Nordecon
Kvartaliaruanne

2015. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2015. aasta III kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2015. aasta 9 kuuga oli 6 301 tuhat eurot (9 kuud 2014: 8 791 tuhat eurot), brutokasumlikkus oli 5,5% (9 kuud 2014: 7,3%). Võrreldes eelmise perioodiga on brutokasumlikkus langenud hoonete segmendis ning mõnevõrra paranenud rajatiste segmendis, kus kasum on peamiselt teenitud teedeehituses ja teehooldes. III kvartali tulemust mõjutas eelkõige hoonete segmendi kasumlikkuse jätkuv langus võrreldes 2014. aasta sama perioodiga.  Oluliseks mõjuteguriks on käesoleval aastal järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes sõlmitud uute ehituslepingute väiksem kasumlikkus.   

Ehitusturu paigalseisu ja sellega kaasnevat äärmiselt tihedat konkurentsisurvet on Kontserni juhtkond teadvustanud juba varasematel perioodidel (vt lisaks tegevusaruande peatükid „Ehituslepingute teostamata tööde mahud“, „Peamiste riskide kirjeldus“ ja „Väljavaate Kontserni tegutsemisturgudele“) ning võtnud selle osas tarvitusele abinõusid, et kasumlikkust säilitada. Käesoleval aastal ei ole oodatud paranemist rajatiste turul toimunud ning uute projektide algus on lükkunud pigem edasi. Hoonete valdkonnas on pakkumisaktiivsus suhteliselt suur, kuid turul sõlmitavate ehituslepingute hinnad ei kata enamasti kaasneda võivaid riske ning sunnivad ettevaatusele. Kontserni juhtkond teadvustab jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel keskkonna muutusega kaasnevaid riske ning jätkab lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt lepinguid ei sõlmita pelgalt portfelli kasvatamiseks ning uued tööd ei tohi viia kontserni tegevusriske senisest oluliselt kõrgemaks.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2015. aasta 9 kuuga 3 418 tuhat eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu 15% (9 kuud 2014: 4 006  tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,3 % (9 kuud 2014: 3,4 %). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Kontserni ärikasumiks kujunes 2015. aasta 9 kuuga 2 815 tuhat eurot (9 kuud 2014: 4 379 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 187 tuhat eurot (9 kuud 2014: 5 743 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus kui eelmise aasta võrreldaval perioodil. Ligikaudu 20% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 375 tuhat eurot (9 kuud 2014: 817 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 389 tuhande euro võrra (9 kuud 2014: 721 tuhat eurot) ja kursikahjumi netomõju Kontserni netovarale oli kasum 14 tuhat eurot (9 kuud  2014: kahjum 96 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 2 317 tuhat eurot (9 kuud 2014: 3 250 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 482 tuhat eurot (9 kuud 2014: 2 607 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2015. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas -3 682 tuhat eurot (9 kuud  2014: -5 661 tuhat eurot). Negatiivne rahavoog tekkis peamiselt seetõttu, et projektide tegelik valmidusaste (kajastatud müügitulu) on erinev tellijale väljastatud arvete summast. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne.  Tänases turuolukorras on ettemaksu maksmine pigem üksik erand kui reegel, mis paneb ehitusettevõtete rahavood täiendava surve alla.  Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust. Endiselt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on suhteliselt pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 30-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Mõnevõrra on suurenenud väljamaksed töötajatele, mille põhjuseks tulemustasude väljamaksed eelmisel aastal oodatust suuremate kasumitega lõpetatud projektidelt.

Investeerimistegevuse rahavoog 2015. aasta 9 kuuga oli -91 tuhat eurot (9 kuud 2014: -992 tuhat eurot). Investeerimise rahavoogusid mõjutab enim põhivara soetamine summas 414 tuhat eurot (9 kuud 2014: 284 tuhat eurot) ning kasutatud põhivara müük 238 tuhat eurot (9 kuud 2014: 185 tuhat eurot). 2014. aasta 9 kuuga  soetas Kontsern täiendavaid osalusi tütarettevõtetes 719 tuhande euro väärtuses, käeoleval aastal sarnases mahus investeeringud puuduvad. Saadud dividendid moodustasid 108 tuhat eurot (9 kuud 2014: 4 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2015. aasta 9 kuuga oli 1 529 tuhat eurot (9 kuud 2014: 1 785 tuhat eurot). Saadud ja tagasimakstud laenude netosumma oli 4 509 tuhat eurot (9 kuud 2014: 4 664 tuhat eurot). Suure osa finantseerimistegevusest moodustas äritegevuse läbiviimiseks piisava käibekapitali tagamiseks arvelduskrediidi kasutamine ning omaarenduste osaline finantseerimine pangalaenuga. Kapitalirendimaksed moodustasid 2015. aasta 9 kuuga 1 309 tuhat eurot (9 kuud 2014: 1 110 tuhat eurot). Dividende maksti 2015. aasta 9 kuuga 1 091 tuhat eurot (9 kuud 2014: 940 tuhat eurot).

