Nordecon
Kvartaliaruanne

2013. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon AS avalikustab 2013. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Tallinn, Eesti, 2014-02-13 15:30 CET -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2013. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed hankijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2013. aastal oli 11 930 tuhat eurot (2012: 8 217 tuhat eurot) ja vastav brutokasumlikkus 6,9% (2012: 5,2%).

Pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel. Lepingu kestel võib muutuda hinnang projekti lõppkasumlikkuse osas ning vastavalt sellele korrigeeritakse ka finantsaruannetes kajastatud proportsionaalset osa teenitud kasumist. Aruandeperioodil (eelkõige III kvartalis) jõudis Kontsernis lõppfaasi arvestatav osa ehitusprojekte ning nende lõpp-kasumlikkus täpsustus. Seda tingimustes, kus paljud projektid olid ehituslikult keerulised ning sisaldasid projekti kestel ehituslikke riske, millega seonduvaid võimalikke kulusid finantsaruannetes arvesse võeti. Projektide edukas teostus võimaldas kokkuvõttes vastavate kulutuste tegemisest hoiduda. Läbi eelnimetatu andsid märkimisväärse panuse kasumi suurenemisse välisvõrkude ja keskkonnaehituse projektid. Kuigi tegemist on avalike vähempakkumistega võidetud projektidega, on Kontserni töötajate poolt omandatud kogemused nimetatud valdkondades viimastel aastatel võimaldanud oluliselt tõsta töö tulemuslikkust.

Samuti soosis Kontserni äritegevuse kasumlikkuse paranemist väliskeskkond. Mahtude kasv ehitusturul eelmisel aastal, suhteliselt stabiilsetena püsinud ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad ning mõnevõrra väiksem konkurentsisurve teatud segmentides lõid sobivad tingimused projektide keskmise kasumlikkuse kasvuks.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2013. aastal 5 006 tuhat eurot ning võrreldes eelmise aastaga on need mõnevõrra vähenenud (2012: 5 385 tuhat eurot). Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 2,9% (2012: 3,4%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Kontsern hindas aasta lõpus alla varude koosseisus olevat arendustegevuseks mõeldud kinnisvara summas 330 tuhat eurot (2012: kinnisvara allahindamise kulu puudus). Firmaväärtuse allahindlusest tekkinud ühekordne kulu moodustas 348 tuhat eurot (2012: firmaväärtuse allahindamise kulu puudus). Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2013. aastal 5 840 tuhat eurot (2012: 2 687 tuhat eurot). Kulumiga (sh firmaväärtuse allahindluse kulu) korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 8 162 tuhat eurot (2012: 4 833 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 5 200 tuhat eurot (2012: 1 926 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 5 195 tuhat eurot (2012: 1 477 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2013. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 5 426 tuhat eurot (2012: 8 941 tuhat eurot). Aruandeperioodil lõpetas Kontsern mitu suurprojekti, mille algus oli eelmistes perioodides ning mille alustamiseks sai Kontsern olulises suuruses ettemakseid. Nende ettemaksete tagasiarvestamine ja samuti projekti kestel kinnipeetud summad (osaliselt väljamaksed lükkunud 2014. aastasse) on viinud äritegevuse rahavoo vähenemiseni võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud (sh proportsionaalselt) töötajatega seotud väljamaksed, seda eelkõige parema kasumlikkuse tingimuses makstavate tulemustasude tõttu.

Jätkuvalt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Allhankijate osas on projekti kestel kinnipeetud summad küll väiksemad, aga nende väljamaksed toimuvad kiiremini kui laekuvad tellijate poolt kinnipeetud summad. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2013. aastal -814 tuhat eurot (2012: -2 705 tuhat eurot). Kontsern jätkas investeerimist põhivarasse, kuigi mitte nii suures ulatuses kui aasta varem. Antud laenude maht vähenes võrreldes eelmise aastaga, lisaks on erinevalt eelmisest aastast tegemist lühiajaliste laenudega, mille tagastamine on 2014. aastal. Aruandeperioodil taastas Kontsern sidusettevõtete negatiivseid osakapitale kokku 616 tuhande euro suuruste sissemaksetega. Sama tehingu raames on sidusettevõtted tasunud neile antud laenude intressivõlgnevusi.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli 2013. aastal -2 266 tuhat eurot (2012: -5 913 tuhat eurot). Saadud ja tagastatud laenude netosumma oli 470 tuhat eurot, kui aasta varem oli vastav näitaja -2 760 tuhat eurot. Aruandeperioodil olid laenatud summad suuremad seoses äritegevuse mahtude kasvuga. Võrreldes eelmise aastaga oli vähem vara müügist laekunud summade arvel laenumaksete ennetähtaegseid tagastusi. Märkimisväärselt vähenes kapitalirendi maksete suurus kuna aruandeperioodil lõppesid mitmed 2008. aastal sõlmitud rendilepingud.

