TEGEVUSARUANNE
MISSIOON
Meie missiooniks on pakkuda oma klientidele parimaid terviklahendusi
hoonete
ning rajatiste ehitamisel, aidates neil seeläbi järjekindlalt
kasvatada oma vara
väärtust.
Oma töötajatele selge motivatsiooni, arenguvõimaluste ja
modernse töökeskkonna
tagamisega suurendame ka ettevõtte väärtust.
VISIOON
Aastaks 2013 kiireima käibekasvuga noteeritud
ehituskontsern Põhja- ja
Baltimaade börsidel.
JAGATUD VÄÄRTUSED
Usaldusväärsus
Pidades kinni antud lubadustest ja
kokkulepetest, oleme oma klientidele
usaldusväärseks partneriks.
Tegutseme avatult ja läbipaistvalt. Seisame
ehitusala heade tavade
järgimise eest. Me ei võta riske klientide arvel.
Kvaliteet
Oleme
professionaalsed ehitajad - rakendame läbimõeldult asjakohaseid töövõtteid
ja
tehnoloogiaid ning järgime tunnustatud kvaliteedistandardeid. Pakume
klientidele madalate kogukuludega terviklahendusi. Hoolime ümbritsevast
keskkonnast ja tegutseme säästlikult. Väärtustame oma töötajaid, tagades
neile
modernse, loovusele innustava töökeskkonna ning ettevõtlikust soosiva
motivatsioonisüsteemi.
Innovatiivsus
Oleme inseneridena uuendusmeelsed ja loovusele orienteeritud.
Kasutame
optimaalselt infotehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi.
Arendame oma töötajaid
läbi järjepideva koolituse ja tasakaalustatud
karjäärivõimaluste.
2009. AASTA
I KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTE KOKKUVÕTE
Kontserni kasumlikkus
Nordecon International kontserni
brutokasum 2009. aasta I kvartalis moodustas
36,9 miljonit krooni (2,4
miljonit eurot), mis on võrreldes eelmise aastaga
vähenenud 64%, millal
brutokasumi suuruseks kujunes 101,4 miljonit krooni (6,5
miljonit eurot).
2009. aasta I
kvartalis tegutses kontsern sisuliselt nullkasumiga, teenides
puhaskahjumit 0,6 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot). Võrreldes
aastataguse
perioodi puhaskasumi 44,9 miljoni krooniga (2,9 miljoni euroga)
on puhaskasum
vähenenud märgatavalt. Puhaskasumi vähenemisele
absoluutnumbrites avaldas kõige
suuremat mõju ehitusprojektide kasumlikkuse
vähenemine. Normaaltingimuses on
keskmisest nõrgem kasumlikkus I kvartalis
olnud tegevuse sessoonsusest tingitult
iseloomulik just rohkem
teedehitussektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Käesoleval aastal on
sellele lisandunud väga nõrk nõudlus hoonete valdkonnas,
mis omakorda on
põhjustanud äärmuslikult tihedast konkurentsist tingitud
marginaalide
vähenemise. Samuti on kontserni puhaskasumile avaldanud varasemast
suuremat
mõju turustus- ja üldhalduskulude suurus (sh ümberstruktureerimisega
seotud
ühekordsed kulud), mis ei vähenenud samas tempos projektide kasumlikkuse
vähenemisega.
Kontserni juhtkonna poolt jälgitavates rentaablusnäitajates on jätkunud
eelmise
majandusaasta viimases kvartalis alguse saanud suundumused, mis on
tingitud
märkimisväärsest ärikeskkonna üldisest halvenemisest.
Rentaablusnäitajate
vähenemiseni (sh kõikidel Kontserni
tegutsemisturgudel) on võrreldava perioodi
suhtes viinud eelkõige toimunud
langus nõudluses. Spetsiifiliselt väljendub see
peamiselt järjest kasvavas
ehitusvõimsuse ülejäägis võrrelduna pakutavate uute
ehitusprojektide
hulgaga. Kõikide ehitusettevõtete ärivajaduste rahuldamiseks
ebapiisav
nõudlus avaldas järjest kasvavat survet hindade langetamiseks.
Püsimaks konkurentsis oli Kontsern sunnitud I kvartalis langetama brutokasumi
marginaali 6,2%-ni, mis võrreldes varasema perioodiga on läbi teinud
kahekordse
vähenemise (I kvartal 2008: 13,1%). Kontserni eesmärk on läbi
sisemiste
protsesside ümberkujundamise (teenuste sisseostmise
tõhustamine, kulude
kokkuhoid jms) ning ehitusturul välja
joonistuvate uute trendide valguses hoida
brutokasumlikkust selliselt, et
oleks tagatud positiivne ärikasum aastas
tervikuna.
Negatiivne ärikasum 3,5
miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) oli Kontserni
juhtkonna poolt
esimeses kvartalis prognoositav. Peamiselt seoses Kontserni
ümberstruktureerimisega ning töötajate koondamisega on seotud täiendavad
kulutused, mis oma loomult on harvaesinevad ning ei ole püsivkulud
järgmistel
perioodidel. Eelnevast tingituna on üldhalduskulude osakaal
müügitulu suhtes
6,3% (I kvartal 2008: 5,6%), mis ületab juhtkonna poolt
eesmärgistatud 5%-list
piirmäära. Kontserni eesmärk on jätkuvalt vähendada
kulubaasi tervikuna kuni 30%
võrra perioodil 2009-2010 võrreldes aastatega
2007-2008 ning ollakse valmis
vajalikeks otsusteks ka tulevikus.
Kontserni rahavood
Negatiivne rahavoog äritegevusest
79,7 miljonit krooni (5,1 miljonit eurot)
peegeldab Kontserni
tegutsemisturgudel toimunut. Pikenenud on klientide
lepingulised
maksetähtajad (eriti avaliku sektori projektide osas) ning
üldisest
majandusolukorrast tingituna esineb ka laekumistel viivitusi, mis
ületavad
kokkulepitud maksetähtaegasid. Laekumised klientidelt ületavad
väljamakseid
hankijatele, kuid mitte piisavalt, et muuta äritegevuse
rahavoog tervikuna
positiivseks.