Seisuga 30.09.2015 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 558 tuhat eurot (30.09.2014: 7 704 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2015. aasta 9 kuuga ligikaudu 4% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 6%. Välisturgude osakaalu vähenemine Kontserni müügitulus tuleneb käibe langusest Soomes.

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Nimetatud turu müügitulu osakaal on vähenenud seoses suuremahuliste projektide lõppemisega. Suurenenud on Ukraina suhteline osakaal, kus jätkub peamiselt ühe hooneteehituse valdkonna lepingu täitmine.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, vt tegevusaruande peatükk „Kontserni strateegilised lähtekohad aastatel 2014-2017“. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2015. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2015. aasta 9 kuu müügitulu oli 113 553 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 120 936 tuhat eurot, vähenes müügitulu 6,1%. Müügitulu on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Hoonetehituse segmendi müügitulu langus on tingitud tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahtude vähenemisest. Ülejäänud alamsegmentides on toimunud müügitulu kasv. Rajatiste segmendi müügitulu toetab jätkuvalt teedeehituse segmendi mahtude mõningane suurenemine võrreldes 2014. aasta 9 kuuga. Kahjuks ei ole oodatud kasvu toimunud insenerehituse valdkonna segmentides.

Eelnevast tulenevalt oli 2015. aasta 9 kuu müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 70 944 ja 39 789 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 76 690 ja 40 951 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 2015. aasta 9 kuu seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 73% (9 kuud 2014: 70%).

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on hoonete segmendi sisemises struktuuris toimunud olulised muutused. Järsult on vähenenud tööstus- ja laohoonete osakaal ning suurenenud ülejäänud alamsegmendid. Suurima osakaaluga on jätkuvalt ärihoonete segment.

Ärihoonete alamsegmendi suuremad pooleliolevad projektid on Veerenni ärihoone ja Arsenali Keskus Tallinnas. Lõpetamisjärgus on Tallinnas Lõõtsa ja Eesti Loto ärihoone ehitustööd. Käesoleva aasta juunis lõpetati Pärnus asuva Estonia Spa rekonstrueerimistööd ning augustis Viimsi Keskuse ehitus. Kontsern ootab eratellijate investeerimistegevuse jätkumist ning vastava alamsegmendi osakaalu püsimist sarnasel või suuremal tasemel ka käesoleval aastal tervikuna.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud langenud, kuna vähenenud on nii EL investeerimistoetuste najal pikalt domineerinud põllumajandussektori kui ka lao- ja logistikahoonete ehitusmahud. Olulist mahtude suurenemist antud alamsegmendis ei ole käesoleval aastal ette näha.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahtude kasvu on enim mõju avaldanud suurenenud investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil lõpetati ning anti tähtaegselt tellijatele üle Võru Riigigümnaasiumi ning Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil teostatud ehitustööd. Jätkus Piusa kordoni ja Ämari lennuväebaasi hoonetekompleksi ehitamine ning alustati Tapa linnakusse rajatava kasarmu projekteerimis- ja ehitustöödega.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Põhimahu annab alamsegmendis eelmisel aastal alanud Kentmanni põik 3 ja Tondi elamukvartali II etapi ehitamine Tallinnas, viimasele on käesoleval aastal lisandunud III etapi ehitus. 2015. aastal alustati Tallinnas Kadriorus Pikksilma Kodu I ja II etapi ehitamist. Järjest suurem osa on Kontserni omaarendustel nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, on kahe esimese arendusetapi käigus valminud 3 kortermaja. Korterite müük nimetatud arenduses on olnud väga edukas. Aruandeperioodi lõpu seisuga on 55st korterist müüdud või broneeritud 45 korterit. Alustatud on III etapi, mille käigus valmib 20 korteriga elamu,  ettevalmistustöödega (www.tammelinn.ee). Tallinnas jätkub Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) I ja II etapi korteriomandite müük ning III etapi ehitamine. I ja II etapi 13 korteriomandist on müüdud aruandeperioodi lõpu seisuga 7.