Seisuga 31.12.2013 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 12 575 tuhat eurot (31.12.2012: 10 231 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

* 2011. aasta ja 2013. aasta EBITDA sisaldab firmaväärtuse allahindamise kulu vastavalt 435 tuhat eurot ja 348 tuhat eurot.

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2013. aastal ligikaudu 5% kogu müügitulust. Aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 2%.

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust. Aruandeperioodil sõlmis Kontserni Soomes tegutsev ettevõte olulise suurusega töövõtulepingu, mis kasvatas äritegevuse mahte.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2013. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.

Kontserni 2013. aasta müügitulu oli 173 953 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 159 422 tuhat eurot, kasvas müügitulu 9%.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2013. aastal moodustasid hoonete ja rajatiste segmentide müügitulud kokku vastavalt 71 977 ja 98 550 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 66 924 ja 89 211 tuhat eurot (vt Lisa 8). Rajatiste segmendi suurem osakaal ja maht absoluutnäitajates (sh võrrelduna eelmise aastaga) tulenes peamiselt suurte teeehitusprojektide teostamisest.

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Eratellijate investeeringute lisandumine eelmisel aastal pani aluse ärihoonete segmendi müügitulu kiirele kasvule. Tallinnas ja Tartus juba ehitatavatele ärihoonetele lisandusid aruandeperioodil uute projektidena Narva ASTRI kaubanduskeskuse juurdeehitus, maksumusega üle 15 miljoni euro ja Stroomi kaubanduskeskuse ehitamine Tallinnas, maksumusega üle 9 miljoni euro. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse aktiivset jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist arvestataval tasemel ka järgmisel aastal.

Ühiskondlike hoonete ehitusmahud langesid kuna Kontsernil puudusid valdkonnas suurprojektid võrreldes aastataguse perioodiga. Alamsegmendi konkurentsiolukord on turul väga terav ning ilma suuri riske võtmata on hangete võitmine keeruline. Antud olukorras on Kontsern riskide võtmisest ka teadlikult hoidunud. Aruandeperioodi suuremateks projektideks olid Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse, Tartu Pauluse kiriku V etapi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ehitamine. Avalike investeeringute mahtudes ei ole järgmisel aastal oodata olulist kasvu ning terav konkurentsiolukord turul jätkub.

Tööstus- ja laohoonete põhimahu moodustasid endiselt põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned, kuid võrreldes eelmiste aastatega on nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL struktuurifondide toetuste vähenemisest eelarveperioodi lõpus. Viimastest lisandus aruandeperioodil Väätsasse rajatav piimafarmikompleks, maksumusega üle 9 miljoni euro. Vähenevaid mahte on kompenseerinud põllumajandussektori väliste eratellijate poolt tehtud investeeringud uutesse tööstus- ja tootmishoonetesse.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Oodatult kasvas alamsegmendi müügitulu võrreldes eelmise aastaga kuna Kontsern sõlmis mais ühe suurima korterelamu ehituslepingu, maksumusega ligikaudu 10 miljonit eurot (Pirita tee 26 korterelamu Tallinnas). Samuti on edukas olnud viimaste Tigutorni korterite ja büroopinna müük. Nimetatud kortermajas on Kontsernil müümata veel 4 korterit. Kontserni poolt aruandeperioodil alustatud Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I etapi valmimine jääb 2014. aastasse.

