Enefit Green
Poolaastaaruanne

Enefit Greeni II kvartali 2024 vahearuanne

Enefit Green grupi 2024. aasta II kvartali äritulud langesid 7% ja ärikulud (v.a. kulum) langesid 12% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 2% võrra 19,3 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kasvas 2,8 mln euro võrra 3,9 mln euroni (0,015 eurot aktsia kohta).

Enefit Greeni juhatuse esimehe kohusetäitja Andres Maasingu kommentaar:

„Käimas on ehitustegevus mitmes pargis, sealhulgas kolmes suures tuulepargis Eestis ja Leedus, mille koguvõimsus on 422 megavatti. Lõppenud kvartali investeeringud ületasid kümnendikku kogu käimasolevast investeeringute programmist. Kõigi käimasolevate ehituste lõpuleviimiseks vajalik investeeringute maht on ligi 250 miljonit eurot.

Sopi-Tootsi tuulepargis on 38 tuulikust püstitatud 25 ja ülejäänute paigaldamine edeneb plaanipäraselt. Tuulepargi kõrvale kerkivas päikesepargis on lõpusirgel paneelide alusraamide rajamine ja toimub paneelide paigaldamine. Leedus on Kelmė I tuulepargis püstitatud kõik 14 tuulikut ja Kelmė II tuulepargis rajatakse tuulikute vundamente. Lätis ehitame oma esimesi päikeseparke. Tahame alustada elektritootmist kõigis neis parkides veel sel aastal, välja arvatud Kelmė II tuulepargis.

Tootsime II kvartalis 358 gigavatt-tundi elektrit (+35% võrreldes möödunud aasta sama ajaga) ja 96 gigavatti-tundi soojusenergiat (-27%). Elektritoodangu märkimisväärne kasv mitmendat kvartalit järjest tuleneb nii juba valminud kui ka ehituses olevate uute parkide toodangust. Viimase pooleteise aasta jooksul on alustanud elektri tootmist kokku kaheksa uut parki, millest viis on täielikult valminud ja kolm ehituse lõpusirgel.

Uute tootmisvarade tähtsus meie tootmisportfellis on järk-järgult kasvamas, kuid elektritoodangu eesmärgi täitmist on mõjutanud eeskätt madalamad tuulekiirused ja uute parkide seadistustegevused (eelkõige Tolpanvaara tuulepargis). Kvartali tulemusnäitajaid mõjutasid madalamad elektri turuhinnad ja kasvanud, kuid oodatust madalam toodang.

Keskendume käimasolevate ehitusprojektide õigeaegsele valmimisele, töökindluse hoidmisele ning töötame salvestus- ja vesiniktehnoloogiate turuletoomise nimel.“

Veebiseminar II kvartali 2024 tulemuste tutvustamiseks

Enefit Green korraldab investoritele täna, 1. augustil 2024 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte II kvartali 2024 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.

Olulisemad sündmused

• Enefit Greeni nõukogu kinnitas uueks juhatuse esimeheks Juhan Aguraiuja, kes asub ametisse 14. oktoobril
• Finantsjuht Veiko Räim ei kandideeri uueks juhatuse liikme ametiajaks peale praeguse lepingu lõppu 24. septembril.
• Aktiivne ehitustegevus suurtes Sopi-Tootsi (255 MW), Kelmė I (80 MW), Kelmė II (87 MW) tuuleparkides ning Sopi päikesepargis (74 MW)
• Tolpanvaara tuulepargi valmimine
• Swedbanki laenulepingu muudatus summa suurendamine 100 mln euroni ja tähtaja pikendamine detsembrini 2028
• Purtse hübriidpark läbis Eleringi nõuetekohasuse testid

Peamised näitajad

* - puhaskasum aktsia kohta

Müügi- ja muud äritulud

Grupi II kvartali elektritoodang kasvas aastaga 93 GWh ehk 35% võrra 358 GWh-ni, uute valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkide toodang kasvas aastaga 85 GWh võrra. Soojusenergia toodang kahanes aastaga 45 GWh ehk 32% võrra. Lõppenud kvartali majandustulemuste võrdlust aastatagustega mõjutab olulisel määral mullu IV kvartalis realiseerunud Broceni koostootmisjaama ning pelletitehase müük ning käesoleva aasta märtsis realiseerunud Paide ja Valka koostootmisjaamade müük (edaspidi „müüdud varad“). Müüdud varade mõju II kvartali elektri- ja soojusenergia toodangule võrreldes võrdlusbaasiga oli vastavalt -9 GWh ja -36 GWh.