Sarnaselt kahe eelmise aasta sama perioodiga olid rajatiste valdkonnas 2015. aasta 9 kuuga kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Jätkusid tööd kahel suurel teedeehituse objektil Tartus (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala) ja Keilas (Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila - Valkse lõik). Nimetatud kahele suurobjektile lisandus märkimisväärne maht väiksemahulisi taastusremondi töid, millest olulisemad on Võru ja Põlva maakonna ülekatted ning Tartu - Märja teelõigu rekonstrueerimine. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud eratellijatele teostatud teedeehituslike tööde maht (näiteks ETK Logistikakeskus).  Kontsern jätkab teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Keila hooldepiirkonnas. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2015. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks ning sarnaselt eelmise majandusaastaga moodustavad valdava osa väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud.

Insenerehituse alamsegmendis teostati väikesemahulisi sadamaehituse töid Hiiumaal. Investeeringute maht vesiehituses on viimastel aastal vähenenud, mis peegeldub ka Kontserni müügitulus nimetatud segmendis. Kontsern ei eelda lähitulevikus vesiehituse suuremahuliste tööde teostamist. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

EL struktuuritoetuste vähenemine avaldab jätkuvalt mõju keskkonnaehituse mahtudele, mis on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremas tempos. Välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi kasv on vähetõenäoline.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2015 oli 76 261 tuhat eurot. III kvartalis sõlmiti olulises mahus uusi ehituslepinguid ning teostamata tööde maht on mõnevõrra suurenenud võrreldes 30.06.2015 seisuga, kuid võrreldes aastataguse perioodiga on maht vähenenud 18%. Teostamata tööde maht vähenes nii hoonete kui ka rajatiste segmendis.

Ärihoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell vähenes eelmise aasta võrreldava perioodiga ligikaudu 64%. Nimetatud vähenemist ei tasakaalusta ühiskondlike hoonet ja korterelamute suurenenud maht. Ühiskondlike hoonete portfelli on lisandunud mitmed riigikaitse objektid, korterelamute mahtu mõjutab enim Pikksilma Kodu I ja II etapi ehitamine.

Rajatiste valdkonnas on teostamata tööde portfell suurenenud muude rajatiste valdkonnas, kuid arvestades antud alamsegmendi lepingute väiksust, siis ei avalda see tervikuna olulist mõju portfelli kogumahule. Ülejäänud alamsegmentides on toimunud mahtude vähenemine. Teostamata tööde maht vähenes kõige rohkem teedeehituse segmendis, kus Kontsernil on viimasel aastal olnud töös kaks suurt ehitushanget (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. Ehitusala ja Keila - Valkse lõik). Võrreldava suurusega uusi lepinguid hetkel Kontsernil teedeehituses sõlmitud ei ole. EL struktuurifondide toetuste abil tehtud investeeringute mahud ei ole 2015. aastal suurenenud eeldatud tasemele, uue EL eelarveperioodi (2014-2020) mõju ehitussektorile 2015. aastal ei avaldu. Sellest tulenevalt arvestab Kontserni juhtkond müügitulu langusega rajatiste segmendis 2015. aastal (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 73% ja rajatiste omad 27%  (30.09.2014: vastavalt 70% ja 30%). Hoonete segmendi ülekaal on iseloomulik viimasele kahele aastale, mis jääb iseloomustama tööde portfelli aruandeaasta lõpus ning tõenäoliselt ka lähematel aastatel.

Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud kontrolli all ning keskendutakse projektidele, millel on positiivne perspektiiv. Kontserni juhtkonna hinnangul on tekkinud olukorras müügitulu ja ka kasumlikkuse säilitamine 2014. aasta tasemel ilma ebamõistlikke riske võtmata äärmiselt keeruline ning langus aruandeaasta II poolaastal ootuspärane.

Aruandeperioodi lõpust (30.09.2015) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 14 333 tuhande euro väärtuses. Muuhulgas oli Kontsern edukas kolmel teehooldehankel. Riigimaantee hooldetööde teostamist jätkatakse järgmisel viiel aastal (2016-2021) Järva ja Hiiu maakonnas ning uue piirkonnana lisandus Kose teepiirkond.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2015. aasta 9 kuu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 699 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 357 inimest. 

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 4% ja seda tööliste osas, mis on tingitud oma jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemisest. Tööjõukulud on vähenenud võrreldava perioodiga ligikaudu 9%, mida lisaks töötajate arvu vähenemisele on mõjutanud kasumlikkuse langusest tingitud tulemustasu vähenemine. Tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 2015. aasta 9 kuuga 13 056 tuhat eurot (9 kuud 2014: 14 357 tuhat eurot).

