Tegevusaruanne
Kontserni strateegia ja eesmärgid
Muudatusvajadused kontserni strateegias
Kontserni arengustrateegia aastateks 2009-2013 tugines eeldusele, et
ehitusturgu
ootab lähiaastatel ees mahtude langus, hinnasurve teenuse
lõpphinnale,
konkurentsi kasv ja hilisem turu konsolideerumine.
Lisaks ohtudele nähti
nimetatud mõjudes ka võimalusi, mis aitaks kaasa
Kontserni positsiooni
tugevdamisele ja samuti laienemisele
rahvusvaheliselt. Üleilmse finantskriisi ja
sellest ajendatud majanduslanguse
negatiivsed mõjud 2009. aastal olid
tegutsemisturgudele ja
Kontserni finantstulemustele aga prognoositust oluliselt
suuremad.
Praeguseks on
muuhulgas peatatud tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB tegevus
Leedus ning
2010. aasta alguses müüdi kehvade majandustulemuste tõttu Lätis
äritegevust korraldanud Nordecon Infra SIA. Ukrainas on viimase poolteise
aasta
jooksul tegevus hoonete ehitusturul praktiliselt seiskunud ja seetõttu
ka
kohaliku tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV tegevuskulusid ja
personali oluliselt
vähendatud. 2010. aasta 9 kuu seisuga toimub ligikaudu 95%
Kontserni tegevusest
Eestis.
Nordecon International AS juhatus tegi juulis 2010
nõukogule ettepaneku
korrigeerida olemasolevat arengustrateegiat kuna
ühe strateegilise põhieesmärgi
(jätkuv rahvusvahelistumine) täitmine ja
strateegilise lõppeesmärgi saavutamine
aastaks 2013 oli muutunud
ebarealistlikuks.
Kontserni juhatuse
hinnangul oli muudatuste sisseviimine vajalik olukorras, kus:
- 2010. aastal
jätkub ehitusturu langus tervikuna nii Balti riikides kui ka
Ukrainas;
-
Majanduskasv Balti riikides jääb lähiaastatel tagasihoidlikuks ning
ehitusturu
elavnemist ei saa loota enne 2012. aastat;
- Ehitusturul valitsevad üksnes vähempakkumisele tuginevad
avaliku sektori
hanked, mis ei võimalda tagada ehitusettevõtete
tegutsemist tööstusharu
ajalooliste keskmiste kasumimarginaalidega;
- Sisendhindade langus on asendunud
tõusutrendiga ja lähiaastatel hakkab ilmseks
saama langevate hindade juures
võetud riskide/kahjumite ulatuse mõju
ehitussektorile.
Kontserni muudetud
strateegiline tegevuskava aastateks 2010-2013
Juhatuse
hinnangul tuleb Kontsernil järgmisel paaril aastal keskenduda eelkõige
oma
äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse
tegevussegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna
muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni planeeritud tegevusi töö
ümberkorraldamise osas, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega
saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi
edukaks
sisenemiseks (sh välisturgudel).
Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud
muudatustele ja
eesmärkide saavutamisel aastatele 2010-2013. Lähema
kolme aasta strateegiline
tegevuskava peab toetama Kontserni läbimist
ehitusturu madalseisust ning
valmistama ette kaasaminekuks eeldatava
ehitusturu kasvuga aastast 2012.
Kontserni 2009-2013 strateegia
lõppeesmärgiks oli „Aastaks 2013 kiireima
käibekasvuga noteeritud
ehituskontsern Põhja- ja Baltimaade börsidel“.
Lähiaastatel ei ole
Kontserni prioriteediks käibe kasv kuna sellega kaasneks
põhjendamatute
riskide võtmine ehitusturule ebaloomulikult madalate marginaalide
juures.
Nordecon
International AS esitas juulis 2010 nõukogule kaalumiseks ja
kinnitamiseks oma ettepanekud Kontserni strateegia muudatuste kohta. Nõukogu
kiitis juhatuse muudatusettepanekud heaks 10. septembril 2010 toimunud
koosolekul.
Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid
- Viiakse lõpule 2009. aastal alustatud olulised muudatused
kontserni
struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja
kiire kasv turu
tõusufaasis
- Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse
projektipõhiselt eeldusel, et see on
kasumlik
- Ukrainas jätkatakse 2010. aastal
senise strateegia alusel hoonete valdkonnas
ja edaspidise osas langetatakse
otsus tulenevalt riigi majandusolukorrast
hiljemalt I kvartalis 2011
- Tagatakse valmisolek
taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel
välisturgudel
niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks
-
Sisenemine töövõtjana betoonitööde turule Soomes läbi tütarettevõtte
toetamaks
valdkonna jätkuvat arengut
- Olla 2013. aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille
mahust pool tuleb
rajatiste ja pool hoonete valdkonnast
Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava
juhtmotiiviks on - „Reageerida
paindlikult ja kiiresti turu muutustele
ning siseneda edukalt järgmisse
majanduskasvu perioodi“
Olulised muudatused Kontserni
struktuuris aastal 2011
Nordecon International AS
nõukogu otsustas oma 10. septembril 2010 toimunud
koosolekul anda
nõusoleku juhatuse poolt tehtud ettepanekule ühinemislepingu
sõlmimiseks
Nordecon International AS, Nordecon Infra AS ja Nordecon Ehitus AS
vahel.
Nordecon International AS juhatus esitas vastava ettepaneku seoses oma
nägemusega Nordecon International strateegias tehtavate muudatustega
aastateks
2010-2013. Selle kohaselt on ehitusmahtude jätkuva vähenemise
tingimustes tarvis
ümber kujundada ja tõhusamaks muuta ka Nordecon
International kontserni
juhtimismudel. Kolme ettevõtte ühendamine
toob kaasa senisest lühema ja
paindlikuma juhtimisahela ning
täiendava püsikulude kokkuhoiu suurusjärgus 15,6
miljonit krooni (1 miljon
eurot) aastas.
Juhatuse poolt tehtud
ettepaneku kohaselt ühendatakse emaettevõte Nordecon
International AS-ga
tema 100% osalusega tütarettevõtted Nordecon Infra AS ja
Nordecon Ehitus
AS. Seniseid Nordecon Infra AS-ile ja Nordecon Ehitus AS-ile
kuuluvaid
osalusi eraldiseisvates tütarettevõtetes hakkab hoidma ühendatud
ettevõte. Nordecon International ehituskontsern jätkab tegutsemist kõigis oma
senistes tegevussegmentides.
Ettevõtete vaheline ühinemisleping allkirjastati 04. oktoobril 2010.
Ettevõtete
ühinemise peavad heaks kiitma muuhulgas Nordecon International AS
aktsionärid.
Aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimub 19. novembril
2010. Nordecon
International AS veebilehel (www.nordecon.com) on
kättesaadavaks tehtud
ühinemisaruanne, ühinemisleping, ühinevate
ettevõtete kolme viimase
majandusaasta aruanded ning 30.09.2010
seisuga koostatud auditeerimata bilansid.
Kõik ühinemisega seotud protseduurid
on kavas läbi viia 2010. aasta jooksul.
Toimunud muudatused Kontserni
äritegevuses 2010. aasta 9 kuuga
Toimunud muudatused
äritegevuses Eestis
Kontserni
äritegevuses Eestis ei ole 2010. aasta 9 kuu jooksul toimunud olulisi
muudatusi võrreldes 2009. aasta lõpuga. Selleks hetkeks olid läbi viidud kõik
peamised planeeritud Kontsern ümberstruktureerimisega seotud toimingud.
2010.
aasta algusest toimub põhitegevus läbi kahe, vastavalt hoonete ja
rajatiste
ehitamisele spetsialiseerunud, alamkontserni - Nordecon Ehitus
AS ja Nordecon
Infra AS. Kontserni emaettevõte Nordecon International AS
toimib eelkõige
valdusettevõttena, Kontserni strateegilise juhtimise ja
kontsernisiseste
tugiteenuste osutamisega. Kontsern jätkab äritegevuse
läbiviimist nimetatud
viisil kuni 2010. aasta lõpuni. Alates 2011.
aastast ühendatakse Nordecon Ehitus
AS ja Nordecon Infra AS emaettevõttega
Nordecon International AS (vt täpsemalt
vahearuande peatükk „Olulised
muudatused Kontserni struktuuris aastal 2011“)
ning ühendettevõte jätkab
tegevust ärinime Nordecon AS all, kui selle ettepaneku
kinnitavad aktsionärid
19. novembril 2010 toimuval erakorralisel üldkoosolekul.