Investeerimistegevuse rahavoog 2009. aasta I
kvartalis oli negatiivne 75,2
miljonit krooni (4,8 miljonit eurot) kui
võrreldaval perioodil moodustas raha
väljaminek 164,6 miljonit krooni (10,5
miljonit eurot). Aruandeperioodil
moodustas olulise osa
investeerimisest laenutegevus (neto -47,7 miljonit krooni
/ -3,0 miljonit
eurot), mis on muutumas tavapäraseks eelkõige Eesti ehitusturul,
kus
potentsiaalsed tellijad on nägemas ehitajat ehitusperioodil finantsasutuste
kõrval ühe võimaliku projekti kaasfinantseerijana.Võrreldes eelmise aasta
sama
perioodiga on oluliselt vähenenud investeeringud teistesse
ettevõtetesse. Kokku
moodustasid investeeringud tütar-, sidus- ja
ühisettevõtetesse 2009. aasta I
kvartalis 32,8 miljonit krooni (2,1
miljonit eurot). 2008. aasta esimeses
kvartalis investeeriti teistesse
ettevõtetesse (peamiselt AS Eston Ehitus
osaluse eest) 195,4 miljonit
krooni (12,5 miljonit eurot).
Finantseerimistegevuse
rahavoog oli positiivne 38,2 miljonit krooni (2,4
miljonit eurot).
Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja 265,1 miljonit krooni
(16,9 miljonit
eurot). Finantseerimistegevuse käigus saadud ja tagasimakstud
laenude
koondsumma oli 2009. aasta esimeses kvartalis positiivne 59,3 miljonit
krooni (3,8 miljonit eurot) kui võrreldaval perioodil oli see positiivne
284,3
miljonit krooni (18,2 miljonit eurot).
Kontserni rahajäägi muutus oli 2009. aasta esimeses kvartalis
negatiivne 116,6
miljonit krooni (7,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil
toimus raha ja raha
ekvivalentide suurenemine 136,4 miljoni krooni (8,7
miljoni euro) võrra.
Seisuga 31.03.2009 oli Kontsernil raha ja raha
ekvivalente 179,6 miljonit krooni
(11,5 miljonit eurot) (31.03.2008: 372,5
miljonit krooni / 23,8 miljonit
eurot). Arvestades, et reeglina on
majandusaasta I ja IV kvartal perioodid, kus
rahavoog äritegevusest on rohkem
mõjutatud väljamaksetest kui laekumistest, on
Kontserni juhtkonna hinnangul
raha ja raha ekvivalentide jääk piisav, et tagada
Kontserni likviidsus
järelejäänud majandusaasta jooksul. Samas on oluline
mõista, et
Kontserni rahavarude hulk on otseses sõltuvuses pankade otsustest
lühiajalisi krediidilimiite pikendada.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Suhtarv / näitaja | I kv | I kv | I kv 2007 | 2008
|
| | 2009 | 2008 | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kaalutud keskmine aktsiate | 30 756 | 30 756 | 30 756 | 30 756
|
| arv, tk | 728 | 728 | 728 |
728
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), | 0,23 | 1,50 | 0,96 | 4,73
|
| krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), | 0,01 | 0,10 | 0,06 | 0,30
|
| eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Müügitulu kasv | -23,6% | 38,2% | 63,8% | 3,1%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Keskmine töötajate arv | 1 223 | 1 102 | 1 009 | 1 232
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu töötaja kohta, tuhat | 483 | 702 | 555 | 3 140
|
| krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu töötaja kohta, tuhat | 31 | 45 | 35 | 201
|
| eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tööjõukulude määr müügitulust, | 16,7% | 13,6% | 13,3% | 12,7%
|
| % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Üldhalduskulude määr | 6,3% | 5,6% | 5,3% | 4,7%
|
| müügitulust, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
EBITDA, tuhat krooni | 14 813 | 77 166 | 51 619 | 281 161
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
EBITDA, tuhat eurot | 947 | 4 932 | 3 299 | 17 969
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
EBITDA määr müügitulust, % | 2,5% | 10,0% | 9,2% | 7,3%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Brutokasumi määr müügitulust, | 6,2% | 13,1% | 11,8% | 9,3%
|
| % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasumi määr müügitulust, % | -0,6% | 7,9% | 6,7% | 5,4%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasumi määr ilma varamüügi | -0,7% | 7,6% | 6,2% | 5,3%
|
| kasumita, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasumi määr müügitulust, | -0,1% | 5,8% | 5,6% | 4,4%
|
| % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Investeeritud kapitali | 0,5% | 3,9% | 5,6% | 19,1%
|
| tootlus, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Vara tootlus, % | -0,2% | 2,8% | 2,6% | 9,1%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Omakapitali tootlus, % | -0,1% | 5,4% | 6,1% | 20,5%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Omakapitali osakaal, % | 37,5% | 38,0% | 37,8% | 36,5%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantsvõimendus | 31,8% | 18,9% | 18,9% | 18,2%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajaliste kohustuste | 1,28 | 1,65 | 1,41 | 1,33
|
| kattekordaja | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| 31.03.20 | 31.03.20 | 31.03.200 | 31.12.200
|
| | 09 | 08 | 7 |
8
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata |1 714 175 |3 368 680 | 3 197 000 | 2 220 748
|
| tööde mahud, tuhat krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 109 556 | 215 298 | 204 326 | 141 932
|
| tööde mahud, tuhat eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
*
kaalutud keskmiseks aktsiate arvuks on võrreldavuse tagamiseks loetud
aktsiate
arv pärast fondiemissioone
----------------------------------------------------------------------------
----
|
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = | Puhaskasumi määr müügitulust =
|
| Emaettevõtte aktsionäride osa | Aruandeperioodi puhaskasum /
|
| puhaskasumist/Kaalutud keskmine | Müügitulu
|
| aktsiate arv | Investeeritud kapitali tootlus
= |
| Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu | (Kasum enne tulumaksustamist
+ |
| / Keskmine töötajate arv | intressikulud) / Perioodi
keskmine |
| Tööjõukulude määr müügitulust = | (intressi kandvad
kohustused + |
| Tööjõukulud / Müügitulu | omakapital)
|
| Üldhalduskulude osakaal müügitulust | Vara tootlus
= Ärikasum / Perioodi |
| = Üldhalduskulud / müügitulu | keskmine
vara kokku |
| EBITDA = Ärikasum + Kulum |
Omakapitali tootlus = Aruandeperioodi |
| EBITDA määr müügitulust = EBITDA /
| puhaskasum / Perioodi keskmine |
| Müügitulu
| omakapital kokku |
| Brutokasumi määr müügitulust =
| Omakapitali osakaal = Omakapital |
| Brutokasum / Müügitulu
| kokku / Kohustused ja omakapital |
| Ärikasumi määr müügitulust =
| kokku |
| Ärikasum / Müügitulu
| Finantsvõimendus = (Intressikandvad |
| Ärikasumi määr ilma
varamüügi | kohustused - raha ja raha |
| kasumita =
(Ärikasum - põhivara | ekvivalendid) / (Intressikandvad |
|
müügikasum - kinnisvara müügikasum) | kohustused + omakapital)
|
| / Müügitulu | Lühiajaliste kohustuste
kattekordaja |
| | = Käibevara kokku /
Lühiajalised |
| | kohustused kokku
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
MAJANDUSTEGEVUS
GEOGRAAFILISTE TURGUDE LÕIKES
Kontserni
väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2009. aasta I kvartalis
17%
kogu müügitulust, samal perioodil aasta tagasi oli see ligikaudu 18%.