II kvartali elektritoodang jäi umbes 61 GWh võrra alla meie varasemale prognoosile. Üle poole sellest puudujäägist oli seotud oodatust tagasihoidlikumate tuuleoludega, ülejäänud mõjud olid seotud peamiselt ehituses tuuleparkide ja Iru elektrijaama madalama töökindluse, aga ka tootmispiirangutega (nii negatiivsetest hindadest tulenevate kui ka (Poola) jaotusvõrgu poolsete piirangutega) .

Kvartali äritulud kokku langesid aastaga 2,9 mln euro võrra, sh. müügitulud langesid 2,9 mln euro ja taastuvenergia toetused kasvasid 0,6 mln euro võrra ning muud äritulud langesid 0,8 mln euro võrra. 2023. aasta II kvartali ärituludest moodustasid müüdud varade äritulud 4,7 mln eurot ning 2024. aasta II kvartalis -0,8 mln eurot.

Müüdud varade mõjuta olid grupi nö. jätkuva äri äritulud 2023. aasta II kvartalis 36,5 mln eurot ning 2024. aasta II kvartalis 39,1 mln eurot (kasv 2,5 mln euro võrra, sh müügitulud +1,7 mln eurot ning muud äritulud +0,8 mln eurot).

Jätkuva äri müügitulude 1,7 mln euro suurusest kasvust tulenes 2,1 mln eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks oli kõrgem toodang. Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli II kvartalis 72,2 €/MWh (võrdlusperioodil 78,7 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 69,7 €/MWh (võrdlusperioodil 89,3 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2024. aasta II kvartalis 52,3 €/MWh, aasta varem 63,7 €/MWh. 2024. aasta II kvartalis müüdi turule 214 GWh elektrit, võrdlusperioodil 139 GWh.

PPA-dega oli II kvartalis kaetud 246 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 68,0 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 218 GWh keskmise hinnaga 83,5 €/MWh. Võrreldes võrdlusperioodiga on PPA-de keskmine hind oluliselt langenud, kuna käesoleva aasta I kvartalist alates algas 2021. aastal madalama hinnaga sõlmitud Leedu ja Soome PPA-de arveldusperiood. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate perioodide lõikes on välja toodud lisatud vahearuande riskijuhtimise peatükis.

2024. aasta II kvartalis ostsime turult elektrit 108 GWh keskmise hinnaga 80,4 €/MWh, aasta varem 97 GWh keskmise hinnaga 83,8 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit 2023. aasta II kvartalis). Ostetud elektri mahu mõningane kasv tuleneb suurenenud PPA kogusest, kuid vähenenud PPA osakaal toodangu suhtes tähendas, et ostude maht toodangu suhtes oli võrdlusperioodiga võrreldes väiksem. Ostuhind on seoses turuhinna langusega võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga langenud, kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja müügihinna vahe.

Leedu tuuleprofiili allahindlus kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,4 protsendipunkti ning ulatus 2024. aasta teises kvartalis 13%-ni, samal ajal süvenes Eesti päikseprofiili allahindlus 6,3 protsendipunkti võrra tasemele 30,3%. Eesti tuuleprofiili allahindlus aga vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti tasemele 7,9%. 2024. aastal algas ka Soome toodanguga seotud PPA, mille tõttu ostudesse lisandus Soome elekter. Soome tuuleprofiili allahindlus 2024. aasta teises kvartalis oli 26,6%.

Muude äritulude (v.a. müüdud varade mõju) 0,8 mln euro suurusest kasvust moodustas taastuvenergia tasu kasvamine kvartalite võrdluses 0,7 mln euro võrra. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega. 2024. aasta II kvartalis algas Purtse tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis kasvatas võrdlusbaasiga võrreldes saadud toetustest tulu 0,2 mln euro võrra. Eesti 2024. aasta II kvartali toodang meie teistes toetust saavates tuuleparkides oli 6,4 GWh kõrgem kui võrdlusperioodil.