Toimunud muudatused
äritegevuses välisturgudel
Läti
Kontsern
sisenes Läti turule 2007. aasta alguses, kui läbi OÜ Kaurits soetamise
saadi
osalus Lätis registreeritud sidusettevõttes SIA Abagars (hilisemalt
Nordecon Infra SIA). Hilisemate huvide konfliktide vältimiseks soetas
Kontsern
enamusosaluse Lätis registreeritud ettevõttes 2008. aasta mais.
Ettevõtte
põhiliseks tegevusalaks oli vee- ja kanalisatsioonitrasside
ehitamine. Ärimaht
Lätis kasvas kiiresti ning ettevõte teostas mitmeid
olulise suurusega avaliku
sektori projekte. Paraku kaasnes ettevõtte liiga
kiire kasvuga ka tegevusriskide
suurenemine ning viimane asjaolu koosmõjus
majanduskeskkonna drastilise
muutusega muutis ettevõtte tegevuse
2009. aasta II poolaastaks kahjumlikuks.
Läti majanduse üldine halvenemine
tõi kaasa probleemid raha laekumisel
projektidest, kus muuhulgas
olid osapoolteks ka riigi või kohaliku
omavalitsusega seotud
tellijad.
Nordecon
International AS juhatus otsustas veebruaris 2010 müüa kogu 56%
suuruse
osaluse lähiaastatel ettenähtavalt kahjumlikult tegutsevas Läti
ettevõttes
Nordecon Infra SIA. Osa müüdi eraisikust vähemusaktsionärile.
Peale tehingut ei
oma Kontsern osalust üheski Lätis registreeritud
ettevõttes. Tehingu
finantsarvestuslikku mõju on täpsemalt
kirjeldatud vahearuande Lisas 4.
Kontsern jätkab lähiaastatel
äritegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti
tütarettevõtete, tehes
seda vajadusel koos partneritega. Projektipõhise töö
jätkumise eelduseks
on kasumlike projektide olemasolu.
Valgevene
Kontsern on
sõlminud ühe Soome toiduainetetööstuse ettevõttega lepingu viimasele
kuuluva,
Valgevenes asuva, tehasehoone ehitamiseks. Kontsern teostab töid läbi
Valgevenes registreeritud ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Kontserni 100%
suuruse
osalusega ettevõtte asutamistoimingud jõudsid lõpule 2010. aasta
jaanuaris.
Valgevene turul on Kontsern tegutsev hetkel ainult mainitud
projekti raames.
Sarnase strateegiaga sisenes Kontsern Ukraina turule üle
kaheteistkümne aasta
tagasi, kus eelistatud olid projektid, mille tellijaks
Põhjamaades- või
Baltikumis tegutsevad tuntud ettevõtted. Kontsern ei
ole hetkel läbirääkimistes
muude projektide alustamiseks ning Kontserni
arengustrateegia kohaselt ei ole
Valgevene turule sisenemine olulises mahus
2010. aastal prioriteediks.
Käesolevat aastat ning antud projekti
läbiviimist kasutatakse turu
tundmaõppimiseks ning hilisemateks
analüüsideks.
Ukraina
Kontserni äritegevuses
Ukrainas ei ole toimunud olulisi muudatusi võrreldes
2009. aasta lõpuga.
Soome
Kontserni
tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ on alates 2009. aasta lõpust otsinud
aktiivselt otsinud võimalusi teha töövõtu korras betoonitöid Soomes. 2010.
aasta
esimeses pooles soetati selleks kontsernisisese tehinguga Soomes
registreeritud
tütarettevõte Estcon Oy. Nimetatud tegevuse läbi on Kontsern
toetamas
betoonitööde valdkonna jätkuvat arengut.
Kontserni struktuur ja toimunud muudatused
Olulisemad muudatused Kontserni struktuuris
2010. aasta 9 kuu seisuga
Nordecon International
Jaanuaris lõpetati toimingud, mille
kohaselt Nordecon International AS koos
Nordecon Ehitus AS-ga asutas
Valgevenes ettevõtte Eurocon Stroi IOOO. Asutajate
osalused ettevõttes on
vastavalt 70% ja 30%. Ettevõte asutati projektipõhise
ehituslepingu
teostamiseks. Kuna Valgevene on Kontserni üks potentsiaalne
sihtturg
siis vastavalt strateegiale kuulub enamusosalus nimetatud
tütarettevõttes Kontserni emaettevõttele.
Veebruaris müüs Nordecon International AS oma 56%-lise osaluse Läti
tütarettevõttes Nordecon Infra SIA koos selle tütarettevõtetega.
Ettevõtte müüdi
kontsernivälisele senisele vähemusaktsionärile. Peale tehingut
ei oma Kontsern
osalust üheski Lätis registreeritud ettevõttes.
Aprillis müüs Nordecon International AS kontsernisisese
tehinguga 100% oma
Soomes registreeritud tütarettevõtte Estcon OY
aktsiatest Kontserni ettevõttele
Nordecon Betoon OÜ. Nordecon Betoon OÜ
hakkab läbi tütarettevõtte teostama
Soomes betoonitöid. Kuna Soome ei
ole Kontserni üks sihtturge siis, välismaise
tütarettevõtte müümine
emaettevõtte alt ei ole vastuolus üldise osaluste omamise
strateegiaga.
Nordecon Infra
AS
Aprillis
asutas Nordecon Infra AS koos kaasinvestoriga ettevõtte OÜ Pigipada.
Nordecon Infra AS tasus 24% suuruse osa eest rahalise sissemaksega 9,6 tuhat
krooni (0,6 tuhat eurot). OÜ Pigipada hakkab tegelema bituumenemulsiooni
tootmisega. Juulis suurendas Nordecon Infra AS oma 24% suuruse osaluse
OÜ-s
Pigipada 49%-ni, tasudes selle eest täiendavad 10 tuhat krooni (0,64
tuhat
eurot).
Eston Ehitus
Märtsis asutas AS Eston Ehitus tütarettevõtte OÜ Kaasa Vara.
Osaühingu
osakapital on 40 tuhat krooni (3 tuhat eurot). Ettevõttes
ei toimu hetkel
äritegevust. Ettevõte asutati AS Eston Ehitus oluliste
võlgnike osas kinnitatud
saneerimiskavade teostamiseks.
Mais asutas AS Eston Ehitus koos kaasinvestoriga
äriühingu Magasini 29 OÜ. AS
Eston Ehitus osalus ettevõttes oli 34%.
Osakapitali sissemakseks tasuti 13,6
tuhat krooni (0,9 tuhat eurot).
Nimetatud ettevõttesse eraldati osa juba
olemasoleva ettevõtte OÜ
Crislivinca (AS-l Eston Ehitus samuti 34% osalus)
varast ja
kohustustest, mis on seotud veel arendamata kinnistuga Tallinnas
Magasini tänaval.
Augustis viidi lõpule tehing, mille käigus vahetasid AS Eston Ehitus ja AS
EKE
Invest omavahel osalused ettevõtetes OÜ Crislivinca ja Magasini 29 OÜ.
Enne
vahetustehingut jagunesid mõlemas ettevõttes osalused AS Eston
Ehitus ja AS EKE
Invest vahel vastavalt 34% ja 66%. Peale vahetust kuulub
AS-le Eston Ehitus 100%
Magasini 29 OÜ osadest. Osalus OÜ-s Crislivinca
puudub. AS EKE Invest omab peale
tehingut 100% OÜ Crislivinca osadest ja talle
ei kuulu osalust Magasini 29 OÜ-s.
Eurocon Ukraine TOV
Märtsis müüs Eurocon Ukraine TOV oma
99% suuruse osaluse tütarettevõttes
Bukovina Development TOV.
Nimetatud ettevõttes ei olnud toimunud äritegevust.
Peale tehingut ei oma
Kontsern osalust Bukovina Development TOV-s.