Kontsern on 2009. aasta I kvartalis suurendanud varasemaga võrreldes oma
tegevust Läti turul. I kvartali seisuga moodustab Kontserni müügitulu
Lätist üle
10% kui 2008. aastal tervikuna oli see 6%.
Samal ajal on vähenenud Ukrainast teenitud müügitulu osakaal
3%ni Kontserni
müügitulust. Ukraina müügitulu vähenemine on tingitud
peamiselt eelmisel
perioodil alustatud suuremate projektide
lõpetamisest ning Ukraina
majandustingimustes uute lepingute
sõlmimise keerukusest. Leedu müügitulud on
jätkuvalt püsinud 2 % lähedal
kogutuludest.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| I kv 2009 | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Eesti | 82,7% | 81,9% | 83,3% | 80,3%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ukraina | 3,2% | 16,2% | 16,7% | 11,4%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Läti | 12,2% | 0% | 0% | 5,9%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Leedu | 1,8% | 1,9% | 0% | 2,4%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Müügitulu
hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutatakse riske,
mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Välisturgude
osakaalu
kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti ning
aastaks 2013 on
eesmärgiks teenida pool müügitulust välisturgudelt.
MAJANDUSTEGEVUS 2009. AASTA I KVARTALIS
TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES
Nordecon International kontsern on
keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja
peatöövõtule ning tegutseb muuhulgas teedeehituse,
-hoolduse,
keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2009. aasta I kvartalis oli 590,7 miljonit krooni (37,8
miljonit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 773,5
miljonit krooni (49,4 miljonit eurot), on müügitulu vähenenud 24%.
Müügitulu
vähenemist on mõjutanud eelkõige ehitusturul toimunud nõudluse
vähenemine
kõikidel Kontserni tegutsemisturgudel. Samuti on mõjutanud
müügitulu
absoluutnumbrit konkurentsisurvest tulenev ehitushindade
alanemine (vt täpsemaid
selgitusi ja ootusi järgmiste perioodide osas
tegevusaruande peatükis „
Väljavaated Kontserni
tegutsemisturgudele“).
Kontserni üheks
eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus
müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja
tagada
paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus
mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid
korterite nõudlusele, siis jääb ka järgnevatel aastatel korterelamute
ehitamise
osakaal kogumüügist strateegiliselt määratud 20% piiresse.
Segmentide müügitulu
Hoonete segmendi müügitulu suurem osakaal aasta esimeses
kvartalis on
ehitusturgudele iseloomulik tunnusjoon. Samas on
võrreldes eelmise aasta esimese
kvartaliga müügitulu jaotus põhisegmentides
ühtlustunud. Peamiselt on seda
mõjutanud hetkel valitsev olukord
ehitusturul (eelkõige Eestis), kus rajatiste
segmendi tööde osakaal
teostamata tööde portfellis hakkas suurenema võrreldes
hoonete omaga juba
2008. majandusaasta teisest poolest.
2009. aasta I
kvartalis moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu
kokku
vastavalt 339,5 ja 246,5 miljonit krooni (21,7 ja 15,8 miljonit eurot).
Aasta tagasi olid vastavad näitajad 630,1 ja 140,6 miljonit krooni (40,3 ja
9,0
miljonit eurot). Turukorda iseloomustavalt on perioode võrreldes näha
hoonete
segmendis müügitulu langust ning rajatiste omas vastupidiselt
kasvu. Samas ei
ole ligi 100 miljoni krooni (6,4 miljoni euro) suurune kasv
rajatiste segmendis
täismahus orgaaniline, vaid sisaldab 2009. aastal ka Läti
müügitulu, mis
võrreldaval perioodil konsolideerimisele veel ei
kuulunud.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Müügitulu jaotus segmentides* | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärisegmendid | I kv | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008
|
| | 2009 | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Hooned | 58% | 80% | 55% | 63%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rajatised | 42% | 20% | 45% | 37%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
*
Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8
„Tegevussegmendid“ jõustumisega aruandeperioodil on Kontsern muutnud
raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina hoonete segment, mis
raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub
tegevusaruandes
hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei
sisalda
raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.
Tulenevalt turuolukorrast on Kontserni juhtkonna
hinnangul oodata põhisegmentide
osas 2009. majandusaastal rajatiste segmendi
osakaalu suurenemist võrreldes
eelmise aastaga. Sellele viitab ka
Kontserni ehituslepingute teostamata tööde
maht, kus 31.03.2009 seisuga
ületavad rajatiste segmendiga seotud lepingud
hoonete omasid (vt
tegevusaruande peatükk „Ehituslepingute teostamata tööde
mahud“).
Segmendisisene müügitulu
Hoonete ärisegmendis on müügitulu jaotus püsinud eelmiste perioodidega
sarnastes
vahemikes, kus ärihoonete osakaal moodustab üle 50% kogu segmendi
müügitulust.
