Nordecon
Kvartaliaruanne

2014. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2014. aasta IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2014. aastal oli 9 813 tuhat eurot (2013: 11 309 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 6,1% (2013: 6,5%). Kasumlikkust suudeti suurendada hooneteehituse segmendis ning mõnevõrra vähenes kasumlikkus rajatiste valdkonnas.

Nõudluse oodatavat vähenemist ja sellega kaasnevat konkurentsisurvet on Kontserni juhtkond teadvustanud juba varasematel perioodidel (vt lisaks tegevusaruande peatükid „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“, „Peamiste riskide kirjeldus“ ja „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“) ning võtnud selle osas tarvitusele abinõusid, et vähenevate mahtude juures kasumlikkust säilitada. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade võimaliku kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisest saavutatud tasemel.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2014. aastal 5 656 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise aastaga oli 14,9% rohkem (2013: 4 922 tuhat eurot). Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,5% (2013: 2,8%). Üldkulude kasvu oluliseks mõjutajaks on töötasude kasv ning majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldis. Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Kontserni ärikasumiks kujunes 2014. aastal 4 015 tuhat eurot (2013: ärikasum 5 303 tuhat eurot). Kulumiga (s.h. firmaväärtuse kajastamise mõju) korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 5 585 tuhat eurot (2013: 7 639 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest varasemate perioodidega võrreldes oluliselt suuremaid kursikahjumeid. Ligikaudu 44% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 1 299 tuhat eurot (2013: 144 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 1 069 tuhande euro võrra (2013: 106 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli 230 tuhat eurot (2013: 38 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 2 298 tuhat eurot (2013:  4 639  tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 1 956 tuhat eurot (2013: 4 642 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2014. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 4 014 tuhat eurot (2013: 5 426 tuhat eurot). 2014 aastal on Kontsern sõlminud mitmeid lepinguid eratellijatega, mis ei sisalda ettemakseid. Ettemaksete puudumine on muutunud pigem tavapäraseks ka avalike tellimuste puhul.  Samuti vähendavad rahavoogu ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust. Negatiivset mõju rahavoole tekitab ka jätkuv omaarenduste ehitamine. Oodatust suuremate kasumitega lõpetatud projektid tähendasid Kontsernile suuremaid väljamakseid töötajate tulemustasude ja kaasnevate maksude näol. Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Investeerimistegevuse rahavoog 2014. aastal oli -1 013 tuhat eurot (2013: -814 tuhat eurot). Suurimateks ühekordseteks väljaminekuteks olid laenu andmine Nordic Contractors AS kontserni ettevõttele 250 tuhat eurot (vt lisa 14), kontserni tütarettevõtte AS Eston Ehitus vähemusaktsionäride ettevõtte omanikeringist väljaostmine, mille eest tasuti 180 tuhat eurot ning Eurocon OÜ täiendava osaluse soetamine 557 tuhat eurot (vt lisa 15).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2014. aastal oli -6 771 tuhat eurot (2013: -2 226 tuhat eurot). Saadud ja tagasimakstud laenude netosumma oli -3 379 tuhande eurot, aasta varem oli vastav näitaja 470 tuhande eurot. Nimetatud muudatused on suures osas seotud arvelduskrediitide jääkide muutusega ning  pikaajaliste investeerimislaenude tagasimaksetega. Mõnevõrra on eelmise aastaga võrreldes vähenenud kapitalirendi- ning intressimaksed. Dividende maksti 2014. aastal 940 tuhat eurot (2013: 121 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2014 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 802 tuhat eurot (31.12.2013: 12 575 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

* 2014.a. EBITDA sisaldab firmaväärtuse allahindamise kulu 192 tuhat eurot (2013: 348 tuhat eurot) ning 414 tuhat eurot tulu negatiivsest firmaväärtusest.

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2014. aastal ligikaudu 6% kogu müügitulust. Aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 5%.

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Nimetatud turu müügitulu osakaal on mõnevõrra vähenenud, samas on suurenenud Ukraina suhteline osakaal, kus on alustatud ühe uue hooneteehituse valdkonna lepingu täitmisega.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, vt tegevusaruande peatükk „Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2014-2017“. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2014. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti võib tabada tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2014. aasta müügitulu oli 161 289 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 173 651 tuhat eurot, vähenes müügitulu 7%. Müügitulu vähenemine on toimunud eelkõige rajatiste segmendis ning seda kõikide alamsegmentide osas, mille olulisemaks põhjuseks on  EL struktuurifondide poolt toetatud projektide lõppemine ja projektide mahtude oluline vähenemine. Oodatult on suurenenud hoonete segmendi müügitulud, milleni on viinud eratellijatega sõlmitud lepingute kasv nii arvuliselt ka kui lepingute keskmise hinna osas. Toimunud muutusele on Kontserni juhtkond juhtinud tähelepanu juba eelmise majandusaasta lõpul.