EBITDA ja segmendiaruandlus

Suurimat mõju EBITDA langusele avaldas II kvartalis müüdud elektri hinna langus (-5,4 mln eurot). PPA-dest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +8,2 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -0,8 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil.

Müüdud varade mõju EBITDA-le oli -1,6 mln eurot, 2023. aasta II kvartali tulemustes kajastus müüdud varade EBITDA mõju 0,8 mln eurot. 2024. aasta II kvartalis oli müüdud varade EBITDA mõju -0,8 mln eurot, mis on seotud Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasumi korrektsiooniga aprillis. Korrektsiooni täpsem selgitus on toodud lisatud kvartaliaruande majandustulemuste peatükis.

Iru koostootmisjaama EBITDA ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta langes 0,3 mln euro võrra 4,2 mln eurole. Arvesse on võetud soojuseenergia, jäätmete vastuvõtu müügitulud ning tehnoloogilise kütuse mõju. Languse põhjustas peamiselt madalamast töökindlusest tingitud madalam energiatoodang, mida tasakaalustas soojuse piirhinna tõus võrreldes võrdlusperioodiga.

Aruandeperioodi põhjal on raporteeritavatest segmentidest nii äritulude kui EBITDA vaatest grupi suurim tuulenergia segment (70% ärituludest ja 80% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 22% ja moodustas 28% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 8% kogu grupi ärituludest ja EBITDA 11% kogu grupi EBITDA-st. Raporteeritavatest segmentidest kasvas ainukesena tänu olulisele toodangu kasvule tuule segmendi EBITDA. Koostootmise segmendi EBITDA vähenes peamiselt tänu müüdud varadele. Päikeseenergia segmendi EBITDA püsis mullusel tasemel. Täpsem informatsioon segmentide kohta on esitatud lisatud aruandes.

Puhaskasum

Grupi puhaskasum kasvas 2,8 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 3,9 mln eurot. Puhaskasumi kasvu toetas peamiselt tulumaksu kulu vähenemine 4,1 mln euro võrra.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2024. aasta II kvartalis 129,8 mln eurot, mida on 55,3 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 129,6 mln euroni. Sellest 106,9 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 86,6 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki ning 20,4 mln eurot Kelme I ja II tuuleparkidesse (vastavalt 11,6 ning 8,7 mln eurot). Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Sopi päikeseparki 7,4 mln eurot. Baasinvesteeringud jäid aruandeperioodil ebaolulisele 0,2 mln euro tasemele.

Finantseerimine

30. juuni 2024 seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 629,0 mln eurot (31. märts 2024: 503,2 mln eurot). II kvartali jooksul võttis grupp kasutusse 125 mln euro ulatuses pangalaene. Lisaks suurendas grupp II kvartali lõpus Swedbankiga varem sõlmitud laenulepingut 100 mln euroni ning pikendas selle laenu tähtaega 2028. aasta lõpuni. II kvartali lõpu seisuga oli kasutusele võtmata investeerimislaenude jääk 235 mln eurot. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär kvartali lõpu seisuga oli 4,23% (31. märts 2024: 3,79%). Netovõlg/EBITDA suhtarv oli kvartali lõpu seisuga tasemel 5,52 (31. märts 2024: 4,39). Suhtarvu suurenemine on tingitud suurest hulgast ehituses olevatest arendusprojektidest.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõte opereerib tuuleparke Eestis ja Leedus, päikeseparke Eestis ja Poolas, kütusena olmeprügi kasutavat koostootmisjaama Eestis ning hüdroelektrijaama Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ning Lätis ja Soomes. 2023. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 515 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 50 MW. 2023. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1 343 GWh elektrienergiat, 604 GWh soojusenergiat ja 156 tuhat tonni pelleteid. 2023. aasta lõpus väljus Enefit Green biomassi kütusena kasutavatest koostootmise ning pelletitootmise äridest.

Manused

• EGR1T vahearuanne - II kv 2024 est FINAL
• EGR1T_esitlus_II kv_2024_est