Oodatult on majandusolukorrast tingituna vähenenud müügitulu
osakaal tööstus- ja
laohoonete- ning korterelamute ehitusest. Soodsatest
ehitushindadest ajendatuna
võiks oodata ühiskondlike hoonete osakaalu
mõningast kasvu segmendisiseselt tänu
omavalitsuste poolt tehtavatele
võimalikele investeeringutele koolimajadesse,
lasteaedadesse jms.
avalikesse ehitistesse. Vaatamata soodsatele ehitushindadele
võib seejuures
takistavaks teguriks osutuda aga ehitusprojektide finantseerimise
lahendamise
keerukus.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Müügitulu jaotus hoonete | I kv 2009 | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008
|
| segmendis | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärihooned | 75% | 63% | 50% | 59%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tööstus- ja laohooned | 8% | 14% | 14% | 16%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ühiskondlikud hooned | 12% | 15% | 18% | 14%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Korterelamud | 4% | 8% | 18% | 11%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Absoluutnumbrites
on võrreldes eelmise aastaga rajatiste müügitulu kasvanud pea
kaks korda, mis
on kaasa toonud struktuurinihkeid ka müügitulu jaotumises
rajatiste
segmendi sees. Nii on oluliselt suurenenud müügitulu sadamaehitusest
ning
keskkonnaehituses kaasa toonud nende osakaalude protsentuaalse suurenemise
segmendisiseselt.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Müügitulu jaotus rajatiste | I kv 2009 | I kv 2008 | I kv 2007 | 2008
|
| segmendis | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Teedeehitus ja -hooldus | 20% | 41% | 24% | 45%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Sadamaehitus | 22% | 11% | 58% | 24%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Keskkonnaehitus | 17% | 5% | 18% | 6%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud rajatised | 41% | 43% | - | 25%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
EHITUSLEPINGUTE
TEOSTAMATA TÖÖDE MAHUD
Kontserni
ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga
31.03.2009 oli 1 714 miljonit krooni (110 miljonit eurot), mis on poole
vähem
võrreldes aastataguse 3 369 miljoni krooniga (215 miljoni euroga).
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| 31.03.20 | 31.03.20 | 31.03.200 | 31.12.200
|
| | 09 | 08 | 7 |
8
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 1 714 | 3 368 | 3 197 000 | 2 220 748
|
| tööde mahud, tuhat krooni | 175 | 680 | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 109 556 | 215 298 | 204 326 | 141 932
|
| tööde mahud, tuhat eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Seejuures
on Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud kasvanud
rajatiste
segmendi osas võrreldes eelmiste perioodide seisuga moodustades
31.03.2009
seisuga 65% kogu portfellist (31.03.2008: rajatiste osakaal
35%). See viitab
ehitusturgudel hetkel valitsevale olukorrale, kus hoonete
segmendis on
ehitusmahtude vähenemine olnud märgatavalt kiirem kui
rajatiste segmendis nende
lisandumine. Ehituslepingute teostamata tööde
mahtude absoluutnumbritele on
märkimisväärset mõju avaldanud lisaks
ehitusmahtude vähenemisele ka
ehitushindade oluline langus
võrreldava perioodi suhtes.
TÖÖTAJAD
Nordecon peab oma
suurimaks väärtuseks siin töötavaid inimesi ning on
ettevõttena
väärt nii palju kui professionaalsed, motiveeritud ja lojaalsed on
tema
töötajad. Kontserni juhtkonna üks selgeid eesmärke on luua Nordeconi
töötajatele kaasaegne ja professionaalset arengut toetav töökeskkond, seda
nii
töötingimuste, karjäärivõimaluste kui töö sisu osas.
Töötajad ja tööjõukulud
2009. aasta I kvartalis töötas Kontserni emaettevõttes ja
tütarettevõtetes kokku
keskmiselt 1 223 inimest. Nendest insenertehniline
personal moodustab ligi 500
inimest. Viimastel aastatel on insenertehnilise
personali osakaal kasvanud
seoses kontserni tegevusmahtude
suurenemisega. Võrreldes eelmise aastaga on
töötajate arv samas perioodis
suurenenud üle 100 töötaja võrra, mis on tingitud
peamiselt Läti ettevõtte
SIA LCB omandamisest 2009. aasta alguses. Vaatamata
sellele on töötajate
arvu kasvukõver 2008.a. lõpust siiski pöördunud langusele
seoses töötajate
koondmistega, mille on kaasa toonud töömahtude märkimisväärne
vähenemine.
Töötajate
keskmine arv kontserni ettevõtetes (emaettevõte ja tütarettevõtted):
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Aasta | ITP | Töölised | Keskmine kokku
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
I kv 2009 | 499 | 724 | 1 223
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
I kv 2008 | 456 | 646 | 1 102
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
I kv 2007 | 396 | 613 | 1 009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
2008 | 511 | 721 | 1 232
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Kontserni
2009. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
98,5
miljonit krooni (6,3 miljonit eurot), mis on 7% vähem kui eelmise
majandusaasta võrreldavas perioodis, millal tööjõukulud olid kokku 105,4
miljonit krooni (6,7 miljonit eurot). Samas on keskmine töötajate arv
tõusnud
11%.
Tööjõukulude vähenemine vaatamata töötajate arvu kasvule on
tingitud Kontserni
töötajate põhipalkade vähendamisest võrreldes eelmise
perioodiga. Kontserni
ettevõtetes on läbiviidud töötajate töötasude
vähendamine, sh on
insenertehnilise personali (ITP) töötasusid
vähendatud keskmiselt 15%. Samuti on
vähenenud projektpersonali töötasude
osana arvestatavad tulemustasud, mis on
otseselt sõltuvad projektide
kasumlikkusest.
2009. aasta I kvartalis
on tingituna üldisest majandusolukorrast ja ehitusturul
toimunud langusest
Kontserni ettevõtetes töösuhe lõpetatud ligi 240 töötajaga.
Nordecon
International AS nõukogu liikmetele on 2009. aasta I kvartalis
arvestatud tasusid 270 tuhat krooni (17 tuhat eurot). Eelmisel aastal oli
vastav
näitaja 270 tuhat krooni (17 tuhat eurot). Nordecon International AS
juhatuse
liikmetele on 2009. aasta I kvartalis arvestatud tasusid ja
hüvitisi 611 tuhat
krooni (39 tuhat eurot) ning 2008. aastal võrreldava
perioodi kohta 2 575 tuhat
krooni (165 tuhat eurot). Erinevused juhatuse
tasudes tulenevad asjaolust, et
alates 5. jaanuarist 2009 on Nordecon
International AS juhatuses kolm liiget,
kui 2008. aastal oli juhatuses viis
liiget. Samuti on mõju avaldanud kontserni
ettevõtete juhatuse liikmete
põhipalga vähendamine 15% võrra.
VÄLJAVAATED KONTSERNI
TEGUTSEMISTURGUDELE
Eesti
Eesti ehitusturgu
iseloomustavad 2009-2010 aastal Kontserni juhtkonna hinnangul
järgmised
sündmused:
-
Ehitusturu kogunõudluse erakordselt suur sõltuvus riigihangetest ning Euroopa
Liidu finantstoel alustatavatest (eelkõige infrastruktuuri-,
keskkonnaehituse-
jms.) projektidest (sh oluliselt riigi ja kohalike
omavalitsuste
haldussuutlikkusest) ning hinnakujundusest.