2010. aasta 9
kuu majandustulemuste kokkuvõte
Kontserni
kasumlikkus
Nordecon International kontserni brutokasum 2010. aasta 9 kuu seisuga
moodustas
-8,5 miljonit krooni (-0,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil
oli
brutokasumi suuruseks 165,2 miljonit krooni (10,6 miljonit
eurot). Kontserni
kahjumliku tegevuse aasta esimesel kahel kvartalil
põhjustasid koosmõjus
ehitustegevuse sesoonsus, ebasoodsad
ilmastikumõjud ja potentsiaalsete kahjumite
kajastamine projektidest, mis
võideti enne sisendhindade tõusule pöördumist.
Kontserni tegevus kolmandas
kvartalis oli seevastu kasumlik ning brutokasum
moodustas 36,7 miljonit
krooni (2,3 miljonit eurot). III kvartali brutokasumi
absoluutnumbrit
mõjutas projektidest enim Tallinn-Tartu maantee Mäo ümbersõidu
projekteerimise ja ehitamise suurprojekti lõppemine.
Brutokasumi kujunemise sesoonsust iseloomustab alltoodud tabel:
------------------------------------------------------------------------------
--
|
% aastas teenitud | I KV | II KV | III KV | IV KV | Kokku
|
| brutokasumist | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
2006 | 10% | 20% | 33% | 37% | 100%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
2007 | 13% | 30% | 26% | 31% | 100%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
2008 | 28% | 38% | 20% | 13% | 100%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
2009 | 27% | 35% | 59% | -21% | 100%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Kontserni
juhatuse hinnangul valitseb ehitusturul jätkuvalt olukord, kus
töösolevate ning uute lepingute brutomarginaalid on konkurentsitingimustes
madalamad kui stabiilsel ehitusturul võiks oodata. Sisendhindade aeglane,
kuid
jätkuv tõus tähendab, et pikaajaliste lepingute osas eksisteerib
endiselt risk,
et need võivad lõppeda kahjumiga. Kontsern kajastas projektide
võimalikud
kahjumid I poolaastal ning ka see avaldas positiivset mõju
kolmanda kvartali
brutokasumile. Sama mõju võib oodata ka aasta viimase
kvartali osas. Kontserni
juhtus on siiski ettevaatlik oma hinnangutes ning
ei välista, et jätkuvad
muutused ehitusturul võivad järgmistes
perioodides kaasa tuua tagasilööke
üksikutes projektides.
Kontserni üldhalduskulud
moodustasid 2010. aasta 9 kuu seisuga 52,7 miljonit
krooni (3,4 miljonit
eurot). Võrreldes eelmise aasta 9 kuuga on Kontsern
vähendanud oma
üldhalduskulusid 45%. 2010. aasta 9 kuu seisuga moodustas
üldkulude
osakaal müügitulust 4,5% (9 kuud 2009: 4,9%). Kulude kokkuhoiu meetmed
on
Kontsernis hästi töötanud ning üldhalduskulude tase on viidud alla eesmärgi,
s.o 5% müügitulust. Samuti on Kontsern täitmas aasta alul püstitatud
eesmärki,
mille kohaselt tuleb tegevuskulusid võrreldes eelmise aastaga
vähendada
kolmandiku võrra.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks
2010. aasta 9 kuu seisuga
-70,6 miljonit krooni (-4,5 miljonit eurot) (9
kuud 2009: 44,6 miljonit
krooni/2,9 miljonit eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes -98,7
miljonit krooni (-6,3 miljonit eurot).
Puhaskahjumi kujunemist mõjutasid
oluliselt ühekordsed finantstulud ja -kulud.
Ühekordne finantstulu seoses
Läti äritegevuse müügiga (vt vahearuande Lisa 4)
moodustas 32,6 miljonit
krooni (2,1 miljonit eurot).
Kontsern hindas
alla antud laene juriidilistele isikutele summas 40,2 miljonit
krooni (2,6
miljonit eurot). Tegemist on kontserni ettevõtte AS Eston Ehitus
poolt
antud laenudega Pärnu Keskuse ehitamise tellimisega seotud ettevõtete
omanikele. Tänase seisuga on saanud lõplikult selgeks, et nimetatud isikute
puhul ei ole põhjust arvestada maksevõime taastumisega. Kontserni
ettevõttel
Eston Ehitus AS on ehitustegevusest tulenevaid nõudeid Pärnu
Keskuse tellijate
vastu summas 42,4 miljonit krooni (2,7 miljonit eurot).
Nende nõuete
allahindluse mahu osas teeb Kontsern otsuse IV
kvartalis, kui peaks selguma
lõplikult, millise õigusliku lahenduseni
jõutakse Pärnu Keskuse ja sinna juurde
kuuluva parkimismaja rajamise
probleemidepuntras. Täpsemat kirjeldust projekti
kohta on võimalik lugeda
2009. aasta majandusaasta aruande lisast 39.
Kontserni
emaettevõtte Nordecon International AS aktsionäride puhaskasumiks
kujunes
-89,5 miljonit krooni (-5,7 miljonit eurot).
Kontserni rahavood
2010. aasta 9 kuu seisuga moodustas äritegevuse netorahavoog -39,7
miljonit
krooni (-2,5 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli
äritegevuse netorahavoog
71,0 miljonit krooni (4,5 miljonit eurot). Võrreldes
2010 I poolaasa seisuga on
rahavoog äritegevusest muutunud negatiivseks.
Selle peamiseks põhjuseks on
jätkuvalt projektide rahavoogude
tsüklilisus. Pikenenud on nii tellijate
maksetähtajad (kuni 60 päeva)
kui ka esineb projekte, kus maksed on lükatud
järgmisse aastasse. Teisalt
on Kontsernil lõppenud või lõppemas mahukaid
projekte, kus lõppaktide
järgselt tasutakse lepingu teostamise kestel
kinnipeetud garantii-
jms summasid. Nimetatud summad laekuvad eelduste kohaselt
aasta viimase
kvartali jooksul tingimustes, kus olulised väljamaksed projektiga
seotud
allhankijatele on juba teostatud. Samuti on oodata laekumiste
suurenemist
eelarvelistelt riigi ja kohalike omavalituse asutustelt enne
järgmise
eelarveaasta algust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2010. aasta 9 kuuga oli
9,9 miljonit krooni (0,6
miljonit eurot), kui võrreldaval perioodil moodustas
raha väljaminek -45,9
miljonit krooni (-2,9 miljonit eurot).
Investeerimistegevuse väljaminekutest
olulise osa (-9,6 miljonit
krooni/-0,6 miljonit eurot) moodustas raha väljaminek
seoses tütarettevõte
Nordecon Infra SIA müügiga ja konsolideerimise lõpetamisega
(vt vahearuande
Lisa 4). Olulise osa sissetulekutest moodustas põhivara ja
kinnisvarainvesteeringute müügist laekunud 20,2 miljonit krooni (1,3 miljonit
eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -78,5 miljonit krooni (-5,0
miljonit eurot).
Võrreldaval perioodil oli vastav näitaja -79,8 miljonit
krooni (-5,0 miljonit
eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on
jäänud muutumatuks.
