English Estonian
Avaldatud: 2016-11-10 07:00:00 CET
Nordecon
Kvartaliaruanne

2016. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2016. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 30.09.2016 31.12.2015
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 7 288 6 332
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 36 656 17 503
Ettemaksed 1 779 1 599
Varud 23 941 23 603
Käibevara kokku 69 664 49 037
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 749 1 179
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 866 10 516
Kinnisvarainvesteeringud 4 929 4 929
Materiaalne põhivara 11 417 9 623
Immateriaalne põhivara 14 623 14 609
Põhivara kokku 43 610 40 882
VARA KOKKU 113 274 89 919
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 17 057 15 715
Võlad hankijatele 38 666 22 538
Muud võlad 7 612 5 475
Ettemaksed 2 568 3 233
Eraldised 522 825
Lühiajalised kohustused kokku 66 425 47 786
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 7 936 5 098
Võlad hankijatele 104 104
Muud võlad 126 96
Eraldised 1 053 768
Pikaajalised kohustused kokku 9 219 6 066
KOHUSTUSED KOKKU 75 644 53 852
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 19 720 20 692
Omaaktsiad -1 550 -1 582
Ülekurss 564 547
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 597 1 358
Jaotamata kasum 12 484 10 970
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 35 369 34 539
Mittekontrolliv osalus 2 261 1 528
OMAKAPITAL KOKKU 37 630 36 067
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 113 274 89 919

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   9k 2016 III kv 2016 9 k 2015 III kv 2015 2015
Müügitulu    133 570  59 741  113 553  44 342 145 515
Müüdud toodangu kulu   -124 979 -55 303 -107 252 -41 112 -136 484
Brutokasum   8 591 4 438 6 301 3 230 9 031
             
Turustuskulud   -279 -61 -274 -52 -412
Üldhalduskulud   -4 629 -1 847 -3 418 -1 203 -5 026
Muud äritulud   148 51 289 36 464
Muud ärikulud   -539 -79 -83 0 -124
Ärikasum   3 292 2 502 2 815 2 011 3 933
             
Finantstulud   336 101 491 166 655
Finantskulud   -785 -319 -965 -303 -4 383
Finantstulud ja –kulud kokku   -449 -218 -474 -137 -3 728
             
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum    717  233  233  200 226
             
Maksustamiseelne kasum   3 560 2 517 2 574 2 074 431
Tulumaks   -245 0 -257 0 -257
Puhaskasum   3 315 2 517 2 317 2 074 174
             
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
           
Realiseerumata kursivahed   239 127 389 58 587
Kokku muu koondkasum   239 127 389 58 587
Kokku koondkasum   3 554 2 644 2 706 2 132 761
             
 Puhaskasum (kahjum):            
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   2 437 2 011 2 482 2 085 179
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   878 506 -165 -11 -5
Kokku puhaskasum   3 315 2 517 2 317 2 074 174
             
Koondkasum (kahjum):            
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   2 676 2 138 2 871 2 143 766
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   878 506 -165 -11 -5
Kokku koondkasum   3 554 2 644 2 706 2 132 761
             
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:            
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes   0,08 0,07 0,08 0,07 0,01
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes   0,08 0,07 0,08 0,07 0,01

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 9k 2016 9k 2015
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 137 502 127 440
Maksed tarnijatele2 -119 130 -112 650
Makstud käibemaks -4 643 -2 990
Maksed töötajatele ja töötajate eest -14 832 -15 373
Makstud tulumaks -245 -109
Netorahavoog äritegevusest -1 348 -3 682
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -145 -414
Immateriaalse põhivara soetamine -25 0
Põhivara müük 97 238
Tütarettevõtte soetus 0 -8
Tütarettevõtte soetusega saadud raha 0 9
Sidusettevõtte soetus 0 -1
Tütarettevõtte müük 6 0
Antud laenud -40 -97
Antud laenude laekumised 40 67
Saadud dividendid 153 108
Saadud intressid 0 7
Netorahavoog investeerimistegevusest 86 -91
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 7 166 7 124
Saadud laenude tagasimaksed -1 520 -2 615
Kapitalirendi maksed -1 831 -1 309
Makstud intressid -523 -580
Makstud dividendid -1 068 -1 091
Netorahavoog finantseerimistegevusest 2 224 1 529
     