Siiski ei kompenseeri rajatiste
ehitamise mahtude mõõdukam kahanemine
võrreldes eelmiste perioodidega järsku
langust hoonete ehitusmahtudes,
kust hetkel on kadunud enamus eraettevõtetest ja
-isikutest kliente. Aastaks
2010 prognoosib Kontserni juhtkond, et võrreldes
2008. aastaga on
ehitusturu kogumahud langenud üle 50%.
-
Elamuarendusele ja -ehitusele spetsialiseerunud ettevõtete hulga vähenemine
(turu konsolideerumine). Jätkub 2008. aastal alanud suund, kus seni
elamuehitusele keskendunud ettevõtted püüavad siirduda teistesse
turusegmentidesse (infrastruktuuride ehitus) ning teravdavad seeläbi
oluliselt
konkurentsisurvet. Turu madalseisu jätkumine viib ettevõtete
ühinemisteni,
ülevõtmisteni ning pankrottideni.
- Üleilmalisest finantskriisist tingituna on
majanduses ringleva raha hulk
oluliselt vähenenud ning üha suuremal osal
erasektori ettevõtetel on raskusi
uute ehitusprojektide finantseerimisel
võõrkapitali abil. Nõudluse järsemat
vähenemist võib aidata mingil määral
siiski pehmendada ehitusturu tihenevast
konkurentsist tulenev hinnalangus,
mis muudab tellijatele investeerimise
atraktiivsemaks võrreldes
turuhindade kõrgperioodiga aastatel 2006-2007.
- Ehitusturu
kasvuperioodil toodangumahtusid märkimisväärselt suurendanud
ehitusmaterjalide tootjad seisavad silmitsi nõudluse vähenemisega
ehitusmaterjalide osas ning tootmisvõimsuse suurendamiseks võetud
kohustuste
täitmise raskemaks muutumisega.
- Kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtete olemasolevate
laenude teenindamise
ja
tagasimaksevõime halvenemine ja uute laenude
võtmisel krediidikõlbulikkuse
vähenemine. Ehituse peatöövõtu ja
-projektijuhtimisega tegelevatel
ehitusettevõtetel
ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõudesummade
kasvamise
suurenev tõenäosus.
-
Infrastruktuuriobjektide tähtsustumise kaudu kujunevad senisest olulisemateks
eduteguriteks spetsiifiline (insenertehniline) oskusteave ja kogemused, koos
vastavate ressursside olemasoluga.
- Halvenev majanduskliima ja suurenenud konkurents ehitusturul seoses
mahtude
vähenemisega toob kaasa sektoris ehitustööliste tööpuuduse jätkuva
kasvu, mis
läbi tööjõu pakkumise suurenemise viib ehitusettevõtete
tööjõukulude
vähenemiseni. Tööjõukulude alanemise mõju vähendab
lühiajalises perspektiivis
koondamistasude maksmine.
- Ehitusprojektide finantseerimisskeemide
muutumine (sh tellija maksetähtaegade
oluline pikendamine) ning täiendavad
nõuded seetõttu projektide
peatöövõtjapoolsele
finantseerimisele ehitustegevuse perioodil, mis avaldab
survet ettevõtete
likviidsusele.
Nordecon
International kontsern tegutseb pikaajalistele eesmärkidele tuginedes,
mida
korrigeeritakse väliskeskkonna muutumisest tulenevate mõjudega. Vastav
strateegilise juhtimise protsess kuulub Kontserni juhtkonna töökohustuste
hulka.
Kontsern on valmistunud senise majanduskeskkonna muutumiseks
järgmiselt:
- Kontserni eesmärk on vähendada kulubaasi 30% võrra (sh
tööjõukulude
vähendamine
läbi koondamiste ja palkade alandamise, kaupade- ja
teenuste sisseostukulude
vähendamine jne).
- Kontserni restruktureerimine ärivaldkondade
(hoonete ja infrastruktuuride
ehitamine) paremaks juhtimiseks ja
konkurentsieeliste säilitamiseks.
- Klientide makse- ja
krediidivõime senisest kriitilisem eelanalüüs ning
tähtaja
ületanud nõuetega
varasem ning aktiivsem tegelemine.
- Riskide
maandamine läbi projektiportfelli kujundamise.
- Tegevuse hajutamisega
geograafiliselt.
Läti ja Leedu
Vaatamata Läti poliitilises- ja rahandussüsteemis
esinevatele probleemidele
püsivad samal tasemel või loodetavasti
suurenevad riigi- ja kohalike
omavalitsuste poolt Euroopa Liidu
toetusfondide raha abil finantseeritavate
mitmesuguste
infrastruktuuriprojektide mahud (nt joogivee- ja
keskküttetorustike
renoveerimine jms). Ehitustegevusele avaldab survet
eelkõige
finantseerimisasutuste olukord, erasektori
nõudluse oluline vähenemine, siiani
kõrge inflatsioon ja konkurentsi
teravnemine.
Leedu majanduse viimase aja
arengud on sarnased teiste Balti riikide omaga.
Surve riigieelarvele ja
rahvusvaluutale, investeeringute pidurdumine era- ja
avalikus sektoris jms
tegurid mõjutavad otseselt ehitusturgu. Äripindade ja
korterelamute
(Kontserni ettevõte kui peatöövõtja, mitte arendaja) ehitamise
osas on
turg selgelt ja järsult kahanenud ning olukord jätkuvalt pingeline.
Muud
olulisemad riskid on seotud pankade stabiilsuse, konkurentsi kasvu ja
inflatsiooni mõjuga ehitushindadele.
Kontserni juhtkond on äraootaval seisukohal seoses Läti ja Leedu
ehitusturgude
arengutega lähitulevikus, kuna sarnaselt Eestile on nendes
riikides raskustesse
sattunud majandus tervikuna, mille mõju avaldub teravalt
ka ehitussektoris.
Kontserni juhtkond analüüsib senist tegevuse Läti ja
Leedu turul väliskeskkonna
kiiretest muutustest tulenevaid asjaolusid arvesse
võttes ning on valmis
vajadusel ka otsustavalt seniseid plaane
korrigeerima.
Arvestades kujunenud olukorda Leedu
ehitusturul ning tulevikuperspektiive
majanduses kaalub Kontsern ühe
alternatiivina 2009. aastal oma senise
tegevuskava ümbervaatamist
ning ei välista oma tegevuse ajutist kokkutõmbamist
Leedu turul 2009.
aastal, kui see on mõistlik ning põhjendatud.
