Nordecon
Kvartaliaruanne

2016. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2016. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

² Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2016. aastal oli 10 979 tuhat eurot (2015: 9 031 tuhat eurot) ning  brutokasumlikkus 6,0% (2015: 6,2%). Järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra vähenenud. Kasumlikkuse vähenemine tuleneb rajatiste segmendi brutomarginaali olulisest langusest, mida ei suutnud tasandada hoonete segmendi kasumlikkuse kasv. 2016. aastal oli rajatiste brutokasumlikkus 3,6% ning hoonete segmendis 7,5%, 2015. aastal vastavalt 8,6% ja 6,7%. Kuigi rajatiste segmendi marginaalide vähenemist nägi Kontserni juhtkond ette juba majandusaasta keskel, ei saa tulemusega kindlasti rahule jääda. Kasumlikkuse languse põhjuseks on eelkõige talviste oma jõududega teostatavate tööde (sh suuremahulised pinnasetööd jms) puudumine turul ning segmendi äriloogikast tulenev suur püsikulude osakaal. Lisaks avaldasid mõju novembris-detsembris valitsenud talvised ilmaolud, mille tõttu lükkus 2017. aastasse ka arvestatav maht esialgselt aruandeaastal lõppema pidanud projekte. Jätkuvalt äärmiselt tihe konkurents (ning keerulised tulevikuväljavaated) rajatiste valdkonnas tingis ka Kontsernisisese äritegevuse ümberstruktureerimise 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta algul, kui ühendati Hiiu Teed OÜ ja Järva Teed AS ning Nordecon AS-i teehoolde- ja tehnikadivisjon, et suurendada rajatiste segmendi äritegevuse efektiivsust ja parandada Kontserni üldist konkurentsivõimet.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2016. aastal 6 106 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on kulud absoluutväärtuses küll kasvanud (2015: 5 026 tuhat eurot), kuid nende osakaal müügitulust oli 3,3% (2015: 3,5%), mis on jätkuvalt alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust. Kulude suurenemine on olnud tingitud peamiselt Kontserni tegevuse laienemisest Rootsi.

Ärikasumit mõjutas aruandeperioodil muude nõuete allahindlus summas 409 tuhat eurot (vt Lisa 12), mille põhjuseks lõplikult jõustunud kohtuotsus vaidluses Teede REV-2 AS-iga Koidula piiripunkti ehitustööde teostamise üle 2010. aastal, kus tollane seltsingupartner lõpetas omapoolsete kohustuste kandmise ning Kontsern oli sunnitud lepingu täitmise tagama üksinda. Kuigi juunis lõppenud kohtuvaidlus oli Kontsernile sisuliselt edukas, jäi osa esitatud nõuetest siiski rahuldamata.  Kontserni ärikasumiks kujunes 2016. aastal 4 208 tuhat eurot (2015: 3 933 tuhat eurot), mis näitas küll paranemise märke võrreldes eelmise aastaga, kuid jäi siiski alla aastaks püstitatud strateegilisele eesmärgile. Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 6 017 tuhat eurot (2015: 5 769 tuhat eurot).

Kuigi aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus, kui eelmisel aastal, on kursikahjumi mõju Kontserni puhaskasumile siiski endiselt tuntav. Ligikaudu 8% suurune Ukraina grivna odavnemine tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 195 tuhat eurot (2015: 574 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 191 tuhande euro võrra (2015: 587 tuhat eurot) ja kursivahede netomõju Kontserni netovarale oli kahjum 4 tuhat eurot (2015: kasum 13 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 3 933 tuhat eurot (2015: 174 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 3 044 tuhat eurot (2015: 179 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2016. aastal moodustas äritegevuse netorahavoog 7 937 tuhat eurot (2015: 2 684 tuhat eurot). Enim mõjutab äritegevuse rahavoogu ostjate ja tarnijate maksetähtaegade erinevus ning ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes situatsioonis, kus Kontsernil tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Kontsern tegeleb igapäevaselt tellijate ja allhankijate maksetähtaegade ühtlustamisega ning kasutab selleks peamiselt faktooringut. Lisaks müügiarvete faktoorimisele on Kontsern sõlminud ostufaktooringu raamlepingu, mille raames on võimalik allhankijatel, kellel puudub finantseerimisasutustest faktooringlimiidi taotlemiseks piisav krediidivõimekus, kasutada Kontserni limiiti. 