Tulenevalt nimetatud põhjustest oli 2014. aasta müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 105 145 ja 51 585 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 71 694 ja 98 550 tuhat eurot (vt Lisa 8).

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi sisemises struktuuris on vähenenud ühiskondlike hoonete ning vähesel määral ka ärihoonete müügitulu osakaal, suurenenud on tööstus- ja laohoonete ning korterelamute müügitulu  osakaal. Suurima panuse annavad ärihoonete ehitamisega seotud lepingud Tallinnas (Stroomi kaubanduskeskus, büroohoone Ülemiste Citys, Eesti Loto Maja ärihoone) ja Narvas (ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus). Pärnus on teostamisel Estonia Spa rekonstrueerimistööd. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist sarnasel või suuremal tasemel ka järgneval majandusaastal.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi sees on toimunud struktuurinihe. Varasematel aastatel oli põllmajandussektori tellimustel segmendis selge ülekaal. Seda tänu EL investeerimistoetustele. EL toetusega projektide osakaal vähenes 2014. aastal märgatavalt ning asendus laohoonete- ja logistikakeskustega (nt Smarteni logistikakeskus). Samuti on suurenenud Kontserni poolt teostatud ehitustööde mahud rasketööstuse sektori ettevõtetele. Kontsernil ei ole põhjust eeldada järgneval aastal alamsegmendi mahtude kasvu.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma riske võtmata on hangete võitmine keeruline. Antud olukorras on Kontsern erinevate riskide võtmisest ka teadlikult hoidunud. Aruandeperioodi suuremateks projektideks olid Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone, Tartu Pauluse kiriku V etapi ja Võru riigigümnaasiumi ehitamine. Nimetatud projektidest viimase osas jätkuvad ehitustööd järgneval aastal. Tiheda konkurentsiolukorra jätkumise korral on alamsegmendi mahtude vähenemine Kontserni müügitulus tõenäoline.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Olulise osa moodustavad Pirita tee 26 ja Kentmanni tänava korterelamute ning Tondi elamukvartali I etapi ehitamine Tallinnas. Järjest suurem osa on Kontserni omaarendustel. Aasta lõpul valmis Tartus, Tammelinnas, kaks uut korterelamut kokku 35 korteriga. Korterite müük nimetatud arenduses on olnud väga edukas. Aasta lõpu seisuga on müüdud 17 korterit. (www.tammelinn.ee). Ettevalmistamisel on arenduse II etapi ehitamine. Teises Tartus asuvas arenduses, Tigutornis korterelamus, on müüdud oluline osa korteritest. Aasta lõpu seisuga on müümata veel 1 korter. Tallinnas jätkub Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi korteriomandite müük ning II etapi ehitamine.

2014. aastal olid rajatiste valdkonnas kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Alamsegmendis on keskmiste lepingute suurus oluliselt vähenenud ja eelmise aastaga võrreldavad ehitusmahud ei kordu.  Suuremahulised projekteerimisehitushanked on asendunud väiksemate rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõttudega. Siiski jääb alamsegment osakaalult suurimaks, mida toetab Järva ja Hiiu maakonna ning Keila hooldepiirkonna pikaajaliste teehooldelepingute teostamine.

Insenerehituse alamsegmendis teostati suurema tööna Tartu Sõpruse silla paadisadama ehitustöid. Hetke seisuga ei ole näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringud. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

EL struktuuritoetuste vähenemise mõju seoses eelarveperioodide vahetumisega on keskkonnaehituse ja välisvõrkude (alamsegment „muud rajatised“ koosseisus) mahtude vähenemisele selget mõju avaldanud ning need on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremini. Kahe alamsegmendi osas on samal tasemel mahtude säilitamine järgneval majandusaastal ebatõenäoline. Pigem toimub mahtude edasine langus, sest Kontsern teostas 2014. aastal veel küllalt suures mahus möödunud perioodil sõlmitud pikaajalisi lepingud. Uued lisandunud lepingud on reeglina väikesemahulised.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2014 oli 83 544 tuhat eurot, mis on 30% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. Teostamata tööde maht on suurenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis.

Rajatiste segmendi teostamata tööde mahu suurenemine (51%) on toimunud teedeehituse alamsegmendi arvel. Kontsernil on märkimisväärne teostamata tööde maht kahe suure teedeehitusobjekti näol Tartus (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimise ja ehitustööd) ja Keilas (Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila-Valkse lõigu rekonstrueerimistööd). Ülejäänud rajatiste alamsegmentides on toimunud mahtude oluline vähenemine. Kõige suurem vähenemine toimus keskkonnaehituse tööde osas, samuti on oluliselt vähenenud vesiehituse maht.

Hoonete valdkonnas suurenes teostamata tööde portfell ligikaudu 23%. Oluliselt on kasvanud ärihoonete teostamata tööde mahud, seda tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele. Ärihoonete teostamata tööde mahust moodustavad suure osa Viimsi Keskuse ärihoone, Veerenni 24 ärihoone, Ülemiste City büroohoone, Eesti Loto Maja ärihoone ehitus ja Estonia Spa rekonstrueerimistööd.

