivisjonis kokku 5 inimest, sama palju kui 2014. aasta lõpus.

ARCO VARA AKTIIVSETE PROJEKTIDE KOONDTABEL 31.12.2015

Märkus: Tabelis toodud väärtused mis on paigutatud märkide <> vahele, tähistavad oodatavat mahtu, sest arendusprojekt on alles S1 või S2 etapis ja tegelikku ehitusõigust või ehitusprojekti pole veel. Tabel ei kajasta maa-aluseid müüdavaid või renditavaid mahte, sealhulgas parkimiskohti ja panipaiku. Tabel ei anna täielikku ülevaadet kontserni maapangast.

Projekti etappide kirjeldus

S1: Kinnistu soetatud
S2: Ehitusõiguse menetlus
S3: Projekteerimine jm ettevalmistustööd
S4: Ehitus
S5: Turundus ja müük
S6: Kinnisvara haldus, rent

PERSONAL

Kontserni heaks töötavate inimeste arv oli 31.12.2015 seisuga 178 (31.12.2014 seisuga: 189). 2015. aasta 12 kuu tööjõukulu oli 2,7 miljonit eurot (2014. aasta 12 kuud: 2,5 miljonit eurot), sellest 2015. aasta IV kvartalis 0,8 miljonit eurot (2014. aasta IV kvartal: 0,7 miljonit eurot),.

Kontserni emaettevõtte juhatajale ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 2015. aasta 12 kuuga 108 tuhat eurot (2014. aasta 12 kuud: 102 tuhat eurot).

JUHATUS JA NÕUKOGU

Arco Vara AS-i juhatus on üheliikmeline. Alates 22.10.2012 on Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild. Septembris 2015 toimunud nõukogu koosolekul pikendati juhataja volitusi kolme aasta võrra, oktoobrini 2018.

31.12.2015 seisuga on Arco Vara AS nõukogu 5-liikmeline. 2014. aasta lõpus oli nõukogu veel 7-liikmeline.                  10. veebruaril 2015 toimunud erakorralisel üldkoosolekul kutsuti senine nõukogu täies koosseisus tagasi ja valiti uus 5-liikmeline nõukogu. Eelmisest nõukogu koosseisust jätkavad Hillar-Peeter Luitsalu, Allar Niinepuu ja Rain Lõhmus ning uued nõukogu liikmed on Steven Yaroslav Gorelik ja Kert Keskpaik. Uues nõukogus ei jätka eelmise nõukogu liikmed Toomas Tool, Arvo Nõges, Aivar Pilv ja Stephan David Balkin.

Arco Vara võtmeisikute kohta on rohkem infot ettevõtte veebilehel www.arcorealestate.com.

PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS

Strateegiline risk

Enamus kontserni omakapitalist on paigutatud arendustegevusse. Arendustegevuses on kontsern keskendunud peamiselt elukondliku kinnisvara arendusele. Elukondliku kinnisvara arendustsükkel alates algusest (maa soetamine) kuni lõpuni (lõpptoodete müük tarbijani) kestab aastaid, hõlmates planeerimismenetlust, projekteerimist, ehitust ja müüki. Omakapital investeeritakse valdavalt tsükli algusetapis (maa soetamine) eeldusel, et teatud liiki arendustoote järele tekib tulevikus nõudlus. Kuivõrd arendustoote nõudlus põhineb valdavalt prognoosil ja mitte tehingul, siis on kontserni põhiriskiks omakapitali paigutamine sellisesse arendusprojekti, mille järele tulevikus nõudlus puudub, või on oodatust  nõrgem, või oodatust erinev.   

Riski maandamiseks (i) paigutab kontsern omakapitali erinevatesse arendusprojektidesse ning erinevatel turgudel (2016: Tallinn ja Sofia), (ii) monitoorib jooksvat nõudlust ja pakkumist oma koduturgudel ning (iii) kasutab võimalusi investeeringu tegemise hetke ja nõudluse tekkimise hetke lähendamiseks - sõlmib ostjatega eellepinguid, hangib maad omakapitali paigutamiseta või seda edasi lükates, kasutab erinevaid projekti finantseerimise võimalusi selleks omakapitali kasutamata. 