Kontsern kaasab võõrkapitali märksa vähesem kui on
tarvis olemasolevate
laenukohustuste tähtaegseks täitmiseks.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Suhtarv / näitaja | 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kaalutud keskmine aktsiate | 30 756 | 30 756 | 30 756 728 | 30 756 728
|
| arv, tk | 728 | 728 | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasum aktsia kohta | -2,91 | 2,13 | 5,06 | -1,49
|
| (EPS), krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasum aktsia kohta | -0,19 | 0,14 | 0,32 | -0,09
|
| (EPS), eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu kasv | -40,2% | -32,7% | 9,9% | -37,5%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Keskmine töötajate arv | 808 | 1 110 | 1 267 | 1 128
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu töötaja kohta, | 1 457 | 1 773 | 2 306 | 2 144
|
| tuhat krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu töötaja kohta, | 93 | 113 | 147 | 137
|
| tuhat eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tööjõukulude määr | 14,0% | 14,2% | 12,4% | 15,0%
|
| müügitulust, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Üldhalduskulude määr | 4,5% | 4,9% | 4,7% | 5,2%
|
| müügitulust, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
EBITDA*, tuhat krooni | -32 109 | 97 471 | 234 230 | 4 308
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
EBITDA*, tuhat eurot | -2 052 | 6 230 | 14 970 | 275
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
EBITDA määr müügitulust, % | -2,7% | 5,0% | 8,0% | 0,2%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Brutokasumi määr | -0,7% | 8,4% | 10,7% | 5,6%
|
| müügitulust, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasumi määr | -6,0% | 2,3% | 6,1% | -5,2%
|
| müügitulust, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasumi määr ilma | -6,3% | 2,1% | 6,0% | -5,4%
|
| varamüügi kasumita, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasumi määr | -8,3% | 2,4% | 6,3% | -3,7%
|
| müügitulust, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Investeeritud kapitali | -7,4% | 5,3% | 18,9% | -4,1%
|
| tootlus, % | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Vara tootlus, % | -3,9% | 1,9% | 7,7% | -6,0%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Omakapitali tootlus, % | -14,7% | 5,5% | 21,7% | -11,4%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Omakapitali osakaal, % | 36,7% | 36,9% | 35,5% | 37,1%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantsvõimendus | 33,0% | 25,7% | 28,7% | 26,4%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajaliste kohustuste | 1,56 | 1,43 | 1,42 | 1,47
|
| kattekordaja | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
|30.09.2010 |30.09.2009 | 30.09.2008 | 31.12.2009
|
| | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 1 399 269 | 1 612 160 | 3 042 654 | 1 530 661
|
| tööde mahud, tuhat krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 89 430 | 103 036 | 194 461 | 97 827
|
| tööde mahud, tuhat eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
*
EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla
hinnatud firmaväärtused.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = | Investeeritud kapitali tootlus =
|
| Emaettevõtte aktsionäride osa | (Kasum enne tulumaksustamist +
|
| puhaskasumist/Kaalutud keskmine | intressikulud) / Perioodi
keskmine |
| aktsiate arv | (intressi kandvad
kohustused + |
| Müügitulu töötaja kohta = Müügitulu | omakapital)
|
| / Keskmine töötajate arv | Vara tootlus
= Ärikasum / Perioodi |
| Tööjõukulude määr müügitulust = | keskmine
vara kokku |
| Tööjõukulud / Müügitulu |
Omakapitali tootlus = Aruandeperioodi |
| Üldhalduskulude osakaal müügitulust
| puhaskasum / Perioodi keskmine |
| = Üldhalduskulud / müügitulu
| omakapital kokku |
| EBITDA = Ärikasum + Kulum
| Omakapitali osakaal = Omakapital |
| EBITDA määr müügitulust =
EBITDA / | kokku / Kohustused ja omakapital |
| Müügitulu
| kokku |
| Brutokasumi määr
müügitulust = | Finantsvõimendus = (Intressikandvad |
| Brutokasum /
Müügitulu | kohustused - raha ja raha |
| Ärikasumi
määr müügitulust = | ekvivalendid) / (Intressikandvad |
|
Ärikasum / Müügitulu | kohustused + omakapital)
|
| Ärikasumi määr ilma varamüügi | Lühiajaliste kohustuste
kattekordaja |
| kasumita = (Ärikasum - põhivara | = Käibevara kokku /
Lühiajalised |
| müügikasum - kinnisvara müügikasum) | kohustused kokku
|
| / Müügitulu |
|
| Puhaskasumi määr müügitulust = |
|
| Perioodi puhaskasum / Müügitulu |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Majandustegevus
geograafiliste turgude lõikes
Kontserni
poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2010. aasta 9 kuu
seisuga
ligikaudu 4% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli
välisturgude osakaal ligikaudu 15%. Vähenemine tuleneb Kontserni otsusest
müüa
äritegevus Lätis 2010. aastal (vt ka tegevusaruande peatükki „Toimunud
muudatused Kontserni äritegevuses 2010. aasta 9 kuuga“). Samuti
puudub võrreldes
eelmise perioodiga Kontsernil müügitulu Leedust. Kontserni
müügitulu osakaal
Ukrainas on mõnevõrra kasvanud, kuid seda siiski
peamiselt Eesti turu
tegevusmahtude vähenemise arvelt. Kontserni
nägemust edasisest äritegevusest
Läti, Leedu ja Ukraina turul on
selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated
Kontserni
tegutsemisturgudele“.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Eesti | 95,8% | 84,9% | 80,1% | 86%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ukraina | 3,0% | 2,2% | 13,4% | 3%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Leedu | 0% | 0,5% | 2,4% | 0%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Läti | 0% | 12,3% | 4,1% | 11%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Valgevene | 1,2% | 0% | 0% | 0%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Aruandeperioodil
alustas Kontsern projektipõhise ehituslepingu täitmist
Valgevenes
ning 9 kuu seisuga moodustas see umbes 1% kontserni tegevusmahtust.
Tööd
jätkuvad seal kuni 2011. aasta I poolaasta lõpuni. Endisel ei ületa
protsendikünnist hetkel teostatavad betoneerimistööd Soomes.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud
Kontserni juhatuse poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske,
mis
tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki
välisturgude osakaalu
kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti
pikemas perspektiivis,
keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning
võimaluste ärakasutamisele
keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus
teadaolevaid tururiske võrreldes teiste
riikidega vähem.
2010. aasta 9 kuu
majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Nordecon
International kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse
projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja
tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse,
betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2010. aasta III kvartali lõpuks oli 1 177,5
miljonit krooni
(75,3 miljonit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga, mil
vastav näitaja oli
1 967,6 miljonit krooni (125,8 miljonit eurot), on
müügitulu vähenenud 40%.
Müügitulu vähenemist on mõjutanud eelkõige
ehitusturul toimunud nõudluse oluline
vähenemine kõikidel Kontserni
tegutsemisturgudel. Märgatav mõju on ka poolaasta
I kvartali lumerohkel ja
külmal talvel. Ilmastikutingimuste tõttu kannatas
eelkõige rajatiste
segment, kus enamus töid toimub välistingimustes. Samuti
mõjutas
müügitulu absoluutnumbrit jätkuvalt konkurentsisurvest tulenenud
ehitushindade alanemine.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised)
esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada
riske ja
tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates
turutingimustes, kus
mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus.
Arvestades hinnanguid
korterite nõudlusele, jääb ka järgnevatel
aastatel korterelamute ehitamise
osakaal kogumüügist strateegiliselt
määratud 20% piiresse.
Segmentide müügitulu
2010. aasta 9 kuu seisuga
ületas Kontserni rajatiste müügitulu hoonete oma.
Arvestades, et
ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest
rajatiste
valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid)
ja
Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub rajatiste segmendile ligikaudu
2/3,
on tegemist ootuspärase arenguga. Samas on segmentide müügitulud
suhteliselt
võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete
segmendi lepingud on
ajaliselt lühemad kui rajatiste omad. On suhteliselt
selge, et rajatiste
segmendi osakaal jääb lähitulevikus domineerima
hoonete oma üle.
Seisuga 30.09.2010 moodustas hoonete ja
rajatiste segmentide müügitulu kokku
vastavalt 545,4 ja 612,6 miljonit
krooni (34,9 ja 39,2 miljonit eurot). Aasta
tagasi olid vastavad näitajad
872,1 ja 1 075,9 miljonit krooni (55,7 ja 68,8
miljonit eurot).
Müügitulu jaotus
segmentides*
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Ärisegmendid | 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Hooned | 47% | 44% | 64% | 45%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rajatised | 53% | 56% | 36% | 55%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Segmendisisene
müügitulu
Hoonete
segmendi siseselt on tööde jagunemine oluliselt erinev võrreldes
aastatagusega. Ka ajalooliselt väljakujunenud aasta keskmistega on erinevused
märgatavad. Peamisi põhjuseid on kaks. Projektide nappus turul sunnib
ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse
võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda
keskenduda
konkreetsele tegevusalale. Teiseks oluliseks mõjutajaks on üldine
majanduskeskkond. Eraettevõtete investeeringud tööstus- ja
ärihoonetesse on
viimasel aastal olnud pea olematud. Samas on peamiselt
kohalike omavalitsuste
investeeringud koolide, lasteaedade ja avaliku ruumi
ehitistesse suurenenud.
Seda ka tänu EL struktuurifondide toetusele.