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 73% ja rajatiste omad 27%  (2013: vastavalt 77% ja 23%). Sarnane jaotus on iseloomulik viimasele aastale, mis erineb oluliselt mitu aastat valitsenud olukorrast, mil osakaalud segmentide lõikes olid peaaegu võrdsed. Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 ei kordu alanud uuel EL eelarveperioodil (2014-2020) samas ulatuses. Uue eelarveperioodi mõju ehitussektorile võib avalduda varasemalt 2015 aasta lõpus. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2015. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Kontserni juhtkond on arvamusel, et eeldatava turulanguse ja jätkuvalt tiheda konkurentsi tingimustes on Kontserni peamiseks väljakutseks järgneval majandusaastal nii müügitulu kui ka kasumlikkuse säilitamine.

Aruandeperioodi lõpust (31.12.2014) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 5 678 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2014. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 732 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 357 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv Kontsernis tegevusmahtude langusest tulenevalt vähenenud.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2014. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 20 099 tuhat eurot, mis on 3% väiksem, kui eelmisel majandusaastal, millal tööjõukulud olid kokku 20 664 tuhat eurot. Tööjõukulude mõningane vähenemine on tingitud töötajate arvu vähenemisest.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2014. aastal moodustasid 141 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 47 tuhat eurot (2013: vastavalt 141 tuhat eurot ja 47 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 113 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 37 tuhat eurot (2013: vastavalt 14 tuhat eurot ja 4 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2014. aastal moodustasid 262 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 87 tuhat eurot (2013: vastavalt 195 tuhat eurot ja 65 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 387 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 128 tuhat eurot (2013: vastavalt 51 tuhat eurot ja 17 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkuse vähenemine on tingitud müügitulu langusest, mis ületas töötajate arvu vähenemist.  Kontserni aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige makstud tulemustasud ning suurenenud baastöötasud.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurentsi kasv võrreldes eelmise aastaga on pea kõigis segmentides selgelt tunnetatav. Avalikud investeeringud vähenesid 2014. aastal oluliselt ning nende tunnetatavat suurenemist järgneval aastal ei ole ette näha. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on püsinud suhteliselt stabiilsed. Eriti suur konkurents valitseb hoonete üldehituses ning rajatiste välisvõrkude ehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu, kui pelgalt müügitulu  kasvatamise.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot,  mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Mõju ehitussektorile ei avaldu tõenäoliselt enne 2015. aasta lõppu.

Arvestades asjaolusid ei näe Kontsern 2015. aastal äritegevuse olulist kasvu 2014. aastaga võrreldes.  Tõenäoline on rajatiste segmendi mahtude mõõdukas vähenemine, mida tasakaalustab hoonete ehituse valdkonna investeeringute eeldatav kasv. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.12.2014 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 162 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 546 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal oluline avaliku sektori klientide osakaal ning klientide maksekäitumise pidev monitooring.  Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2014. aastal kajastatud kahjum nõuete allahindamisest oli 14 tuhat eurot (2013: 305 tuhat eurot).

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,02 kordselt (2013: 1,02 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 10 767 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 8 802 tuhat eurot (2013: 12 575 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused vähenesid võrreldes eelmise aastaga 3 445 tuhande euro võrra. Oluliseks mõjutajaks oli lühiajaliste pangalaenude tagasimaksmine ning faktooringteenuse väiksemamahulisem kasutamine võrreldes eelmise aruandeperioodiga. Seisuga 31.12.2014 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 23 733 tuhat eurot. Intressikulud olid 2014. aastal  1 001 tuhat eurot ning võrreldes 2013. aastaga vähenesid intressikulud 54 tuhat eurot.

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus kiires tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH).

2014. aasta algul pingestus Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond seoses Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsustega, mis viis UAH kursi tugevasse langusesse. Aruandeperioodi lõpu seisuga oli UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 44%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 1 299 tuhat eurot (2013: kahjum 144 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest olulisi kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti            

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

·   Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2015. aastal ning jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.

Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2015. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva või pigem langevad. Sellest tulenevalt kestab Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline madalseis. Kujunenud situatsiooni leevendab mõnevõrra eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.

·   Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on  liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.

·   Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades mingit langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve ehitushindadele ja seeläbi kasumile on tuntav.

·   Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.

·   Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil.

·   Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad lühiajaliselt seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).

·   Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise kui teenuse kvaliteeti. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata ehitusturu mahtude langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2015. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2015. aastal on vähetõenäoline.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelistatult välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas, kuid on, arvestades turuolukorda, sõlminud üksikuid lepinguid ka kohalike investoritega, kui tingimused ei sisalda põhjendamatult kontrollimatuid riske. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2015. aastal jätkub Kiievi regioonis ning võrreldes eelmise aastaga on Kontsernil Ukrainas hetkel ehituslepingute teostamata töid oluliselt rohkem. Vaatama sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab pidevalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on täna vägagi kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com