Kontsern lähtub
oma tegevuse pikaajalisel kujundamisel Läti ja Leedu ehitusturul
vastavalt
vastuvõetud strateegiale välisturgudele laienemise osas ning peab Läti
ja
Leedu ehitusturge pikemat ajahorisonti silmas pidades endiselt loogiliseks
jätkuks ettevõtte rahvusvahelistumisel.
Ukraina
Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega
tegelev ettevõtte äri- ja tootmishoonete vallas. Mahukaid
investeeringuid
nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektiga on
peatatud, et minimeerida riske
ning oodata olukorra selginemist Ukraina ja
maailma finantsturgudel.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on
seotud riigi- ja omavalitsuse ning
kohtusüsteemi nõrga
toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete
ehitussisendite
kättesaadavusega. Alates oktoobrist 2008 on Ukraina rahandus-
ja
pangandussüsteem sattunud tugeva surve alla. Rahvusvaluuta grivna (UAH) on
nõrgenenud nii Ameerika dollari kui ka euro suhtes oluliselt, mis toob
riigis
tegutsevatele välisriikide ettevõtetele maandamata valuutariskiga
lepingute ja
finantspositsiooni korral kaasa ulatuslikke kursikahjumeid.
Samas on 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg pakkumas
siiski võimalusi
äritegevuse läbiviimiseks ka tulevikus. Peamiseks
eduteguriks Kontsernile turul
tegutsemisel on vähene konkurents ehituse
projektijuhtimisfirmade hulgas
(euroopalike juhtimistavade- ja
oskustega paindlik ehituse
projektijuhtimisettevõte).
Kontserni juhtkond veendunud, et tänanähtav kriis
Ukraina ehitusturul ja
majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis
kehtinud arusaamu
ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja
projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud
mõtteviis
parandab tuntavalt Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.
PEAMISTE RISKIDE KIRJELDUS
Äririskid
Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused
talvekuudel) tulenevate
riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud
teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad
Kontserni ettevõtted jätkuvalt
uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid
senisest tõhusamalt töötada muutuvates
ilmastikutingimustes.
Igapäevaste ehitustegevuse riskide
haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud
ehituse koguriskikindlustuse
lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid
raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove
arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega
sõlmitud
töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks
esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii.
Garantiiperioodil
ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks
on kõigis
kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis.
31.03.2009 seisuga moodustas
garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku
13,9 miljonit krooni (0,9
miljonit eurot). Võrreldava perioodi vastav
näitaja oli 11,2 miljonit krooni
(0,7 miljonit eurot).
Krediidiriskid
Krediidiriski haldamisel
analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase
võimaliku
lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise
järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu
lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust
kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde
akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab
maksehäirete
ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi
lõpu seisuga hindame
oma klientide maksekäitumist heaks. Samas on klientide
maksekäitumises toimunud
siiski muudatusi. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on
mõnevõrra kasvanud, mis
suurendab krediidikahjumite tekkimise võimalust
järgmistel perioodidel.
Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt
kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on
ületanud maksetähtaja rohkem kui
180 päeva.
2009. aasta I kvartalis oli
netokahjum ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0,9
miljonit krooni (0,1
miljonit eurot). Eelmisel perioodil ületas varasemalt
ebatõenäoliselt
laekuvateks tunnistatud nõuete hilisemast laekumisest tekkinud
tulu nõuete
allahindluskulu ning teeniti netokasum summas 0,2 miljonit krooni
(0,01
miljonit eurot).
Likviidsusriskid
Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte Eesti suurimates pankades üleöö-
või
fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse
täitmise
tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel
ligikaudu kahe nädala
käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti.
Kontserni käibevara
ületab lühiajalisi kohustusi 1,28 kordselt
(31.03.2008: 1,65 korda).
Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu
rahalisi vahendeid 179,6 miljonit
krooni (11,5 miljonit eurot)
(31.03.2008: 372,5 miljonit krooni / 23,8 miljonit
eurot), mis koos sõlmitud
arvelduskrediidi lepingute kasutamata jääkidega
moodustab piisava
likviidsusvaru Kontserni äritegevuse läbiviimiseks
keerulisemates
majandustingimustes võrreldes eelmise aastaga.
Intressiriskid
Kontserni ettevõtete poolt Eesti, Läti ja Ukraina pankadelt võetud laenud
on
peamiselt fikseeritud intressimääraga. Kapitalirendi lepingud on ujuva
intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad
laenukohustused on võrreldes varasema perioodiga kasvanud 8,3
miljoni krooni
võrra (0,5 miljonit eurot). Seisuga 31.03.2008 on
Kontsernil intressikandvaid
kohustusi summas 665,8 miljonit krooni (42,6
miljonit eurot). Intressikulud olid
2009. aasta I kvartalis 8,4 miljonit
krooni (0,5 miljonit eurot) ning võrreldes
2008. aasta I kvartaliga on
intressikulude suurusjärk kohustuste kasvu juures
jäänud samaks tulenevalt
EURIBOR-i baasintressi langemisest.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja
allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas,
Eesti kroonides
(EEK), Läti lattides (LVL), Leedu littides (LTL) ja Ukraina
grivnades
(UAH). Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes,
mille
osas valuutarisk kontserni Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetele puudub.
2008. aasta viimases kvartalis sattus ülemaailmse finantskriisi tõttu
olulistesse raskustesse Ukraina majandus ning koos sellega ka kohalik
valuuta
(Ukraina grivna/UAH). Kohalikku valuuta vahetuskurssi, mis ei olnud
ametlikult
seotud ühegi rahvusvahelise valuutaga, hakkasid järsult mõjutama
ekspordi ja
välisinvesteeringute vähenemine ning riigi pangandussüsteemi
usaldusväärsus
tervikuna. Hoolimata vastumeetmetest ei suutnud kohalik
keskpank hoida Ukraina
grivna kurssi stabiilsena rahvusvaheliste valuutade
suhtes ning 2008. aastal
odavnes grivna USA dollari ja euro vastu
võrreldes aasta algusega rohkem kui
30%.
2009. aastal on Ukraina grivna kursi
nõrgenemine euro suhtes peatunud ning
Kontserni kursikahjumid (sh
finantskuludes ning muudes ärikuludes) 2009. aasta I
kvartalis moodustasid 0,2
miljonit krooni (0,01 miljonit eurot). Valuutakursside
muutumiste kogumõju (sh
kursikasumid) puhaskasumile oli kasum summas 2,1
miljonit krooni (0,1
miljonit eurot).