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2015. aasta 9 kuuga 120 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 39 tuhat eurot (9 kuud 2014: vastavalt 166 tuhat eurot ja 55 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2015. aasta 9 kuuga 329 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 109 tuhat eurot (9 kuud 2014: vastavalt 411 tuhat eurot ja 136 tuhat eurot).

Tasud sisaldavad III kvartalis (ka võrreldaval perioodil) moodustatud eraldisi majandustulemuste põhjal arvestatud võimalike tulemustasude maksmiseks.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Tööjõukulude nominaaltootlikkuse kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tugineb töötajate arvu vähenemisele ja sellest tingutud tööjõukulude langusele.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides väga tugev. 2015. aastal ei ole ette näha olulist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2014. aastaga, nagu võrreldaval perioodil eeldati. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad ei ole märgatavalt langenud. Eriti tihe konkurents valitseb hoonete üldehituses ning rajatiste välisvõrkude ehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kuludekontrolli, kui pelgalt müügitulu  kasvatamise.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot,  mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Aruandeperioodi vaadates on üheselt selge, et eelmainitu mõju ehitussektorile ei avaldu 2015. aasta jooksul ja jääb tulevikku.

Arvestades asjaolusid ei näe Kontsern 2015. aastal äritegevuse kasvu 2014. aastaga võrreldes.  Tõenäoline on rajatiste segmendi mahtude vähenemine, mida tasakaalustab hoonete ehituse valdkonna investeeringute eeldatav kasv. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus. See avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2015 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 880 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 096 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal oluline avaliku sektori klientide osakaal ning klientide maksekäitumise pidev monitooring.  Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2015. aasta 9 kuuga puudusid Kontsernil kahjumid nõuete allahindamisest (9 kuud 2014: 10 tuhat eurot).

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 30-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,07 kordselt (30.09.2014: 1,05 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 11 148 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi reeglina mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene (eelkõige arvelduskrediidid) refinantseeritakse 12 kuu möödumisel.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 6 558 tuhat eurot (30.09.2014: 7 704 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud  1 498 tuhat eurot. Lühi- ja pikaajalised pangalaenud on vähenenud 3 284 tuhande euro võrra ning suurenenud on faktooringu- ja kapitalirendikohustused. Kontsern kasutab faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 30.09.2015 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 28 874 tuhat eurot (30.09.2014: 30 372 tuhat eurot). Intressikulud olid 2015. aasta 9 kuuga 585 tuhat eurot ning vähenesid võrreldes 2014. aasta sama perioodiga 177 tuhat eurot.

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi jätkuva languse. Käeoleva aasta 9 kuuga on UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 20%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 375 tuhat eurot (9 kuud 2014: 817 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele eurodes antud laenudelt.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti   

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

· Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2015. aastal ning jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.

Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2015. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva ning võivad lükkuda pigem 2016. aastasse. Sellest tulenevalt kestab Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni pehmendab mõnevõrra eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.

· Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on  liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.

Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades märgatavat langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve lepinguhindadele ja seeläbi ka kasumile on tuntav.

· Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist hüppeliselt suurendada, ehkki üldine pilt paraneb pidevalt. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.

· Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil.

· Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad lühiajaliselt seoses vähenenud nõudlusega. Siiski, arvestades alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed).

· Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise kui teenuse kvaliteeti. Vähenevad ehitusmahud Eestis võivad tööjõu pakkumist suurendada, kuid mitte oluliselt. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata ehitusturu mahtude langusest ka seal (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist kohalikule ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2015. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2015. aastal on vähetõenäoline.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevuse taastamist Leedus, kus ehitusturu arengud on olnud pigem positiivsed Balti riikide kontekstis. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelistatult välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas, kuid on, arvestades turuolukorda, sõlminud lepinguid ka kohalike investoritega, kui tingimused ei sisalda põhjendamatult kontrollimatuid riske. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2015. aastal jätkub Kiievi regioonis ning hetkel on Kontsernil Ukrainas ehituslepingute teostamata töid rohkem, kui aastatagusel perioodil. Vaatama sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab pidevalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on täna vägagi kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Rootsi

Kontsern on 2015. a. alustanud ettevalmistusi võimalikuks laienemiseks Rootsi turule. Kavandatavaks majandustegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Ehitustegevuse alustamiseks osteti käesoleva aasta juulis 100%-line osalus Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB. Oktoobris 2015. a. sõlmiti esimene leping viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis. Tööde maksumuseks on ligikaudu 8,4 miljonit eurot.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com