Tööstushoonete suurt osakaalu
Kontserni portfellis mõjutab peamiselt
käimasolev Ahtme tipukoormuskatlamaja
ehitamine. Kontsern ehitab
korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui
peatöövõtja, mitte
arendaja. 2010. aasta 9 kuuga sarnast alamsegmendi
tulujaotust on
oodata ka viimase kvartali osas.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Müügitulu jaotus hoonete | 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
| segmendis | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärihooned | 24% | 64% | 59% | 66%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tööstus- ja laohooned | 31% | 9% | 16% | 10%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ühiskondlikud hooned | 33% | 23% | 14% | 18%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Korterelamud | 12% | 4% | 11% | 6%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Ootuspäraselt
on 2010. aasta 9 kuu seisuga välja joonistunud rajatiste segmendi
müügitulu
jaotus, kus üle 2/3 kuulub teedeehituse ja -hooldusega seotud
tegevustele. Muude rajatiste (peamiselt vee- ja kanalisatsioonitrassid)
ehitamine on valdkond, kus Kontsern on võitnud mitmeid hankeid ning nende
osakaal jääb eeldatavasti suhteliselt suureks ka aruandeperioodi
lõppedes.
Keskkonnaehituses (nt prügilate sulgemine) on müügitulu
ootuspäraselt samas
suurusjärgus 2009. aastaga. Vesiehitus, mis sõltub
eelkõige sadamate
investeerimispoliitikast, on hetkel pea olematu
ning suurenemist ei ole siin
aasta lõppu silmas pidades oodata.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
Müügitulu jaotus rajatiste | 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
| segmendis | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Teedeehitus ja -hooldus | 69% | 43% | 52% | 49%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Insenerehitus (sh vesiehitus) | 1% | 16% | 19% | 12%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud rajatised | 22% | 31% | 23% | 31%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Keskkonnaehitus | 8% | 10% | 6% | 8%
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Ehituslepingute
teostamata tööde mahud
Kontserni
ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht
seisuga
30.09.2010 oli 1 399,3 miljonit krooni (89,4 miljonit eurot), mis on 13%
vähem
võrreldes aastataguse 1 612,2 miljoni krooniga (103,0 miljoni euroga).
Sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde mahtude langus on viimaste
kvartalite
ajal oluliselt aeglustunud ning saavutanud suhtelise stabiilsuse,
püsides 1 350
- 1 500 miljoni krooni (86 - 95 miljoni euro) piires.
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 1 399 269| 1 612 160 | 3 042 654 | 1 530 661
|
| tööde mahud, tuhat krooni | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ehituslepingute teostamata | 89 430 | 103 036 | 194 461 | 97 827
|
| tööde mahud, tuhat eurot | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Jätkuvalt
on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel,
mis
moodustavad 72% (9 kuud 2009 poolaasta 66%) kogumahust.
Portfelli koguväärtus on langenud seoses ehitusturu mahtude vähenemisega.
Samuti
on teostamata tööde absoluutnumbritele mõju avaldanud ehitushindade
jätkuv
langus võrreldava perioodi suhtes. Olukorras, kus ehitussektori
sisendhindade
langus on praeguseks paljudes valdkondades peatunud või
pöördunud pigem tõusule,
keskendub Kontserni juhtkond lähiajal senisest rohkem
eelkõige lepinguportfelli
kasumlikkuse parendamisele, mitte selle suurusele
ja kasvu kiirendamisele.
Perioodil bilansipäevast (30.09.2010) kuni
käesoleva vahearuande
avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted
sõlminud täiendavalt ehituslepingud
ligikaudu 50 miljoni krooni väärtuses
(3,2 miljonit eurot).
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2010. aasta 9 kuu seisuga
töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes
kokku keskmiselt 808
inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) moodustab
ligikaudu 380
inimest. Kontserni töötajate arvu olulise ühekordse vähenemise
tingis Läti
tütarettevõtte Nordecon Infra SIA müümine 2010. aasta I kvartalis.
Kokku
töötas selles alamkontsernis aastavahetuse seisuga üle 160 inimese.
Töötajate arv kontsernis on vähenenud lisaks äriüksuste müümise mõjule ka
läbi
koondamiste ja töölepingute lõpetamiste. Turuolukorras, kus
ehitusmahtude
vähenemist on oodata terve 2010. aasta vältel, võib
kontserni töötajate arv
mõnevõrra langeda aasta lõikes veelgi.
Ehitustegevuse sesoonsusest tulenevalt on
II ja III kvartalis töötajate arvu
suurenenud seoses tähtajaliste lepingute
sõlmimisega, kuid aasta lõpus
nende mõju töötajate arvule kaob.
Töötajate keskmine arv
kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2008 | 2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
ITP | 380 | 456 | 525 | 467
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Töölised | 428 | 654 | 742 | 661
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Keskmine kokku | 808 | 1 110 | 1 267 | 1 128
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Kontserni
2010. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid
165,1
miljonit krooni (10,6 miljonit eurot), mis on 33% vähem kui eelmise
majandusaasta võrreldavas perioodis, millal tööjõukulud olid kokku
247,2
miljonit krooni (15,8 miljonit eurot).
Tööjõukulude vähenemine on tingitud nii Kontserni töötajate
koondamisest ja
üldarvu alanemisest kui ka põhipalkade vähendamisest
võrreldes eelmise
perioodiga. Kontserni ettevõtetes viidi 2009.
aastal jooksul läbi töötajate
töötasude vähendamine, sh ITP töötasude
osas keskmiselt 15%. Samuti on vähenenud
projektpersonali töötasude osana
arvestatavad tulemustasud, mis on otseselt
sõltuvad ehitusprojektide
kasumlikkusest.
Nordecon
International AS nõukogu liikmetele on 2010. aasta 9 kuuga arvestatud
tasusid koos sotsiaalmaksuga 1 077 tuhat krooni (69 tuhat eurot). Eelmisel
aastal oli vastav näitaja 1 077 tuhat krooni (69 tuhat eurot). Nordecon
International AS juhatuse liikmetele on 2010. aasta 9 kuuga arvestatud
tasusid
ja preemiahüvitisi koos sotsiaalmaksuga 1 493 tuhat krooni (95 tuhat
eurot).
Võrreldaval perioodil 2009. arvestati tasusid 2 701 tuhat krooni
(173 tuhat
eurot). Juhatusele arvestatud töötasud on vähenenud, kuna
võrreldaval perioodil
töötas ettevõtte juhatuses kolm liiget aruandeperioodi
kahe asemel.
Muudatused Nordecon International AS juhatuses
Seoses Kontserni äritegevuse mahtude
vähenemisega välisturgudel on alates
01.11.2010 nõukogu otsusega
ennetähtaegselt tagasi kutsutud Nordecon
International AS juhatuse
liige Priit Tiru, kelle peamiseks ülesandeks oli seni
kontserni tegevuse
koordineerimine välisturgudel ning hoonete valdkonna
strateegiline
juhtimine.
Seoses
kavaga ühendada Nordecon International AS-ga tütarettevõtted Nordecon
Infra AS ja Nordecon Ehitus AS (vt peatükk „Olulised muudatused Kontserni
struktuuris aastal 2011“) on ettevõtte nõukogu nimetanud ettevõtte juhatuse
liikmed, kes alustavad ühendatud ettevõtte juhatuse koosseisus alates
jaanuarist
2011. Juhatuse esimehena jätkab Jaano Vink. Uued juhatuse liikmed
on Avo Ambur,
Marko Raudsik ja Erkki Suurorg, kellel kõigil on pikaajaline
kogemus töötamisel
ehitussektoris ning Nordecon International kontsernis.
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2010. aasta
viimases kvartalis Kontserni
juhatuse hinnangul järgmised nähtused:
- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt
erakordselt suures sõltuvuses
riigihangetest ning Euroopa Liidu
finantstoel läbiviidavatest projektidest.
Projektide algatamise edukus on
seotud riigi ja kohalike omavalitsuste
haldussuutlikkusega, mis
näitab paranemist võrreldes möödunud perioodidega.
Siiski ei kompenseeri
avaliku sektori toel ehitatavate projektide nõudluse
jätkumine järsku
langust hoonete ehitusturul, kust endiselt on kadunud enamus
eraettevõtetest ja -isikutest kliente. Nii prognoosib Kontserni juhtkond, et
2010. aasta lõpuks on ehitusturu kogumahud 2008. aastaga võrreldes langenud
üle
50%.