Rahavoog kokku 962 -2 244
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 6 332 8 802
Valuutakursimuutused -6 0
Raha jäägi muutus 962 -2 244
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 7 288 6 558

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

 

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2016. aasta 9 kuuga oli 8 591 tuhat eurot (9 kuud  2015: 6 301 tuhat eurot) ning  brutokasumlikkus 6,4% (9 kuud 2015: 5,5%). Järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes on Kontsern suutnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga brutokasumlikkust kasvatada. Kasum on teenitud peamiselt hooneteehituse segmendis, kus brutokasumlikkus kasvas 5,4%-lt 8,2%-le. Rahule ei saa jätkuvalt jääda aga rajatiste segmendi tulemusega, mille brutokasumlikkus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt vähenenud, moodustades 3,6% (9 kuud 2015: 8,9%). Põhjuseks eelkõige talviste oma jõududega teostatavate tööde (nt suuremahulised pinnasetööd jms) puudumine turul ning III kvartali väiksem brutokasumlikkus võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Kontserni juhtkonna hinnangul on tulenevalt turuolukorrast, kus nn europrojektid alles algamas ning teedeehituses konkurents äärmiselt tihe, rajatiste segmendi kasumlikkus jäämas käesoleval aastal tervikuna väiksemaks võrreldes eelmise aastaga.

Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on võimalusel lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2016. aasta 9 kuuga 4 629 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud (9 kuud 2015: 3 418 tuhat eurot). Kulude suurenemine on tingitud peamiselt Kontserni tegevuse laienemisest Rootsi ning seoses Kontserni kasumlikkuse suurenemisega moodustatud suurematest tulemustasu reservidest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,8% (9 kuud 2015: 3,3%), mis on jätkuvalt alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Ärikasumit mõjutas aruandeperioodil muude nõuete allahindlus summas 409 tuhat eurot (vt Lisa 12), mille põhjuseks lõplikult jõustunud kohtuotsus vaidluses Teede REV-2 AS-iga Koidula piiripunkti ehitustööde teostamise üle 2010. aastal, kus tollane seltsingupartner lõpetas omapoolsete kohustuste kandmise ning Kontsern oli sunnitud lepingu täitmise tagama üksinda. Kuigi juunis lõppenud kohtuvaidlus oli Kontsernile sisuliselt edukas, jäi osa esitatud nõuetest siiski rahuldamata.  Kontserni ärikasumiks kujunes 2016. aasta 9 kuuga 3 292 tuhat eurot (9 kuud 2015: 2 815 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 723 tuhat eurot (9 kuud 2015: 4 187 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus, kui eelmise aasta võrreldaval perioodil. Ligikaudu 10% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 251 tuhat eurot (9 kuud 2015: 375 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 239 tuhande euro võrra (9 kuud 2015: 389 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli 12 tuhat eurot (9 kuud 2015: kasum 14 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 3 315 tuhat eurot (9 kuud 2015: 2 317 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 437 tuhat eurot (9 kuud 2015: 2 482 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2016. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas -1 348 tuhat eurot (9 kuud 2015: -3 682 tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt ületasid maksed tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks tasutud käibemaks ja tööjõumaksed. Jätkuvalt  mõjutab rahavoogusid ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne.  Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust. 

Investeerimistegevuse rahavoog 2016. aasta 9 kuuga oli 86 tuhat eurot (9 kuud 2015: -91 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 170 tuhat eurot (9 kuud 2015: 414 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 153 tuhat eurot (9 kuud 2015: 108 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2016. aasta 9 kuuga oli 2 224 tuhat eurot (9 kuud 2015: 1 529 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 7 166 tuhat eurot, mis koosneb võetud arenduslaenudest ja arvelduskrediidi kasutamisest (9 kuud 2015: 7 124 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 520 tuhat eurot. Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega (9 kuud 2015: 2 615 tuhat eurot). Investeeringud teedeehituse tehnikasse ja uude asfaltbetoonitehasesse on suurendanud kapitalirendimakseid, mis moodustasid 1 831 tuhat eurot (9 kuud 2015: 1 309 tuhat eurot). Dividende maksti 2016. aasta 9 kuuga 1 068 tuhat eurot (9 kuud 2015: 1 091 tuhat eurot).