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2016. aastal 107 tuhat eurot (2015: -220 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 173 tuhat eurot (2015: 501 tuhat eurot) ja põhivara müük summas 160 tuhat eurot (2015: 337 tuhat eurot). Saadud dividendid moodustasid 153 tuhat eurot (2015: 108 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2016. aastal oli -4 579 tuhat eurot (2015: - 4 934 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ning kapitalirendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 2 847 tuhat eurot, mis koosneb võetud arenduslaenudest ja arvelduskrediidi kasutamisest (2015: 2 099 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 2 262 tuhat eurot. Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega (2015: 3 449 tuhat eurot). Investeeringud teedeehituse tehnikasse ja uude asfaltbetoonitehasesse on suurendanud kapitalirendimakseid, mis moodustasid 2 478 tuhat eurot (2015: 1 726 tuhat eurot). Dividende maksis Kontsern 2016. aastal 1 068 tuhat eurot (2015: 1 091 tuhat eurot) ning Nordecon AS-i aktsiakapitali vähendamise tulemusena maksti aktsionäridele välja kokku 923 tuhat eurot.

Seisuga 31.12.2016 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 786 tuhat eurot (31.12.2015: 6 332 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aasta ligikaudu 7% kogu müügitulust. Eelmisel aruandeaastal oli välisturgude osakaal müügitulust 4%. Välisturgude osakaalu kasv tuleneb Rootsi müügitulu lisandumisest 2016. aastal. Ukraina suhteline osakaal müügitulust on stabiilne. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2016. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2016. aasta müügitulu oli 183 329 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 145 515 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 26%. Üldist ehitusturgu mõjutav rajatiste valdkonna ehituse vähenemine avaldab mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. Ootuspäraselt on suurenenud hoonete segmendi müügitulud, mis on kasvanud ligikaudu 43% ning milleni on viinud peamiselt lepingute mahu kasv korterelamute ja ühiskondlike hoonete alamsegmendis. Rajatiste müügitulu, mis on valdavalt teenitud teedeehituse- ja hoolde alamsegmendis, on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu 13%. Vähenemise põhjuseks on suuremahuliste teedeehituse projektide, mille eeldatav kasumimarginaal oleks mõistlikul tasemel, puudumine aruandeaastal. Eelmisel aastal oli Kontsernil pooleli kaks mainimisväärset teedeehituse projekti (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala ja Keilas Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila - Valkse lõik), mille panus müügitulusse oli oluline. Samas on Kontsern suutnud, eelkõige tänu aasta algul soetatud uuele asfaltbetoonitehasele, rohkem kui kahekordselt suurendada toodetava asfaltbetooni müüki. 2016. aastal moodustab müügitulu asfaltbetooni müügist kokku 2 062 tuhat eurot (2015: 899 tuhat eurot).

2016. aasta müügitulu oli hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 134 555 ja 41 447 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 94 341 ja 47 628 tuhat eurot (vt Lisa 8). Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus 31.12.2016 seisuga on hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 76% (2015: 72%). Kontserni müügitulu struktuur peegeldab üsna näitlikult kogu Eesti ehitusturul valitsevat olukorda.

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aastaga on hoonete segmendi sisemises struktuuris toimunud olulised muutused. Suurima osakaaluga on korterelamute ja ühiskondlike hoonete alamsegment.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest on Tallinnas ning põhimahu annab Kadriorus Pikksilma Kodu kolme etapi ning Pirita tee 20a Meerhofi 2.0 hoonetekompleksi ehitamine. Järjest suurema panuse annavad alamsegmendi müügitulusse välisturud. Ukrainas, Kiievis, on lõppemas Lepse tänava elamukvartali ehitus ja jätkub Kiievi oblastis Brovary linnas asuva elamurajooni ehitus. Rootsis, Stockholmis, ehitas Kontsern aruandeperioodil kahte korterelamut. 