- Elamuehitusele ja hoonete üldehitamisele spetsialiseerunud ettevõtete
hulga
vähenemine. Seni üksnes nimetatud valdkonnale keskendunud ettevõtted
üritavad
võimalusel leida lahendusi paralleelselt teistesse
turusegmentidesse
siirdumiseks (nt rajatiste ehitamine). Selle
tulemusel on teravnenud oluliselt
konkurents. Kasvanud konkurents on viinud
võrreldes varasemate perioodidega
järjest suurema hulga ettevõtete
saneerimise või pankrottideni, milline trend
2010. aastal jätkub. Kontsern
ei prognoosi olulisel määral ettevõtete ühinemisi
või ülevõtmisi, kuna selles
puudub kujunenud turuolukorras hetkel laiem
majanduslik sisu.
- Võrreldes aastatega
2008-2009 on 2010. aastal ehitushindade langus peatunud ja
sisendite hinnatõus
jätkub ka järgmistes perioodides. Sellistes tingimustes
põhjendamatult
madala marginaaliga või alla omahinna sõlmitud pikaajaliste
lepingute
täitmine võib osutuda äärmiselt kahjumlikuks, tuues kaasa märgatavaid
raskuseid neile ehitusettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta
jätnud
või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult
mainitud
riski pigem eiranud.
- Pankade jaoks on ehitusturul tegutsevad ettevõtted jagatud
erinevatesse
riskirühmadesse. Pankadel on endiselt avatud positsioonid
arendusega tegelenud
ettevõtetele antud kinnisvara- ja investeerimislaenude
näol. Mitmete ettevõtete
püsimajäämine 2010. aastal sõltub olulises osas ka
pankade riskijuhtimise
põhimõtetest. Teisalt on pangad andnud märku, et
on valmis alustama vähesel
määral uuesti ehitus- ja
kinnisvaraarendusprojektide finantseerimist.
-
Infrastruktuuriobjektide tähtsustumise kaudu on senisest olulisemaks
konkurentsieeliseks spetsiifiline (insenertehniline) oskusteave, kogemused
ning
referentsid koos vastavate ressursside olemasoluga.
- Ehitusprojektide finantseerimise osas on täiendavad nõudmised
ehitajapoolsele
projektide kaasrahastamisele ehitusperioodil. Samuti on
pikenenud lepingulised
maksetähtajad ning esinevad tähtaegade ületamised.
Kokkuvõttes suureneb
ettevõtete likviidsusrisk.
Läti ja Leedu
Veebruaris 2010 müüs Kontsern oma osaluse
kahjumlikult tegutsevas, peamiselt
vee- ja kanalisatsioonivõrke ehitavas,
Läti ettevõttes Nordecon Infra SIA.
Kontserni hinnangul kestab Läti
ehitusturu järsk kohanemine majanduslanguse
tingimustes aastatel
2010-2011. Kontsern jätkab lähiaastatel tegevust Lätis
projektipõhiselt
läbi Eesti tütarettevõtete, kaasates vajadusel partnereid.
Projektipõhise
töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia
kasumlikult.
See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses
osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate
tütarettevõtete.
Leedu majanduse viimase aja arengud on sarnased teiste Balti riikide
omadega.
Investeeringute pidurdumine era- ja avalikus sektoris jms tegurid
mõjutavad
otseselt ehitusturgu. Äripindade ja korterelamute (Kontserni
ettevõte kui
peatöövõtja, mitte arendaja) ehitamise osas on turg
järsult kokku tõmbunud ning
uute projektide algatamine eraettevõtetest
investorite poolt ei ole lähiajal
tõenäoline.
Eelnevast tulenevalt on Kontsern
käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon
Statyba UAB aktiivse tegevuse
sisuliselt peatanud ning jälgib turul toimuvat.
Tegevuse ajutise
peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. Kontserni
juhtkond ei
välista, et Leedus on tegevus peatatud ka peale 2010. aastat. See
otsus ei
muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu
ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja
projektijuhtimisega
tegelev ettevõtte äri- ja tootmishoonete vallas. 2009.
aastal oli hoonete
segmendis turul reaalselt alustatud ehituslepingute
hulk oluliselt vähenenud.
Selles osas ei ole järsku elavnemist oodata ka
2010. aasta teises pooles. See
omakorda tähendab eelkõige vajadust
kontrollida rangelt kulusid.
Mahukaid investeeringuid nõudvad
tegevused kinnisvaraarendusprojektiga
(Kontsernil on osalus hetkel
kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt
peatatud, et minimeerida
riske ning oodata olukorra selginemist Ukraina ja
maailma
finantsturgudel.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning
kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega, inflatsiooni ja kvaliteetsete
ehitussisendite kättesaadavusega. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju
avaldamas
tellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks.
Praeguseks
hetkeks on 2008. aastal alanud kohaliku valuuta odavnemine
peatunud ning
Kontserni avatus turust tulenevale valuutariskile
oluliselt vähenenud. Samuti on
tunda poliitilise kliima stabiliseerumist
pärast olulisi presidendivalimisi, mis
võiks olla esimeseks eelduseks ka
üldise majanduskeskkonna paranemisele. See
omakorda tähendab nii kohalike
kui ka välismaiste eraettevõtete
investeerimistegevuse
taasalustamist. Nimetatud kliendid moodustavad Kontserni
tellijatest Ukraina
turul väga suure osa.
Samas on 46
miljoni elanikuga riigi ehitusturg pakkumas siiski võimalusi
edukaks
äritegevuseks ka tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on
suhteliselt
vähene konkurents ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas
(euroopalike
juhtimistavade- ja oskustega paindlik ehituse
projektijuhtimisettevõte) suhtena
normaalselt funktsioneeriva ehitusturu
reaalsetesse vajadustesse. Kontserni
juhtkond on veendunud, et täna
nähtav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses
tervikuna korrigeerib
oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi
kaasaegset ehituse
peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate
põhimõtete osas
ja uuenenud mõtteviis parandab tuntavalt Kontserni positsiooni
pikemas
perspektiivis.
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond
tihedast
konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult
madala hinnaga
olukorras, kus sisendhinnad on pöördunud tõusule ja võivad
hüppeliselt hakata
suurendama kahjumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb
olukorra eriti keerukaks
asjaolu, et vajadus normaalset toimimist
tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks
vajalike lepingute sõlmimiseks samal
ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske
näeb Kontsern peamise reaalse ja
toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd
kulude kontrollil ja
kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel
osalemisel.
Äritegevuse
sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate
riskide
maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on
aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt
uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada
muutuvates
ilmastikutingimustes.
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on
kontserniettevõtted sõlminud
ehituse koguriskikindlustuse lepingud.
Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust
kasutatakse nii üldiseid
raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning
tellija soove
arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega
sõlmitud
töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise
tagamiseks
esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii.
Garantiiperioodil
ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks
on kõigis
kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis.
30.09.2010 seisuga moodustas
garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku
20,8 miljonit krooni (1,3
miljonit eurot). Võrreldava perioodi vastav
näitaja oli 17,4 miljonit krooni
(1,1 miljonit eurot).
Krediidiriskid
Krediidiriski haldamisel
analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase
võimaliku
lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise
järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu
lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust
kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde
akteerimisest. Usume, et kirjeldatud viisil toimimine võimaldab
maksehäirete
ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi
lõpu seisuga hindame
oma klientide maksekäitumist valitsevas
majandusolukorras heaks, kuid esineb ka
suuremahulisi probleemseid kliente.
Tähtaja ületanud nõuete osakaal on kasvanud,
mis suurendab krediidikahjumite
tekkimise võimalust ka järgmistel perioodidel.
Kontserni arvestuspõhimõtete
kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on
ületanud maksetähtaja
rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad
kokkulepped
klientidega võlgnevuste tasumiseks.
2010.
aasta 9 kuu seisuga oli nõuete allahindluste kulu ja varasemalt alla
hinnatud nõuete laekumisest tekkinud tulu samas suurusjärgus. Eelmisel
perioodil
moodustas nõuete allahindluskahjum 18,6 miljonit krooni (1,2
miljonit eurot).
Kontserni juhatus analüüsib IV kvartalis, millises summas
tuleks kajastada
võimalikke allahindlusi Pärnu Keskuse ehitamisega
seotud nõuetelt. Nõuded kokku
moodustavad 42,4 miljonit krooni (2,7 miljonit
eurot). Kontsern on 9 kuu seisuga
alla hinnanud sama projektiga seotud
juriidilistele isikutele antud laene summas
40,2 miljonit krooni (2,6 miljonit
eurot).