Seisuga 30.09.2016 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 288 tuhat eurot (30.09.2015: 6 558 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
Müügitulu, tuhat eurot 133 570 113 553 120 936 145 515
Müügitulu muutus 17,6% -6,1% -10,2% -9,8%
Puhaskasum, tuhat eurot 3 315 2 317 3 250 174
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 2 437 2 482 2 607 179
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,08 0,08 0,08 0,01
         
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,5% 3,0% 3,3% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 3,8% 3,3% 3,4% 3,5%
         
EBITDA, tuhat eurot 4 723 4 187 5 871 5 769
EBITDA määr müügitulust 3,5% 3,7% 4,9% 4,0%
Brutokasumi määr müügitulust 6,4% 5,5% 7,3% 6,2%
Ärikasumi määr müügitulust 2,5% 2,5% 3,6% 2,7%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 2,4% 2,3% 3,5% 2,4%
Puhaskasumi määr müügitulust 2,5% 2,0% 2,7% 0,1%
Investeeritud kapitali tootlus 6,8% 5,0% 6,5% 2,1%
Omakapitali tootlus 9,0% 6,2% 9,0% 0,5%
Omakapitali osakaal 33,2% 35,9% 34,2% 40,1%
Vara tootlus 3,3% 2,3% 3,0% 0,2%
Finantsvõimendus 28,3% 33,4% 33,4% 25,5%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,05 1,07 1,05 1,03
         
  30.09.2016 30.09.2015 30.09.2014 31.12.2015
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 133 846 76 261 92 455 125 698

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aasta 9 kuuga ligikaudu 7% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 4%. Välisturgude osakaalu kasv tuleneb Rootsi müügitulu lisandumisest 2016. aastal. Ukraina suhteline osakaal müügitulust on stabiilne. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.

  9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
Eesti 93% 96% 94% 96%
Rootsi 4% 0% 0% 0%
Ukraina 2% 3% 2% 3%
Soome 1% 1% 4% 1%

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2016. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2016. aasta 9 kuu müügitulu oli 133 570 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 113 553 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 18%. Üldist ehitusturgu mõjutav rajatiste valdkonna ehituse vähenemine avaldab mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. Ootuspäraselt on suurenenud hoonete segmendi müügitulud, milleni on viinud peamiselt eratellijatega sõlmitud lepingute kasv. Rajatiste müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud ligikaudu 16%, mille põhjuseks on suuremahuliste teedeehituse projektide puudumine. Eelmisel aastal oli Kontsernil pooleli kaks suurt teedeehituse projekti (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala ja Keilas Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila - Valkse lõik), mille panus müügitulusse oli oluline. Samas on Kontsern suutnud, eelkõige tänu aasta algul soetatud uuele asfaltbetoonitehasele, oluliselt suurendada asfaltbetooni müüki. 2016. aastal moodustab müügitulu asfaltbetooni müügist kokku 1 801 tuhat eurot (9 kuud 2015: 621 tuhat eurot).

2016. aasta 9 kuu müügitulu oli hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 96 648 ja 32 111 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 70 944 ja 39 789 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2016. aasta 9 kuu seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 78% (9 kuud 2015: 73%).

Tegevussegmendid* 9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
Hooned 72% 61% 63% 64%
Rajatised 28% 39% 37% 36%

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

   

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hoonete segmendi sisemises struktuuris toimunud olulised muutused. Suurima osakaaluga on võrdselt korterelamute ja ühiskondlike hoonete alamsegment. Ühiskondlike hoonete segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil lõpetati Piusa kordoni, Tapa linnakus kasarmu ning Ämari lennuväebaasi hoonetekompleksi ehitus ning tellijale anti üle Järveküla kooli I etapp.  Jätkuvad Lintsi laokompleksi projekteerimis- ja ehitustööd ning Viljandis Ugala teatrihoone rekonstrueerimistööd.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas ning põhimahu annab Kadriorus Pikksilma Kodu kolme etapi ning Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi ehitamine. Järjest suurema panuse annavad alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievis, on lõppemas Lepse tänava elamukvartali ehitus ja hoogustub Kiievi oblastis Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis, Stockholmis, ehitab Kontsern hetkel kahte korterelamut. 