Küll aeglaselt, kuid jätkuvalt, suureneb Kontserni omaarenduste osakaal (kajastub korterelamute segmendis) nii Tartus kui ka Tallinnas. 2016. aasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku 5 216 tuhat eurot (2015: 4 216 tuhat eurot). Tartus, Tammelinnas, on nelja esimese arendusetapi käigus valminud 5 kortermaja, mille müük on olnud väga edukas. Majandusaasta lõpu seisuga on müümata vaid 2 valminud korterit. 2017. aasta algul alustati V etapi, 24 korteriga neljakorruselise korterelamu, ehitusega (www.tammelinn.ee). Tallinnas, Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) kolme esimese etapi 20 korterist on müüdud seisuga 31.12.2016 16, sellest 5 aruandeaastal. Lõppjärgus on viienda, viimase, ridaelamu ehitus. 2016. aasta septembris algas Tallinnas Hane tänaval kahe, kokku 30 korteriga, korterelamu ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise hinnatõusuga.

Ühiskondlike hoonete segmendile on enim mõju avaldanud suurenenud investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil lõpetati Piusa kordoni, Tapa sõjaväelinnakus kasarmu ning Ämari lennuväebaasi hoonetekompleksi ehitus.  Lisaks anti tellijale üle uus Järveküla kool ning jätkuvad Lintsi laokompleksi projekteerimis- ja ehitustööd ning Viljandis Ugala teatrihoone rekonstrueerimistööd.

Hooneteehituse segmendis pikalt domineerinud ärihoonete alamsegmendi mahud on tuntavalt vähenenud. Alamsegmendi mahtude vähenemist 2016. aastal eeldas Kontserni juhtkond juba eelmise aasta lõpus. Aruandeperioodil lõpetati ning anti tellijale tähtaegselt üle Tallinnas Veerenni büroohoone ning Arsenali Keskus. Jätkuvad Viimsi Äritare büroo- ja ärihoone ehitustööd ja Lutheri mööblivabriku masinasaali renoveerimine ning alustati Lõõtsa 12 büroohoone ehitusega Ülemiste City’s. Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata 2017. aastal alamsegmendi mahtude mõningast suurenemist.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Suurenenud on erasektori investeeringud tööstus- ja laohoonetesse. Aruandeperioodi suuremateks objektideks olid Tallinnas Riigiressursside Keskuse laohoone, Pärnus Vecta Design tootmishoone, Kevili Lõunaterminali teravilja ladustamise ja käitlemise kompleksi ning Smarteni laohoone laienduse ehitus. Jätkub Harmeti tootmis- ja laopindade ehitus Tallinna lähedal Kumnas.   

Sarnaselt eelmiste aastatega olid rajatiste valdkonnas 2016. aastal kõige suuremad mahud teedeehituses, kus teostati peamiselt keskmise ja – väikesemahulisi töövõtte. Olulisemad teedeehituse objektid olid Meoma-Alatskivi ja Rannamõisa-Kloogaranna teelõigu rekonstrueerimine ning Tallinnas Majaka ja Logi tänava rekonstrueerimine, kus viimases jätkuvad tööd ka 2017. aastal. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas, Harju maakonnas Keila ning uues, 2016. aasta veebruaris lisandunud Kose hooldepiirkonnas. Lisaks teostati Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise töid. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2017. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks ning võrrelduna eelmise aastaga on mahtude hüppeline suurenemine pigem ebatõenäoline.

Nii keskkonnaehituse kui ka välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi kasv on vähetõenäoline. Insenerehituse alamsegmendis ei ole aruande kirjutamise hetkel näha tellijate poolt tehtavaid vesiehitusega seotud suuremaid investeeringuid. Samuti on keerulisemate insenerehituslike tööde lisandumine pigem ebaregulaarne.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2016 oli 131 335 tuhat eurot, mis on 4% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. Kokku sõlmis kontsern 2016. aastal uusi lepinguid 158 152 tuhande euro väärtuses.

Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 76% ja rajatiste omad 24%  (2015: vastavalt 72% ja 28%).

Hoonete segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligikaudu 9%. Mahtude suurenemine on toimunud ärihoonete alamsegmentis ning vähenenud on tööstus- ja laohoonete alamsegmendi teostamata tööde lepingute maht. Korterelamute ja ühiskondlike hoonete alamsegmentides on teostamata tööde portfell jäänud samale tasemele võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga. Suurim teostamata tööde portfell on Kontsernil korterelamute alamsegmendis, mida lisaks Eestis sõlmitud lepingutele toetab Kontserni ettevõtete tegevus Ukrainas ja Rootsis. Ukrainas jätkub Kiievi oblastis Brovary linnas viie ning Rootsis kahe kortermaja ehitus. Tallinnas jätkub Pirita tee 20a I ja II etapi ning Virbi 10 kortermajade ehitus, millele lisandus IV kvartalis Sõjakooli 12 I etapp. Pärast mõningast mahtude vähenemist on teostamata tööde maht suurenenud ärihoonete alamsegmendis. Kontsern sõlmis aruande aastal suuremahulised lepingud  Viimsi Äritare, Tallinnas Vana-Lõuna tn 39 asuva ajaloolise Lutheri masinasaali renoveerimiseks ning ärihoone ehitamiseks Rotermanni kvartalis. IV kvartalis sõlmiti lepingud Pärnu kesklinna Martensi maja ja Tallinna Ülemist Citysse Lõõtsa 12 büroohoone ehitamiseks. Ühiskondlike hoonete teostamata tööde portfellist moodustavad olulise osa Tapa kaitseväelinnaku depoo ning soomusmanöövervõime taristu, söökla ja kasarmu ehitus ning Viljandis Ugala teatri rekonstrueerimine. Tööstuse ja laohoonete segmendis on olulisem Harmeti tootmis- ja laopindade ehitamine.

Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 8%. Teostamata tööde portfellist 90%  moodustab teedeehitus ja -hoolduse alamegment, kus maht on jäänud võrreldes 2015. aastaga sisuliselt samale tasemele. Teedeehituse teostamata tööde mahtu mõjutab eelkõige IV kvartalis sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Kohatu lõigule 2+1 möödasõitude ehituseks. Jätkub nelja teehooldepiirkonna, Keila, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga oluliselt. Sellest tulenevalt eeldab Kontserni juhtkond 2017. aastal rajatiste segmendi müügitulu jäämist pigem suhteliselt samale tasemele võrreldes eelmise majandusaastaga (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Tuginedes teostamata tööde portfelli seisule ning arvestades teadaolevaid arenguid valitud turgudel, on Kontserni juhtkond 2017. aasta tegevusmahtude osas mõõdukalt optimistlik. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud jätkuvalt kontrolli all ning keskendutakse projektidele, millel on positiivne perspektiiv.

Aruandeperioodi lõpust (31.12.2016) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 9 851 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2016. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 684 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 381 inimest. Võrreldes eelmise majandusaastaga on suurenenud insenertehniline personal, põhjuseks hoonete segmendi tegevusmahtude kasv Eestis ning Kontserni tegevuse laienemine Rootsi. Oma jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemine on tinginud tööliste arvu vähenemise. Töötajate arv kokku on Kontsernis võrreldes eelmise majandusaastaga jäänud samale tasemele.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2016. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 20 401 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 18 248 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 12%list kasvu on põhjustanud nii Kontserni tegevuse laienemine Rootsi, kui osaline palgatõus ja tulemustasud.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2016. aastal 138 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 45 tuhat eurot (2015: vastavalt 139 tuhat eurot ja 46 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 47 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 16 tuhat eurot (2015: vastavalt 37 tuhat eurot ja 12 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2016. aastal 350 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 116 tuhat eurot (2015: vastavalt 322 tuhat eurot ja 106 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 243 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 80 tuhat eurot (2015: vastavalt 188 tuhat eurot ja 62 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasv tugineb peamiselt suurenenud müügitulule.