Rajatiste valdkonnas olid oodatult kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Kontsern ehitas aruandeperioodil samaaegselt Tallinn-Tartu maanteel Aruvalla-Kose teelõiku ning Tartu läänepoolse ümbersõidu 4. ehitusala ja Tartu idapoolse ringtee 1. ehitusala. Kõigi kolme objekti põhivalmiduse üleandmine toimus aruandeperioodi viimases kvartalis.

Insenerehituse alamsegmendi põhimahu moodustasid tööd Sillamäe sadama ja Kärdla külalissadama ehitamisel. Nendest esimese osas tehti suurem osa töödest eelmisel aastal ning see mõjutas otseselt alamsegmendi müügitulu osakaalu vähenemist võrreldes eelmise aastaga. Tööd Sillamäel jätkuvad 2014. aastal, kuid oluliselt väiksemas ulatuses. Kärdla külalissadamas lõppesid tööd aruandeperioodi viimases kvartalis. Võrreldes eelmiste aastatega on märgata potentsiaalsete sadama- ja muude keerulisemate rajatiste investeerimisprojektide arvu kasvu, kuid nende viimine ehitusjärku on aeganõudev.

Vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööde (muud rajatised) mahtusid ootab ees üldine vähenemine ehitusturul. 2013. aasta oli viimane möödunud EL eelarveperioodist läbi mille toimus segmendi investeeringute põhiline finantseerimine. Suur osa sarnastest projektidest on juba eelmistel aastatel avalike hangete läbi välja kuulutatud. Uue eelarveperioodi vastavate investeeringute osas käivad ettevalmistavad tööd, mis jõuavad avalike hangeteni märgatavas mahus tõenäoliselt alles aastatel 2015-16.

Keskkonnaehituse alamsegmendi kasvu mõjutas vastava sektori investeeringutemahu kasv eelmistel aastatel ja ka Kontserni edukas pakkumistegevus. Aruandeperioodil sõlmiti nt 6,4 miljoni euro suurune leping Paide linna reoveepuhasti rekonstrueerimiseks. Eeldatavasti ootab ka seda segmenti ees ehitusmahtude vähenemine tulenevalt samadest põhjustest, mis puudutavad vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitamise finantseerimist EL eelarvest.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2013 oli 64 631 tuhat eurot, mis on 49% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Teostamata tööde maht vähenes kõige rohkem teedeehituse segmendis (ligikaudu 82%), kus Kontsernil oli aruandeperioodil töös kolm suurt ehitushanget (Aruvalla-Kose teelõik Tallinn-Tartu maanteel, Tartu läänepoolne ümbersõit ja Tartu idapoolne ringtee). Nimetatud projektid olid aruandeperioodi lõpu seisuga valmis. Teedeehituse investeeringute struktuur on uue riikliku maanteehoiukava kohaselt muutumas. Eelkõige väljendub see suurprojektide osakaalude vähenemises. Seega on teeehitusega tegelevatele ettevõtetele uueks reaalsuseks teeehitusega seotud lepingute keskmiste maksumuste vähenemine ja sellest omakorda muutuv konkurentsiolukord.

Samuti on toimunud tuntav vähenemine välisvõrkude (tegevusaruande alamsegment „muud rajatised“) tööde osas, kus EL käesoleva eelarveperioodi viimasel aastal on struktuurifondide kaasabil tehtavad investeeringud olnud oodatult eelmistest perioodidest väiksemad.

Tööde portfellis on seevastu pea kaks korda kasvanud ärihoonete ja tööstus- ja laohoonete teostamata tööde mahud, seda tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele.

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 77% ja rajatiste omad 23%, mis on oluliselt erinev kui mitu aastat valitsenud olukord, kui osakaalud olid vastupidised (31.12.2012: vastavalt 35% ja 65%). Toimunud muutus jääb iseloomustama tööde portfelli tõenäoliselt ka lähematel aastatel. Suuresti EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud rajatiste ehitamisse perioodil 2007-2013 alanud uuel EL eelarveperioodil (2014-2020) ei kordu. Seda eriti käesoleval aastal, kuna praeguseni pole veel vastu võetud riiklikku kava investeeringute tegemise kohta. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2014. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Kontserni juhtkond on arvamusel, et eeldatava turulanguse tingimustes ei saa Kontserni prioriteediks olla müügitulu kasvatamine või säilitamine saavutatud tasemel. Sellest rohkem tuleb tähelepanu pöörata kasumlikkuse tõstmisele. Juhtkond ei pea olemasolevate ehituslepingute mahu vähenemist antud tasemele kriitiliseks ning varasemale kogemusele tuginedes on pigem tavapärane, et oluline osa eelarvestatud tegevusmahtudest saadakse aasta jooksul sõlmitavatest uutest lepingutest.