Küll aeglaselt, kuid jätkuvalt suureneb Kontserni omaarenduste osakaal (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. 2016 aasta 9 kuu omaarenduste müügitulu moodustas kokku 3 012 tuhat eurot (9 kuud 2015: 2 708 tuhat eurot). Tartus, Tammelinnas, on kolme esimese arendusetapi käigus valminud 4 kortermaja. Käesoleva aasta märtsis alustati IV etapi, 25 korteriga viiekorruselise korterelamu, ehitusega, millest aruandeperioodi lõpu seisuga on juba ligikaudu 90% osas sõlmitud notariaalsed eelmüügilepingud (www.tammelinn.ee). Tallinnas, Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) kolme esimese etapi 20 korteriomandist on müüdud aruandeperioodi lõpu seisuga 16, sellest 5 käesoleval aastal. Jätkub viimase, viienda, ridaelamu ehitus. Käesoleva aasta septembris algas Tallinnas Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga, korterelamu ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise hinnatõusuga.

Hooneteehituse segmendis pikalt domineerinud ärihoonete alamsegmendi mahud on tuntavalt vähenenud. Alamsegmendi mahtude vähenemist 2016. aastal eeldas Kontserni juhtkond juba eelmise aasta lõpus. Aruandeperioodil lõpetati ning anti tellijale tähtaegselt üle Tallinnas Veerenni büroohoone ning lõppjärgus on samuti Tallinnas asuv Arsenali Keskus.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud. Suurenenud on erasektori investeeringud tööstus- ja laohoonetesse. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Tallinnas Riigiressursside laohoone, Pärnus Vecta Design tootmishoone ning Kevili Lõunaterminali teravilja ladustamise ja käitlemise kompleksi ehitus. Jätkub Smarteni laohoone laienduse ehitus ning alustati Harmeti tootmis- ja laopindade ehitusega Tallinna lähedal Kumnas.                                                                                                                                      

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
Korterelamud 32% 20% 14% 22%
Ühiskondlikud hooned 31% 13% 6% 16%
Ärihooned 15% 56% 43% 50%
Tööstus- ja laohooned 22% 11% 37% 12%

Sarnaselt eelmiste aastatega olid rajatiste valdkonnas 2016. aasta 9 kuuga kõige suuremad mahud teedeehituses, kus teostati peamiselt keskmise ja – väikesemahulisi töövõtte. Olulisemad teedeehituse objektid olid Tallinnas Majaka tänava ning Meoma-Alatskivi ja Rannamõisa-Kloogaranna teelõigu rekonstrueerimine. Kontsern jätkab teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas, Harju maakonnas Keila ning uues, 2016. aasta veebruaris lisandunud Kose hooldepiirkonnas. Lisaks teostati Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise töid. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2016. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks, kuid võrrelduna eelmise aastaga on alamsegmendis müügitulu pigem vähenemas.

EL struktuuritoetuste vähenemine avaldab jätkuvalt mõju muude rajatiste ja keskkonnaehituse alamsegmentidele, kus mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligikaudu kolmandiku vähenenud. Insenerehituse alamsegmendis ei ole hetkeseisuga käesoleval aastal näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid. Samuti on keerulisemate insenerehituse tööde lisandumine pigem ebaregulaarne. 

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
Teedeehitus ja –hooldus                       86% 82% 74% 81%
Muud rajatised 9% 13% 15% 14%
Keskkonnaehitus 5% 4% 8% 4%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 0% 1% 3% 1%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2016 oli 133 846 tuhat eurot, mis on 76% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. Teostamata tööde maht on suurenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. III kvartalis sõlmis Kontsern uusi lepinguid kokku 53 714 tuhande euro väärtuses. 

  30.09.2016 30.09.2015 30.09.2014 31.12.2015
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot  133 846  76 261 92 455 125 698

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 78% ja rajatiste omad 22%  (30.09.2015: vastavalt 73% ja 27%).