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2017. aastal ei ole ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2016. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see jätkuvalt olukorras, kus ehitussisendite hinnad summaarselt ei ole märgatavalt muutunud. Kui ebatervelt tihe konkurents hoonete ehituses on seoses pakkumiste kasvuga taandumas, siis mahtude madalseisus rajatiste segmendis käib äärmiselt terav võitlus väheste lepingute pärast. Lisaks teada ja tuntud peatöövõtjatele sekkuvad üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna eelkõige riiklike ja omavalitsuse tellijate jätkuvast poliitikast langetada riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid, tuues nii kohati kvaliteedi ohvriks odavaimale hinnale. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile hakkas väheselt määral avalduma 2016. aasta II poolaastal ning usutavasti protsess kiireneb järgnevatel perioodidel.

Arvestades eelmainitud asjaolusid näeb Kontsern 2017. aastal tervikuna teatavaid äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2016. aastaga - mahtude mõningast tõusu Eestis on  toetamas positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendist vabanenud sobivate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, pinnasetööd jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.12.2016 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 212 tuhat eurot (31.12.2015:  1 184 tuhat eurot).

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil kajastas Kontsern krediidikahjumeid kokku 547 tuhat eurot, millest 138 tuhat eurot oli ostjatelt laekumata nõuete ning 409 muude nõuete allahindlus (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Finantstulemuste kokkuvõte“). Eelmise aasta võrreldaval perioodil krediidikahjumid Kontsernil puudusid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

Likviidsusrisk

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,2 kordselt (31.12.2015: 1,03 korda). Kuigi Kontserni likviidsus näitaja on võrreldes eelmise aastaga paranenud, tegutseb Kontsern jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Likviidsusnäitajat mõjutab eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena.

Seoses poliitilise ja majandusliku olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 637 tuhat eurot.

Rahavoogude paremaks juhtimiseks kasutab Kontserni arvelduskrediiti ning faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Seisuga 31.12.2016 on Kontsernil lühiajalisi laenukohustusi  6 297 tuhat eurot (31.12.2015 15 715 tuhat eurot), millest ligikaudu pool, 3 591 tuhat eurot (31.12.2015 11 388 tuhat eurot), moodustavad arvelduskrediidid ja laenud, mille refinantseerimist peab Kontsern lepinguliste tähtaegade saabumisel tõenäoliseks.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 786 tuhat eurot (31.12.2015: 6 332 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud  1 414 tuhat eurot. Vähenenud on laenu- ja faktooringkohustus (2 472 tuhat eurot) ning suurenenud kapitalirendikohustused (1 058 tuhat eurot).  Kapitalirendikohustuse suurenemist mõjutab eelkõige uue asfaltbetoonitehase soetamine. Seisuga 31.12.2016 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 19 399 tuhat eurot (31.12.2015: 20 813 tuhat eurot). Intressikulud olid 2016. aastal 681 tuhat eurot (2015: 770 tuhat eurot).

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Kontsern on sõlminud tuletistehingu lepingu, et juhtida eelpool nimetatud ostetud asfaltbetoonitehase kapitalirendilepingu intressimäärade muutumisega seotud riske.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi jätkuva languse ka 2016. aastal. Käesoleval aastal on UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 8%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 195 tuhat eurot (2015: 574 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele antud eurodes laenudelt.