Aruandeperioodi lõpust (31.12.2013) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 7 073 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2013. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 757 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 357 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga töötajate arv oluliselt ei muutunud.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2013. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 20 792 tuhat eurot, mis on 24% rohkem, kui võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 16 803 tuhat eurot. Kulude kasvu on põhjustanud nii tegevusmahtude suurenemine kui ka paranenud kasumlikkuse tingimustes lisanduvate tulemustasude arvestamine ja maksmine. Vähemal määral mõjutas tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2013. aastal moodustasid 141 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 47 tuhat eurot (2012: vastavalt 141 tuhat eurot ja 47 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 22 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 7 tuhat eurot (2012: vastavalt 52 tuhat eurot ja 17 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2013. aastal moodustasid 195 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 64 tuhat eurot (2012: vastavalt 248 tuhat eurot ja 82 tuhat eurot, sisaldades sh 30.04.2012 tagasi kutsutud juhatuse liikme tasu). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 81 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 27 tuhat eurot (2012: vastavalt 201 tuhat eurot ja 66 tuhat eurot, sisaldades sh 30.04.2012 tagasi kutsutud juhatuse liikme proportsionaalset osa).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontserni töötajate arv on olnud viimastel aastatel suhteliselt stabiilne ning töötajate nominaaltootlikkuse kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule. Kontserni aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustes makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Kontsern ei ole oluliselt suurendanud baastöötasusid. Tulemustasude maksmine on teatud kasumieesmärkide täitmisel Kontsernis tavapärane tegevus ning tööjõukulude nominaaltootlikkus aruandeperioodi lõpus on võrreldavaid ajaloolisi andmeid vaadates suhteliselt kõrge.

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Avalike hankelepingute osas on konkurentsi kasv 2013. aastal olnud selgelt tunnetatav. Avalikud investeeringud vähenesid 2013. aastal ja väljavaated mahtude säilitamiseks 2014. aastal ei ole positiivsed. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on tuntav, kuid see toimub olukorras, kus ehitussisendite hinnad pigem kasvavad tasapisi. Eriti suur konkurents valitseb hoonete üldehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad pigem tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu oodatava kasumlikkuse, kui müügitulu kasvatamise või selle hoidmise saavutatud tasemel.

Nõudlus ehitusteenuse järgi sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Suur osa investeeringutest viimastel aastatel said teoks EL struktuurifondidest saadud toetuste abil, mis nii suuruselt kui ka ajaliselt oli piiratud EL eelarveperioodi kestusega aastatel 2007-2013. Järgmise eelarveperioodi (2014-2020) käigus Eestile eraldatavate toetuste suurus on küll üldjoontest teada, kuid ehitussektoriga seotud investeeringute mahud ja ajakava ei ole saanud veel lõplikke kinnitusi. Seni avalikustatud info põhjal võib aga eeldada, et nimetatud investeeringute kogumaht võrreldes eelmise eelarvega väheneb ning 2014. aastast on kujunemas kahe eelarveperioodi nn vaheaasta, kus põhirõhk läheb investeeringute ettevalmistamisega seotud administratiivsele tegevusele.

Tekkinud olukorras on 2014. aastal ka Kontserni äritegevuse mahtude vähenemine tõenäoline ning seda eelkõige rajatiste segmendi osas, kuhu on avalikest investeeringutest läinud seni suurim osa. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (eelkõige rajatiste) segmendis.