Hoonete segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud ligikaudu 88%. Mahtude oluline suurenemine on toimunud pea kõikides alamsegmentides. Suurim teostamata tööde portfell on Kontsernil korterelamute alamsegmendis. Nimetatud portfelli kasvu mõjutavad 2015. aasta lõpul sõlmitud suuremahulised lepingud, sealhulgas Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi, Ukrainas Kiievi oblastis Brovary linnas viie korterelamu ning Rootsis, Stockholmis, viiekorruselise kortermaja ehitamine. 2016. aastal on eelpool nimetatud objektidele lisandunud lepingud Tallinnas, Kadriorus Pikksilma Kodu III etapi, Kopli 4a ja 6, Pirita tee 20a II etapi ning Virbi 10 kortermajade ning Stockholmis Nacka linnaosas ühe kortermaja ehitamiseks.  Ühiskondlike hoonete portfelli mahu kasvu mõjutavad enim Tapa kaitseväelinnaku depoo ehitus ning Viljandis Ugala teatri rekonstrueerimine ja käesoleva aasta III kvartalis sõlmitud leping Tapa linnakusse rajatava soomusmanöövervõime taristu, söökla ning kasarmu ehitustöödeks. Mahtude suurenemist tööstuse ja laohoonete segmendis toetavad muuhulgas Smarteni laohoone laienduse ning Harmeti tootmis- ja laopindade ehitamine. Pärast mõningast mahtude vähenemist on teostamata tööde maht suurenenud ka ärihoonete alamsegmendis. Kontsern sõlmis käesoleva aasta II kvartalis suuremahulised lepingud  Viimsi Äritare ja Tallinnas Vana-Lõuna tn 39 asuva ajaloolise Lutheri masinasaali renoveerimata hooneosa ja sellega seotud välisrajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks, millele lisandus III kvartalis ärihoone Rotermanni kvartalis.

Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 43%. Portfelli kasv toetub peamiselt teedeehituse alamsegmendi kasvule, mida omakorda mõjutavad kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingud aastateks 2016-2021. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutavad eelkõige Tallinnas Logi tänava rekonstrueerimine ja Vanasadama loodeosa uute pääslate ja ootealade ehitustööd. Mõningane mahtude suurenemine on toimunud ka keskkonnaehituses, kus jätkub Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ja ehitustööde teostamine. Ülejäänud rajatiste alamsegmentides on toimunud mahtude vähenemine. Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2016. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt. 2016. aastal uus EL eelarveperiood (2014-2020) ehitussektorile tuntavat mõju ei avalda. Sellest tulenevalt eeldab Kontserni juhtkond 2016. aastal pigem tervikuna rajatiste segmendi müügitulu vähenemist võrreldes eelmise majandusaastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Vaadates teostamata tööde portfelli kasvu ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond siiski summaarset tegevusmahtude kasvu 2016. aastal. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud kontrolli all ning keskendutakse projektidele, millel on positiivne perspektiiv.

Aruandeperioodi lõpust (30.09.2016) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 16 041 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2016. aasta 9 kuu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 679 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 374 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud kokku ca 3%. Vähenemine on toimunud tööliste osas, mis on tingitud oma jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemisest. Mõnevõrra on suurenenud insenertehniline personal.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
ITP 374 357 353 356
Töölised 305 342 378 334
Keskmine kokku 679 699 731 690

Kontserni 2016. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 14 898 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 13 056 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 14%list kasvu on põhjustanud Kontserni tegevuse laienemine Rootsi, osaline palgatõus ja tulemustasud.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2016. aasta 9 kuuga 145 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 48 tuhat eurot (9 kuud 2015: vastavalt 120 tuhat eurot ja 39 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2016. aasta 9 kuuga 480 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 158 tuhat eurot (9 kuud 2015: vastavalt 329 tuhat eurot ja 109 tuhat eurot).

Tasud sisaldavad III kvartalis (ka võrreldaval perioodil) moodustatud eraldisi majandustulemuste põhjal arvestatud võimalike tulemustasude maksmiseks.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  9k 2016 9k 2015 9k 2014 2015
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 245,1 217,5 218,8 210,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes % 12,7% -0,6% -5,5% -4,3%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 8,2 8,2 7,5 8,0
Muutus võrreldava perioodi suhtes 0,6% 9,8% -21,9% -0,6%

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2016. aastal ei ole ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2015. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see jätkuvalt olukorras, kus ehitussisendite hinnad summaarselt ei ole märgatavalt langenud. Kui ebatervelt tihe konkurents hoonete ehituses on seoses pakkumiste kasvuga taandumas, siis mahtude madalseisus rajatiste segmendis käib äärmiselt terav võitlus väheste lepingute pärast. Lisaks teada ja tuntud peatöövõtjatele sekkuvad üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast langetada riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli, kui müügitulu kasvatamise.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile  hakkab avalduma 2016. aasta II poolaastast.