Rootsi krooni kursi muutusest euro suhtes 2016. aastal saadi põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit 18 tuhat eurot (2015: 0 eurot). Kursikasum kajastub koondkasumiaruande kirjel „muu äritulu“.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti   

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

• Avalikud investeeringud peaksid 2017. aastal pisut kasvama, kuid jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.
• Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2017. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida Kaitseministeeriumi, kelle tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel on ehitusturgu tuntavalt elavdamas. Siiski jätkub Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni pehmendab eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.
• Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Probleemide süvenemist nõrgemate turuosaliste seas näitavad ka aruande perioodi lõpus avalikustatud teated mõnede ehitusfirmade raskustest. Korrastumise protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.
• Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv. Samas on vähenemas odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest, ehk hankedokumentide kvaliteet on tasapisi tõusmas ning erinevate pakkujate hinnad ühtlustumas. On selge, et kujunenud turuolukorras sisendite hindades märgatavat langust näha ei ole ning pigem on edukad need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt. Kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvamas nende materjalitootjate, –vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate näitajatega kaupu. Nimetatud trendi jätkumisel muutub üha kriitilisemaks ehitusteenuse pakkujate endi kui ka lõpp-tellijate põhjalik ning sisuline kvaliteedikontroll, et tagada tulemuse vastavus eeldatule. Ebaausa konkurentsi poolt avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika, kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil, kui sisuliselt.
• Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Vaatamata uute korterite suhtelisele kallidusele elatustaseme suhtes ja pankade rangetele laenutingimustele kasvas elukondliku kinnisvara turg 2016. aastal kiiresti. Aasta teises pooles  korterite hinnatõus pidurdus ning loodetavasti on turg stabiliseerumas. Jätkuvalt on edukad atraktiivse asukohaga projektid, mis on suunatud mõne kitsama turuniši vajadustele. Tallinnas ning Tartus on pilt jätkuvalt positiivne, kuid ülejäänud riigi osas kahjuks suhteliselt tagasihoidlik.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vaFstuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.
• Ehitusteenuse sisendhinnad on püsinud suhteliselt stabiilsetena, kuid just hoonete ehituses on 2016. aasta teises pooles kasvanud surve tõusule, mida peatöövõtjad on seni suutnud pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tulevikus muutuvad nimetatud võimalused järjest ahtamaks.  Üha enam on ehitusturul valdkondi, kus hinna tõus võib toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest muutustest (nt materjalitootjate hoogne ja edukas areng välisturgudele). Kasvanud elamuehituse mahtude tõttu on märgatavalt pikenenud mitmete oluliste materjalide ja teenuste tarneajad, milline asjaolu ei võimalda kõiki protsesse läbi viia enam seniste optimistlike graafikute alusel ja ollakse sunnitud tegevusi pikemalt planeerima või siis edasi lükkama.
• Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus võib hakata tasapisi piirama ettevõtete teostusvõimekust, mõjutades ehitusprotsessi erinevaid tahke, sh kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele, seda ehk peamiselt noorema ja kogemusi alles omandava töötajaskonna puhul, kus liikuvus loomulikum ning valmisolek ametikohta vahetada suurem.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2017. aastal jätkub eelkõige Kiievi regioonis. 2016. aasta lõpu seisuga teostamata tööde portfelli mahule tuginedes jääb Kontserni juhtkonna hinnangul 2017. aasta tegevusmaht võrreldavale tasemele 2016. aastaga. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab regulaarselt ja kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern alustamas ettevalmistustöödega, laiendamaks tegevust ka peatöövõtuturule. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.

Rootsi

2015. aasta juulis ostis Kontsern 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB ning laienes Rootsi turule, kus on kavas osutada peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenust eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. 2015. aastal sõlmiti esimene leping viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis (maksumus ligikaudu 8,4 miljonit eurot), millele lisandus 2016. aastal teine, väiksemamahuline leping. 2017. aasta jaanuaris sõlmis Kontsern kolmanda lepingu maksumusega 6,3 miljonit eurot. Kontsern jätkab tööd tegevusmahtude kasvatamiseks Rootsis, ning hetkel on Kontserni juhtkond arengute suhtes mõõdukalt optimistlik.

Läti ja Leedu

Kontserni sisenemine Läti ja Leedu ehitusturule lähiaastatel ei ole tõenäoline.

Samas  ei välista Kontsern tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö teostamine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib sealse ehitusturu arenguid. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni valmisolekut osalemiseks Leedu ehitusturul projektipõhiselt tulevikus läbi kohalikul turul tegutseva tütarettevõtte.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com