Likviidsusriskid
Vabu rahalisi vahendeid
hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades
üleöö- või
fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse
täitmise
tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu
kahe
nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni
käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,56 kordselt (30.09.2009: 1,43
korda).
Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 116,9
miljonit
krooni (7,5 miljonit eurot) (30.09.2009: 241,4 miljonit
krooni/15,4 miljonit
eurot).
Intressiriskid
Kontserni intressikandvad võlakohustused
pankade ees on peamiselt fikseeritud
intressimääradega. Kapitalirendi
lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad
EURIBOR-il. Kontserni
intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema
perioodiga
vähenenud 128,7 miljoni krooni võrra (8,2 miljonit eurot). Seisuga
30.09.2010 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 481,7 miljonit
krooni
(30,8 miljonit eurot). Intressikulud olid 2010. aasta 9 kuuga 11,5
miljonit
krooni (0,7 miljonit eurot) ning võrreldes 2009. aasta 9 kuuga
on intressikulud
vähenenud 8,5 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot), eelkõige
tulenevalt
võlakohustuste vähenemisest. Kontserni intressiriski
mõjutavad kaks tegurit:
ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus või
põhitegevusest teenitav rahavoog ei
võimalda intressikulusid tasuda.
Esimese teguri maandamiseks on Kontsern
lähtunud põhimõttest, et
madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud
võimalusel fikseeritud
intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski
realiseerumine
sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Intressiriski
maandamiseks
ei kasutata tuletisinstrumente.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa
valuutas,
Eesti kroonides (EEK) ja Ukraina grivnades (UAH). Seoses
tegevuse vähesusega
Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides
aktuaalne. Välisriikidest
sisseostetud teenused on olulises osas eurodes,
mille osas valuutarisk kontserni
Eesti ettevõtetele puudub.
Kontserni kursikasumid ja -kahjumid
tekivad peamiselt Ukraina äritegevusest, kus
kohalik valuuta on ujuvkursiga
euro ja seega ka Eesti krooni suhtes. Praeguseks
on 2008. aasta viimases
kvartalis alanud Ukraina grivna kursi nõrgenemine euro
suhtes peatunud.
Kontserni
kursikasumid ja -kahjumid kokku moodustasid 2010. aasta 9 kuu seisuga
kahjumi
5,7 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot). Võrreldaval perioodil oli
kursierinevuste tulemuseks kasum summas 6,9 miljonit krooni (0,4 miljonit
eurot).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
------------------------------------------------------------------------------
--
|
EEK`000 | 30.09.2010 | 31.12.2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 116 933 | 225 191
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 667 157 | 644 704
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ettemaksed | 33 425 | 30 595
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Varud | 374 323 | 389 328
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügiootel põhivara | 4 948 | 4 617
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara kokku | 1 196 786 | 1 294 435
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud | 1 955 | 2 191
|
| investeeringud | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised finantsinvesteeringud | 414 | 414
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 26 740 | 33 329
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kinnisvarainvesteeringud | 77 135 | 87 975
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Materiaalne põhivara | 150 288 | 204 115
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Immateriaalne põhivara | 248 028 | 268 233
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara kokku | 504 560 | 596 257
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA KOKKU | 1 701 346 | 1 890 692
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Laenukohustused | 187 056 | 262 959
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Võlad tarnijatele | 434 050 | 377 925
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud võlad | 74 268 | 94 580
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ettemaksed | 60 577 | 136 438
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Eraldised | 12 413 | 10 364
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused kokku | 768 364 | 882 266
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised laenukohustused | 294 691 | 294 328
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Võlad tarnijatele | 3 276 | 4 846
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud võlad | 1 500 | 1 500
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Eraldised | 8 428 | 7 041
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused kokku | 307 895 | 307 715
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED KOKKU | 1 076 259 | 1 189 981
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Aktsiakapital | 307 567 | 307 567
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kohustuslik reservkapital | 40 024 | 40 012
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Realiseerumata kursivahed | -3 573 | -3 201
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Jaotamata kasum (kahjum) | 255 749 | 345 280
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 599 767 | 689 658
|
| omakapital | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Mittekontrolliv osalus | 25 320 | 11 053
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL KOKKU | 625 087 | 700 711
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1 701 346 | 1 890 692
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
-----------------------------------------------------------------------
---------
|
EUR`000 | 30.09.2010 | 31.12.2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 7 473 | 14 392
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 42 639 | 41 204
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ettemaksed | 2 136 | 1 955
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Varud | 23 924 | 24 883
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügiootel põhivara | 316 | 295
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Käibevara kokku | 76 489 | 82 729
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud | 125 | 140
|
| investeeringud | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised finantsinvesteeringud | 26 | 26
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 1 709 | 2 130
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kinnisvarainvesteeringud | 4 930 | 5 623
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Materiaalne põhivara | 9 605 | 13 045
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Immateriaalne põhivara | 15 852 | 17 143
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara kokku | 32 247 | 38 108
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
VARA KOKKU | 108 736 | 120 837
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Laenukohustused | 11 955 | 16 806
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Võlad tarnijatele | 27 741 | 24 154
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud võlad | 4 747 | 6 045
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ettemaksed | 3 872 | 8 720
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Eraldised | 793 | 662
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lühiajalised kohustused kokku | 49 107 | 56 387
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised laenukohustused | 18 834 | 18 811
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Võlad tarnijatele | 209 | 310
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud võlad | 96 | 96
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Eraldised | 539 | 450
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Pikaajalised kohustused kokku | 19 678 | 19 667
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED KOKKU | 68 785 | 76 054
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Aktsiakapital | 19 657 | 19 657
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kohustuslik reservkapital | 2 558 | 2 557
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Realiseerumata kursivahed | -228 | -205
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Jaotamata kasum (kahjum) | 16 345 | 22 067
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv | 38 332 | 44 077
|
| omakapital | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Mittekontrolliv osalus | 1 618 | 706
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
OMAKAPITAL KOKKU | 39 950 | 44 784
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 108 736 | 120 837
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Konsolideeritud
koondkasumiaruanne
------------------------------------------------------------------------------
--
|
EEK`000 | III kv | III kv | 9k | 9k | 2009
|
| | 2010 | 2009 | 2010 | 2009 |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu | 592 311 | 742 546 | 1 177 511|1 967 640 | 2 418
880|
| | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müüdud toodangu kulu | -555 651 | -661 677 |-1 186 055|-1 802 418|-2 282
575|
| | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Brutokasum | 36 660 | 80 869 | -8 544 | 165 222 | 136 305
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Turustuskulud | -1 316 | -2 427 | -4 442 | -6 790 | -9 416
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Üldhalduskulud | -17 143 | -30 532 | -52 700 | -95 882 | -125 206
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud äritulud | 2 116 | 2 279 | 7 774 | 22 177 | 25 592
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud ärikulud | -5 387 | -10 745 | -12 720 | -40 118 | -154 014
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasum (kahjum) | 14 930 | 39 444 | -70 632 | 44 609 | -126 739
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Finantstulud | 1 790 | 4 907 | 44 070 | 35 809 | 86 513
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantskulud | -44 547 | -3 933 | -67 773 | -26 845 | -33 934
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantstulud ja | -42 757 | 974 | -23 703 | 8 964 | 52 579
|
| -kulud kokku | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kapitaliosaluse | -3 736 | 583 | -4 367 | -1 523 | -7 666
|
| meetodil arvestatud | | | | |
|
| kasum/ kahjum | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Maksustamiseelne | -31 563 | 41 001 | -98 702 | 52 050 | -81 826
|
| kasum (-kahjum) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tulumaks | -635 | -578 | 1 177 | 5 317 | -7 618