FINANTSARUANDED
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
----------------------------------------------------------------------------
----
|
EEK`000 | 31.03.2009 | 31.03.2008 | 31.12.2008
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 179 643 | 372 537 | 296 184
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Nõuded ostjate vastu | 443 126 | 359 718 | 473 935
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud nõuded ja ettemaksed | 414 134 | 245 195 | 408 541
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Edasilükkunud tulumaks | 776 | 1 905 | 776
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tulumaksu nõuded | 0 | 0 | 3 207
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Varud | 443 553 | 431 055 | 386 733
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügiootel põhivara | 0 | 43 362 | 0
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara kokku | 1 481 232 | 1 453 772 | 1 569 376
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised finantsinvesteeringud | 121 960 | 91 828 | 112 605
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kinnisvarainvesteeringud | 116 783 | 133 753 | 116 783
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Materiaalne põhivara | 253 140 | 276 167 | 263 295
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Immateriaalne põhivara | 332 869 | 290 356 | 305 188
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara kokku | 824 752 | 792 104 | 797 871
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA KOKKU | 2 305 984 | 2 245 876 | 2 367 247
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Laenukohustused | 332 295 | 151 184 | 235 948
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Võlad hankijatele | 319 687 | 291 656 | 439 615
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Maksuvõlad | 52 658 | 48 411 | 65 760
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud võlad ja ettemaksed | 384 488 | 382 168 | 423 270
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised eraldised | 9 903 | 8 078 | 11 600
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused kokku | 1 099 031 | 881 497 | 1 176 193
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised laenukohustused | 333 474 | 506 308 | 318 578
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud pikaajalised võlad | 4 258 | 761 | 2 534
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised eraldised | 4 022 | 3 739 | 6 630
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused kokku | 341 754 | 510 808 | 327 742
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED KOKKU | 1 440 785 | 1 392 305 | 1 503 935
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Aktsiakapital | 307 567 | 307 567 | 307 567
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kohustuslik reservkapital | 34 800 | 21 426 | 34 800
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Realiseerumata kursivahed | -2 714 | 4 574 | -4 106
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Jaotamata kasum (kahjum) | 434 033 | 432 937 | 426 995
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 773 686 | 766 504 | 765 256
|
| omakapital | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Mittekontrolliv osalus | 91 513 | 87 067 | 98 056
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL KOKKU | 865 199 | 853 571 | 863 312
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 2 305 984 | 2 245 876 | 2 367 247
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
Konsolideeritud
finantsseisundi aruanne
----------------------------------------------------------------------------
----
|
EUR`000 | 31.03.2009 | 31.03.2008 | 31.12.2008
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 11 481 | 23 810 | 18 930
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Nõuded ostjate vastu | 28 321 | 22 990 | 30 290
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud nõuded ja ettemaksed | 26 468 | 15 670 | 26 110
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Edasilükkunud tulumaks | 50 | 123 | 50
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tulumaksu nõuded | 0 | 0 | 205
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Varud | 28 348 | 27 549 | 24 717
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügiootel põhivara | 0 | 2 771 | 0
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara kokku | 94 668 | 92 913 | 100 301
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised finantsinvesteeringud | 7 795 | 5 869 | 7 197
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kinnisvarainvesteeringud | 7 464 | 8 548 | 7 464
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Materiaalne põhivara | 16 178 | 17 650 | 16 828
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Immateriaalne põhivara | 21 274 | 18 557 | 19 505
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara kokku | 52 711 | 50 625 | 50 993
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA KOKKU | 147 379 | 143 538 | 151 295
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Laenukohustused | 21 238 | 9 662 | 15 080
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Võlad hankijatele | 20 432 | 18 640 | 28 096
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Maksuvõlad | 3 364 | 3 094 | 4 203
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud võlad ja ettemaksed | 24 574 | 24 425 | 27 052
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised eraldised | 633 | 516 | 741
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused kokku | 70 241 | 56 338 | 75 172
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised laenukohustused | 21 313 | 32 359 | 20 361
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud pikaajalised võlad | 272 | 49 | 162
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised eraldised | 257 | 239 | 424
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused kokku | 21 842 | 32 647 | 20 947
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED KOKKU | 92 083 | 88 985 | 96 119
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Aktsiakapital | 19 657 | 19 657 | 19 657
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kohustuslik reservkapital | 2 224 | 1 369 | 2 224
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Realiseerumata kursivahed | -173 | 292 | -262
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Jaotamata kasum (kahjum) | 27 740 | 27 670 | 27 290
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 49 448 | 48 989 | 48 909
|
| omakapital | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Mittekontrolliv osalus | 5 849 | 5 565 | 6 267
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL KOKKU | 55 296 | 54 553 | 55 176
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 147 379 | 143 538 | 151 295
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Konsolideeritud
koondkasumiaruanne
----------------------------------------------------------------------------
----
|
| I KV 2009 | I KV 2008 | 2008
|
| EEK`000 | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu | 590 664 | 773 510 | 3 867 917
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müüdud toodangu kulu | 553 809 | 672 156 | 3 510 006
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Brutokasum | 36 855 | 101 354 | 357 911
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Turustuskulud | 2 223 | 827 | 8 007
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Üldhalduskulud | 37 404 | 43 493 | 182 526
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud äritulud | 1 689 | 7 122 | 63 947
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud ärikulud | 2 423 | 3 113 | 22 845
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasum (kahjum) | -3 506 | 61 043 | 208 480
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantstulud | 18 775 | 4 559 | 96 877
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantskulud | 13 782 | 19 851 | 68 019
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantstulud ja -kulud kokku | 4 993 | -15 292 | 28 858
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 0 | 16 | 17
|
| kasum | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 2 644 | 728 | 24 770
|
| kahjum | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | -2 644 | -712 | -24 753
|
| kasum/kahjum kokku | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kasum (kahjum) enne tulumaksu | -1 157 | 45 039 | 212 585
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tulumaks | -618 | 145 | 41 269
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) | -539 | 44 894 | 171 316
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Muu koondkasum/- kahjum: | -1 480 | 2 331 | -6 371
|
| Realiseerumata kursivahed | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kokku muu koondkasum/- kahjum | -1 480 | 2 331 | -6 371
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kokku aruandeperiood koondkasum/ | -2 019 | 47 225 | 164 945