Krediidirisk

Kontserni krediidiriskid tulenevad peamiselt kahest allikast: kinnisvara arendustegevusest ning deposiitide hoidmiseks kasutatavate pankade usaldusväärsusest. Kuna paljude kinnisvaratehingute puhul toimub tehingu vastaspoole finantseerimine läbi krediidiasutuste, tehakse tehingupartneri riski maandamiseks koostööd ka erinevate tehinguid finantseerivate pankadega. Samuti ei hoita raha ja raha ekvivalente ainult ühes pangas. Eelnevast tulenevalt hindab kontsern krediidiriski enda jaoks olulises osas maandatuks.

Likviidsus- ja intressirisk

Kõik kontserni laenulepingud on sõlmitud eurodes ja baasintressiks on 3- või 6-kuu EURIBOR. Seega on kontsern avatud rahvusvahelistel kapitaliturgudel toimuvale. Pikaajaline intressirisk on tuletisinstrumentidega maandamata. Kontserni intressikandvad kohustused on 2015. aasta 12 kuuga vähenenud 2,2 miljoni euro võrra. Seisuga 31.12.2015 on kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 12,8 miljonit eurot, millest 2,3 miljonit eurot kuulub tasumisele lähima 12 kuu jooksul. Samas on kontserni raha ja raha ekvivalentide saldo 31.12.2015 seisuga 0,7 miljonit eurot (31.12.2014 seisuga: 1,7 miljonit eurot). 2015. aasta 12 kuuga tasuti intressikandvatelt kohustustelt 0,8 miljonit eurot intresse (2014. aasta 12 kuuga 1,1 miljonit eurot). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär on 31.12.2015 seisuga 5,0%, see on vähenenud 0,8 protsendipunkti võrra võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga. Laenukohutuste keskmise intressimäära languse põhjuseks on keskmisest kõrgema intressimääraga võlakirjade ennetähtaegne lunastamine veebruaris 2015. Täiendavat mõju on avaldanud ka EURIBOR-i langemine alla nullmäära.

Valuutarisk

Teenuste ostu- ja müügilepingud on enamasti sõlmitud kohalikes valuutades: eurodes (EUR) või Bulgaaria levides (BGN). Kinnisvara ostu-müügi tehingud sõlmitakse valdavas osas eurodes, millest tulenevalt kontserni varade ja kohustuste struktuur ei kanna endas olulist valuutariski. Kontsern ei ole kaitstud valuutade devalveerimise vastu. Enamus likviidsetest vahenditest hoitakse nõudmiseni ja lühiajalise tähtajaga euro hoiustel. 

Aktsia ja aktsionärid

Arco Vara AS-il on emiteeritud kokku 6 117 012 lihtaktsiat nominaalväärtusega 0,7 eurot aktsia kohta. Arco Vara aktsiad on vabalt kaubeldavad NASDAQ OMX Tallinna börsil. 31.12.2015 seisuga on ettevõttel kokku 1 600 aktsionäri (31.12.2014 seisuga: 1 668), sealhulgas 1 381 eraisikust aktsionäri (31.12.14 seisuga: 1 441 eraisikut). Aktsia hind sulgus tasemel 1,15 eurot, olles 2015. aasta 12 kuuga tõusnud 39% (aktsia sulgemishind 2014. aasta lõpus oli 0,828 eurot). Perioodi jooksul oli aktsia kõrgeim tehinguhind 1,29 eurot ja madalaim hind 0,83 eurot. Aktsiate turukapitalisatsioon oli 31.12.2015 seisuga  7 035 tuhat eurot ja aktsia P/E suhe 15,8 (31.12.2014 seisuga vastavalt: 5 065 tuhat eurot ja 5,5).

¹ - Lisaks on Steven Yaroslav Gorelik fondijuhina seotud Arco Vara osalust omava kolme investeerimisfondiga (Firebird Republics Fund Ltd, Firebird Avrora Fund Ltd ja Firebird Fund L.P), mis kokku omavad  692 750 Arco Vara aktsiat (kokku 11,3% osalus).

Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Konsolideeritud omakapitali muutuse aruanne

         Marek Pontus
         Finantsjuht
         Arco Vara AS
         Tel: +372 614 4662
         marek.pontus@arcovara.ee
         http://www.arcorealestate.com