Kontserni juhtkond peab primaarseks säilitada ehitusmahtude võimaliku vähenemise ajal kasumlik tegevus. Mitmetes valdkondades (nt tugiteenused) on Kontserni kulud kasvanud selgelt aeglasemalt kui põhitegevuse mahud. Kulud on sisuliselt tasemetel, kuhu need viidi läbi erinevate kokkuhoiumeetmete pärast 2009-2010 toimunud eelmist suuremat ehitusturu langust. Sellest tulenevalt ei pea Kontsern ehitusmahtude muutudes enam läbi viima ulatuslikke ümberstruktureerimisi.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms.). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.12.2013 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 546 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 407 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2013. aastal kajastatud kahjum nõuete allahindamisest oli summas 305 tuhat eurot (2012: 239 tuhat eurot).

Kontsern kajastab finantsseisundi aruandes ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust nõuet Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid). Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Vahearuande väljastamise seisuga on nimetatud vaidluses kohtuistungid peetud ning osapooled oma lõplikud seisukohad kohtule esitanud. Vastavalt arbitraažikohtu reglemendile on otsuse tegemise hiliseim tähtaeg 28.02.2014.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,03 kordselt (31.12.2012: 1,08 korda). Vastava näitaja on viinud eelmisest aastast madalamaks Ukraina sidusettevõtetele antud laenude ümberklassifitseerimine.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena. Ühtlasi lasi Kontsern aruandeperioodi lõpu seisuga hinnata suurima Ukraina arendusprojekti väärtust. Hinnangu tulemusel laenunõuete allahindlusi ei tehtud.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kontserni pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse ka 12 kuu möödumisel. Seisuga 31.12.2013 oli selliste arvelduskrediitide kasutatud jäägid, mis lähevad refinantseerimisele 2014. aasta jooksul, kokku 6 910 tuhat eurot. Vahearuande koostamise seisuga võib eeldada pigem nimetatud summa suurenemist. Intressikandvate kohustuste eeltoodud mahus refinantseerimise korral oleks vastav korrigeeritud näitaja 1,15. Sarnaselt eelmistele aastatele koostab Kontsern koos põhiliste finantseerimispartneritega kohustuste restruktureerimiskava 2014. aastaks, mis valmib aprilliks.

Aruandeperioodi lõpus oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 12 575 tuhat eurot (31.12.2012: 10 231 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused vähenesid võrreldes eelmise aastaga 3 677 tuhande euro võrra. Seisuga 31.12.2013 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 27 178 tuhat eurot. Intressikulud olid 2013. aastal 1 055 tuhat eurot ning võrreldes 2012. aastaga vähenesid intressikulud 42 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutab enim ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus. Selle maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Ukraina grivna kurss euro suhtes oli 2013. aasta jooksul stabiilne. Valuutakursside muutumisest saadud kahjum oli aruandeperioodil 104 tuhat eurot (2012: kahjum 95 tuhat eurot).

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti       

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Avalikud investeeringud 2014. aastal seoses EL eelarveperioodi vahetumisega pigem vähenevad. Suurimate riiklike tellijate (Riigi Kinnisvara AS ja Maanteeamet) 2014. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva või pigem langevad. Sellest tulenevalt ootab Eesti ehitusturgu (eelkõige rajatiste segmente) ees mahtude langus. Seda leevendab mõnevõrra eratellijate investeeringute suurenemine hoonete valdkonda.
• Ehitusturul osalejate korrastumine jätkub, kuigi arvatust aeglasemalt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või taandumine väiksemaks tegijaks kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks osaleb pakkumistel üha sagedamini ka 2-4 liikmelisi väikeettevõtete konsortsiume, et kuidagi tegevust jätkata.
• Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades massiivset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve ehitushindadele ja seeläbi kasumile on tuntav.
• Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske. Võrreldes 2-3 aasta taguse perioodiga on olukord siiski muutunud paremaks ning hanketingimused teatud aspektides muutunud ehitusettevõtetele mõislikumaks.
• Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).
• Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul puudus. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata sealt olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Seetõttu ei toimu ka ehitusettevõtetes töötajate baastasude vähendamist, pigem püsib üldisest elukalliduse kasvust tingitud surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2014. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2014. aastal on vähetõenäoline.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Poliitiline olukord Ukrainas on murettekitav ning kindlasti piirab äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist ehitusturul osalejate poolt. Kontserni äritegevus Ukrainas 2014. aastal siiski jätkub. Võrreldes eelmise aastaga on Kontsernil Ukrainas hetkel ehituslepingute teostamata töid rohkem. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2013. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com