|
| (-kahjum) | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
-------------------------------------------------------------------------
-------
-----------------------------------------------------------------------
---------
|
Aruandeperioodi puhaskasum/(-kahjum): | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 7 046 | 46 138 | 145 580
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale osalusele kuuluv | -7 585 | -1 244 | 25 736
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -539 | 44 894 | 171 316
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kokku aruandeperioodi | | |
|
| koondkasum/(-kahjum): | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 8 438 | 48 358 | 139 120
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale osalusele kuuluv | -10 457 | -1 133 | 25 825
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -2 019 | 47 225 | 164 945
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia | | |
|
| kohta emavõtte aktsionäridele: | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tavapuhaskasum aktsia kohta | 0,23 | 1,50 | 4,73
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 0,23 | 1,50 | 4,73
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Konsolideeritud
koondkasumiaruanne
----------------------------------------------------------------------------
----
|
EUR`000 | I KV 2009 | I KV 2008 | 2008
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu | 37 750 | 49 436 | 247 205
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müüdud toodangu kulu | 35 395 | 42 959 | 224 330
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Brutokasum | 2 355 | 6 478 | 22 875
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Turunduskulud | 142 | 53 | 512
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Üldhalduskulud | 2 391 | 2 780 | 11 666
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud äritulud | 108 | 455 | 4 087
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud ärikulud | 155 | 199 | 1 460
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasum (kahjum) | -224 | 3 901 | 13 324
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantstulud | 1 200 | 291 | 6 192
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantskulud | 881 | 1 269 | 4 347
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantstulud ja -kulud kokku | 319 | -977 | 1 844
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 0 | 1 | 1
|
| kasum | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | 169 | 47 | 1 583
|
| kahjum | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud | -169 | -46 | - 1 582
|
| kasum/kahjum kokku | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kasum (kahjum) enne tulumaksu | -74 | 2 879 | 13 587
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tulumaks | -39 | 9 | 2 638
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) | -34 | 2 869 | 10 949
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Muu koondkasum/- kahjum: | -95 | 149 | -407
|
| Realiseerumata kursivahed | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kokku muu koondkasum/- kahjum | -95 | 149 | -407
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kokku aruandeperiood koondkasum/ | -129 | 3 018 | 10 542
|
| (-kahjum) | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
-------------------------------------------------------------------------
-------
-----------------------------------------------------------------------
---------
|
Aruandeperioodi puhaskasum/(-kahjum): | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 451 | 2 949 | 9 304
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale osalusele kuuluv | -485 | -80 | 1 645
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -34 | 2 869 | 10 949
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kokku aruandeperioodi | | |
|
| koondkasum/(-kahjum): | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 539 | 3 090 | 8 891
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale osalusele kuuluv | -668 | -72 | 1 651
|
| osa | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -129 | 3 018 | 10 542
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia | | |
|
| kohta emavõtte aktsionäridele: | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tavapuhaskasum aktsia kohta | 0,01 | 0,10 | 0,30
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta | 0,01 | 0,10 | 0,30
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| EEK`000 | EUR`000
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| I KV | I KV 2008 | I KV 2009 | I KV 2008
|
| | 2009 | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rahavood äritegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Laekumised ostjatelt | 661 510 | 1 041 501 | 42 278 | 66 564
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Maksed hankijatele | -608 644 | -869 455 | -38 899 | -55 568
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Maksed töötajatele ja | -126 515 | -136 073 | -8 086 | -8 697
|
| töötajate eest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Makstud tulumaks | -6 002 | -20 | -384 | -1
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Netorahavoog äritegevusest | -79 651 | 35 953 | -5 091 | 2 298
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Rahavood | | | |
|
| investeerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Materiaalse põhivara | -530 | -2 473 | -34 | -158
|
| soetamine | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Immateriaalse põhivara | -7 500 | -464 | -479 | -30
|
| soetamine | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara müük | 1 130 | 3 342 | 72 | 214
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tütarettevõtete soetamine | -6 776 | -194 719 | 433 | 12 444
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tütarettevõtete müük | 0 | 1 482 | 0 | 95
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Sidusettevõtete soetamine | -6 000 | 0 | -383 | 0
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Sidusettevõtete müük | 6 724 | 0 | 430 | 0
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ühisettevõtete soetamine | -20 000 | 0 | -1 279 | 0
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Antud laenud | -53 747 | -7 973 | -3 435 | -510
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Antud laenude laekumised | 6 092 | 31 111 | 389 | 1 988
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud intressid | 5 457 | 5 099 | 349 | 326
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Netorahavoog | -75 150 | -164 595 | -4 803 | -10 520
|
| investeerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Rahavood | | | |
|
| finantseerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud laenud | 122 911 | 333 701 | 7 855 | 21 327
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud laenude tagasimaksed | -63 576 | -49 421 | -4 063 | -3 159
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitalirendi maksed | -12 462 | -13 499 | -796 | -863
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Makstud intressid | -8 374 | -5 693 | -535 | -364
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud maksed | -315 | 0 | -20 | 0
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Netorahavoog | 38 184 | 265 088 | 2 440 | 16 942
|
| finantseerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Rahavoog kokku | -116 617 | 136 446 | -7 454 | 8 720
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Raha ja raha ekvivalendid | 296 184 | 236 112 | 18 930 | 15 089
|
| perioodi algul | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Valuutakursimuutused | 76 | -20 | 5 | -1
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha jäägi muutus | -116 617 | 136 446 | -7 454 | 8 720
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 179 643 | 372 538 | 11 481 | 23 810
|
| perioodi lõpul | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Nordecon
International kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete
ja
rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Geograafiliselt
tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Lätis, Leedus ja
Ukrainas. Eestis on
täiendavateks tegevusvaldkondadeks lisaks teedeehituse ja
-hoolduse ning
keskkonnaehituse ja betoonitööde otsetöövõtt. Kontserni
emaettevõte on Nordecon
International AS, mis on registreeritud ja asub
Tallinnas, Eestis. Kontserni
kuulub lisaks emaettevõttele üle 20
tütarettevõtte. Kontserni 2008. aasta
konsolideeritud müügitulu oli 3,9
miljardit krooni (247 miljonit eurot) ja
konsolideeritud puhaskasum 171
miljonit krooni (11 miljonit eurot). Nordecon
International kontsern annab
tööd rohkem kui 1 100 inimesele. Alates 18.05.2006
on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
1 euro = 15,6466
krooni
Raimo Talviste
Nordecon International AS
Investorsuhete
juht
Tel: +372 615 4445
Email: raimo.talviste@nordecon.com
www.nordecon.com