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasum (-kahjum) | -32 198 | 41 579 | -97 525 | 46 733 | -89 444
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Muu koondkasum | | | | |
|
| (-kahjum): | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Realiseerumata | 1 113 | -769 | -372 | -2 480 | 905
|
| kursivahed | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kokku muu koondkasum | 1 113 | -769 | -372 | -2 480 | 905
|
| (-kahjum) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kokku koondkasum | -31 085 | 40 810 | -97 897 | 44 253 | -88 539
|
| (-kahjum) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
-------------------------------------------------------------------------
-------
|
Puhaskasum (-kahjum): | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte | -30 257 | 42 260 | -89 531 | 65 436 | -45 740
|
| aktsionäridele kuuluv | | | | |
|
| osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale | -1 941 | -2 681 | -7 994 | -18 703 | -43 704
|
| osalusele kuuluv osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -32 198 | 41 579 | -97 525 | 46 733 | -89 444
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kokku koondkasum | | | | |
|
| (-kahjum): | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte | -29 144 | 42 776 | -89 903 | 65 245 | -44 835
|
| aktsionäridele kuuluv | | | | |
|
| osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale | -1 941 | -1 966 | -7 994 | -20 992 | -43 704
|
| osalusele kuuluv osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -31 085 | 40 810 | -97 897 | 44 253 | -88 539
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Aruandeperioodi | | | | |
|
| puhaskasum aktsia | | | | |
|
| kohta emavõtte | | | | |
|
| aktsionäridele: | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tavapuhaskasum aktsia | -0,98 | 1,37 | -2,91 | 2,13 | -1,49
|
| kohta (EEK) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lahustatud puhaskasum | -0,98 | 1,37 | -2,91 | 2,13 | -1,49
|
| aktsia kohta (EEK) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
-----------------------------------------------------------------------
---------
|
EUR`000 | III kv | III kv | 9k | 9k | 2009
|
| | 2010 | 2009 | 2010 | 2009 |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müügitulu | 37 856 | 47 457 | 75 257 | 125 755 | 154 595
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Müüdud toodangu kulu | -35 512 | -42 289 | -75 803 | -115 196 | -145 883
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Brutokasum | 2 344 | 5 168 | -546 | 10 560 | 8 711
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Turustuskulud | -84 | -155 | -284 | -434 | -602
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Üldhalduskulud | -1 096 | -1 951 | -3 368 | -6 128 | -8 002
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud äritulud | 135 | 146 | 497 | 1417 | 1 636
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud ärikulud | -345 | -687 | -813 | -2 564 | -9 843
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ärikasum (kahjum) | 954 | 2 521 | -4 514 | 2 851 | -8 100
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Finantstulud | 114 | 314 | 2 817 | 2 289 | 5 529
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantskulud | -2 847 | -251 | -4 332 | -1 716 | -2 169
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Finantstulud ja | -2 733 | 62 | -1 515 | 573 | 3 360
|
| -kulud kokku | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kapitaliosaluse | -239 | 37 | -279 | -97 | -490
|
| meetodil arvestatud | | | | |
|
| kasum/kahjum | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Maksustamiseelne | -2 017 | 2 620 | -6 308 | 3 326 | -5 230
|
| kasum (-kahjum) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tulumaks | -41 | -37 | 75 | 340 | -487
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Puhaskasum (-kahjum) | -2 058 | 2 657 | -6 233 | 2 986 | -5 717
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Muu koondkasum | | | | |
|
| (-kahjum): | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Realiseerumata | 71 | -49 | -24 | -159 | 58
|
| kursivahed | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kokku muu koondkasum | 71 | -49 | -24 | -159 | 58
|
| (-kahjum) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kokku koondkasum | -1 987 | 2 608 | -6 257 | 2 828 | -5 659
|
| (-kahjum) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Puhaskasum (-kahjum): | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte | -1 934 | 2 828 | -5 722 | 4 182 | -2 923
|
| aktsionäridele kuuluv | | | | |
|
| osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale | -124 | -171 | -511 | -1 195 | -2 793
|
| osalusele kuuluv osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -2 058 | 2 657 | -6 233 | 2 986 | -5 717
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Kokku koondkasum | | | | |
|
| (-kahjum): | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- emaettevõtte | -1 863 | 2 734 | -5 746 | 4 170 | -2 865
|
| aktsionäridele kuuluv | | | | |
|
| osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
- mittekontrollivale | -124 | -126 | -511 | -1 342 | -2 793
|
| osalusele kuuluv osa | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| -1 987 | 2 608 | -6 257 | 2 828 | -5 659
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
---------------------------------------------------------------------------
-----
|
Puhaskasum aktsia | | | | |
|
| kohta emavõtte | | | | |
|
| aktsionäridele: | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tavapuhaskasum aktsia | -0,06 | 0,09 | -0,19 | 0,14 | -0,10
|
| kohta (EUR) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Lahustatud puhaskasum | -0,06 | 0,09 | -0,19 | 0,14 | -0,10
|
| aktsia kohta (EUR) | | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Konsolideeritud
rahavoogude aruanne
------------------------------------------------------------------------------
--
|
| EEK`000 | EUR`000
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| 9k 2010 | 9k 2009 | 9k 2010 | 9k 2009
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rahavood äritegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Laekumised ostjatelt | 1 245 679 | 2 581 192 | 79 613 | 164 968
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Maksed tarnijatele |-1 066 956 |-2 089 618 | -68 191 | -133 551
|
| | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Makstud käibemaks | -46 600 | -79 100 | -2 978 | -5 055
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Maksed töötajatele ja | -170 672 | -331 652 | -10 908 | -21 196
|
| töötajate eest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Makstud tulumaks | -1 188 | -9 867 | -76 | -631
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Netorahavoog äritegevusest | -39 737 | 70 955 | -2 540 | 4 535
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rahavood | | | |
|
| investeerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Materiaalse põhivara | -1 359 | -1 317 | -87 | -84
|
| soetamine | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Immateriaalse põhivara | 0 | -7 588 | 0 | -485
|
| soetamine | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Põhivara müük | 9 635 | 5 118 | 616 | 327
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kinnisvarainvesteeringute | 10 600 | -200 | 677 | -13
|
| müük | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tütarettevõtete soetamine, | 27 | -11 688 | 1 | -747
|
| neto rahavoog | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Tütarettevõtete müük, neto | -9 675 | 0 | -618 | 0
|
| rahavoog | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Sidusettevõtete soetamine | -5 020 | -6 000 | -321 | -383
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Sidusettevõtete müük | 0 | 7 024 | 0 | 449
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Ühisettevõtete soetamine | 0 | -20 000 | 0 | -1 278
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Antud laenud | -7 772 | -84 843 | -497 | -5 422
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Antud laenude laekumised | 8 750 | 61 040 | 559 | 3 901
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud dividendid | 61 | 61 | 4 | 4
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud intressid | 4 608 | 12 524 | 295 | 800
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Netorahavoog | 9 855 | -45 869 | 630 | -2 931
|
| investeerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rahavood | | | |
|
| finantseerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud laenud | 83 012 | 193 432 | 5 305 | 12 427
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Saadud laenude tagasimaksed | -116 143 | -179 952 | -7 423 | -11 501
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Makstud dividendid | 0 | -31 933 | 0 | -2 041
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Kapitalirendi maksed | -30 507 | -37 648 | -1 950 | -2 406
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Makstud intressid | -14 629 | -23 344 | -935 | -1 492
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Muud maksed | -248 | -307 | -16 | -20
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Netorahavoog | -78 515 | -79 752 | -5 017 | -5 033
|
| finantseerimistegevusest | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Rahavoog kokku | -108 397 | -54 666 | -6 928 | -3 494
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
| | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 225 191 | 296 184 | 14 392 | 18 930
|
| perioodi algul | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Valuutakursimuutused | 139 | -92 | 9 | -6
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha jäägi muutus | -108 397 | -54 666 | -6 928 | -3 494
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
|
Raha ja raha ekvivalendid | 116 933 | 241 426 | 7 473 | 15 430
|
| perioodi lõpul | | | |
|
-----------------------------------------------------------------------------
---
Nordecon
International kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete
ja
rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule.
Geograafiliselt
tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja
Soomes. Kontserni
emaettevõte Nordecon International AS on registreeritud ja
asub Tallinnas,
Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 15
tütarettevõtte. Kontserni
2009. aasta konsolideeritud müügitulu oli 2,4
miljardit krooni (155 miljonit
eurot). Nordecon International kontsern annab
hetkel tööd ligikaudu 750
inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad
noteeritud NASDAQ OMX
Tallinna Börsi põhinimekirjas.
1 euro = 15,6466
krooni
Raimo Talviste
Nordecon International AS
Finants- ja
investorsuhete juht
Tel: +372 615 4445
Email: raimo.talviste@nordecon.com
www.nordecon.com