Vaatamata eelmainitud asjaoludele näeb Kontsern 2016. aastal tervikuna äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2015. aastaga - mahtude tõusu hoonete ehituse segmendis Eestis on järjest enam toetamas positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanenud töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2016 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 117 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 880 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 506 tuhat eurot, millest 97 tuhat eurot oli ostjatelt laekumata nõuete ning 409 muude nõuete allahindlus (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Finantstulemuste kokkuvõte“). Eelmise aasta võrreldaval perioodil krediidikahjumid Kontsernil puudusid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,05 kordselt (30.09.2015: 1,07 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste (eelkõige arvelduskrediitide) refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise ja majandusliku olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 555 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 30.09.2016 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi  17 057 tuhat eurot (30.09.2015 23 566 tuhat eurot), millest olulise osa, 12 241 tuhat eurot (30.09.2015 13 576 tuhat eurot), moodustavad arvelduskrediidid ning mille refinantseerimine 12 kuu möödumisel on tõenäoline.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 7 288 tuhat eurot (30.09.2015: 6 558 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud  3 881 tuhat eurot. Vähenenud on laenu- ja faktooringkohustus (5 299 tuhat eurot) ning suurenenud kapitalirendikohustused (1 418 tuhat eurot).  Kapitalirendikohustuse suurenemist mõjutab eelkõige uue asfaltbetoonitehase soetamine. Kontsern kasutab faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Seisuga 30.09.2016 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 24 993 tuhat eurot (30.09.2015: 28 874 tuhat eurot). Intressikulud olid 2016. aasta 9 kuuga  501 tuhat eurot (9 kuud 2015: 585 tuhat eurot).

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi jätkuva languse ka 2016. aastal. Käesoleval aasta 9 kuuga on UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 10%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 251 tuhat eurot (9 kuud 2015: 375 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.

Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes 2016. aasta 9 kuuga saadi põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit 5 tuhat eurot (9 kuud 2015: 0 tuhat eurot). Kursikasum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu äritulu“.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti            

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2016. aastal ning jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
  • Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2016. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel on ehitusturgu tuntavalt elavdamas. Siiski jätkub Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni pehmendab eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.
  • Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.
  • Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv. Samas on vähenemas odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest, ehk hankedokumentide kvaliteet on tasapisi tõusmas ning erinevate pakkujate hinnad ühtlustumas. On selge, et kujunenud turuolukorras sisendite hindades märgatavat langust näha ei ole ning pigem on edukad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvamas nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika, kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil, kui sisuliselt.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei ole võimaldanud  elukondliku kinnisvara turul kasvada hüppeliselt, kuid 2015. aasta teises pooles tõusis pakkumiste hulk märgatavalt, aeglustades samas suhteliselt kõrge müügihinnaga korterite müüki. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele. Tallinnas ning Tartus on pilt hea, kuid ülejäänud riigi osas kahjuks suhteliselt tagasihoidlik.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid just hoonete ehituses ei saa kohaliku alltöövõtu hindade alanemist tänu kasvanud mahtudele elamuarenduses enam eeldada. Kindlasti eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused võivad toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest olulistest muutustest. Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on pikenemas mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
  • Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus võib hakata tasapisi piirama ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele, seda ehk peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2016. aastal jätkub Kiievi regioonis ning hetkel on Kontsernil Ukrainas ehituslepingute teostamata töid rohkem, kui aastatagusel perioodil. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.

Rootsi

2015. aasta juulis ostis Kontsern 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB ning laienes Rootsi turule, kus on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Oktoobris 2015. aastal sõlmiti esimene leping viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis. Tööde maksumuseks on ligikaudu 8,4 miljonit eurot. 2016. aastal on lisandunud järgmine, väiksema mahuga kortermaja ehitus Stockholmis. Kontsern jätkab tööd tegevusmahtude kasvatamiseks Rootsis, ning hetkel on Kontserni juhtkond arengute suhtes mõõdukalt optimistlik.

Läti ja Leedu

Kontserni sisenemine Läti ja Leedu ehitusturule lähiaastatel ei ole tõenäoline.

Samas  ei välista Kontsern tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö teostamine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib sealse ehitusturu arenguid. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni valmisolekut osalemiseks Leedu ehitusturul projektipõhiselt tulevikus läbi kohalikul turul tegutseva tütarettevõtte.

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com


Nordecon_Aruanne_3Q_2016.pdf
Investor presentation_9m_2016.pdf