English Estonian
Avaldatud: 2013-02-13 15:30:00 CET
Nordecon
Kvartaliaruanne

2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon AS avalikustab 2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Tallinn, Eesti, 2013-02-13 15:30 CET -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS konsolideeritud 2012. aasta IV kvartali ja 12 kuu finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 31.12.2012 31.12.2011
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 10 231 9 908
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 44 133 34 645
Ettemaksed 1 840 2 610
Varud 26 235 24 120
Müügiootel põhivara 0 242
Käibevara kokku 82 439 71 525
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 202 199
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 503 2 504
Kinnisvarainvesteeringud 4 930 4 930
Materiaalne põhivara 8 851 7 437
Immateriaalne põhivara 14 857 14 960
Põhivara kokku 29 369 30 056
VARA KOKKU 111 808 101 581
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 27 185 19 130
Võlad hankijatele 32 134 27 403
Muud võlad 5 022 4 930
Ettemaksed 11 404 10 587
Eraldised 521 485
Lühiajalised kohustused kokku 76 266 62 535
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 3 671 9 513
Võlad hankijatele 259 199
Muud võlad 96 96
Eraldised 1 210 841
Pikaajalised kohustused kokku 5 236 10 649
KOHUSTUSED KOKKU 81 502 73 184
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 19 657 19 657
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed -404 -463
Jaotamata kasum (kahjum) 6 042 4 563
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 27 849 26 311
Mittekontrolliv osalus 2 457 2 086
OMAKAPITAL KOKKU 30 306 28 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 111 808 101 581

  

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR '000 IV kv 2012 IV kv 2011 12k 2012       2011
Müügitulu 42 554 44 542 159 608 147 802
Müüdud toodangu kulu -40 358 -43 630 -151 386 -147 608
Brutokasum 2 196 912 8 222 194
         
Turunduskulud -136 -79 -389 -317
Üldhalduskulud -1 444 -1 357 -5 385 -4 641
Muud äritulud 190 60 810 806
Muud ärikulud -220 -521 -566 - 672
Ärikasum (kahjum) 586 -986 2 692 -4 630
         
Finantstulud 163 444 622 938
Finantskulud -576 -202 -1 248 - 1 086
Finantstulud ja –kulud kokku -413 242 -626 - 148
         
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud
kasum/kahjum
-218 -4 -79 100
         
Maksustamiseelne kasum (-kahjum) -45 -748 1 987 -4 678
Tulumaks -12 -14 -56 -30
Puhaskasum (-kahjum) -57 -762 1 931 -4 708
         
Muu koondkasum (-kahjum):        
Realiseerumata kursivahed 57 -484 59 -329
Kokku muu koondkasum (-kahjum) 57 -484 59 -329
Kokku koondkasum (-kahjum) 0 -1 246 1 990 -5 037
         
 Puhaskasum (-kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -151 -1 147 1 479 -5 304
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 94 385 452 596
  -57 -762 1 931 -4 708
         
Kokku koondkasum (-kahjum):        
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -94 -1 865 1 538 -5 924
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 94 619 452 887
  0 -1 246 1 990 -5 037
         
Puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:        
Tavapuhaskasum aktsia kohta 0,00 -0,04 0,05 -0,17
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta 0,00 -0,04 0,05 -0,17

 

 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR '000 12k 2012 12k 2011
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 193 524 185 147
Maksed tarnijatele2 -161 447 -160 805
Makstud käibemaks -6 192 -2 384
Maksed töötajatele ja töötajate eest -16 888 -13 476
Makstud/ tagastatud  tulumaks -56 41
Netorahavoog äritegevusest 8 941 8 523
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -1 792 -58
Põhivara müük 379 340
Antud laenud -1 709 -213
Antud laenude laekumised 399 1 745
Saadud dividendid 0 4
Saadud intressid 18 204
Netorahavoog investeerimistegevusest -2 705 2 022
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 3 190 1 925
Saadud laenude tagasimaksed -5 950 -4 907
Makstud dividendid -80 0
Kapitalirendi maksed -1 967 -1 921
Makstud intressid -1 106 -1 089
Muud maksed 0 -4
Netorahavoog finantseerimistegevusest -5 913 -5 996
     
Rahavoog kokku 323 4 549
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 908 5 818
Valuutakursimuutused 0 -459
Raha jäägi muutus 323 4 549
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 10 231 9 908

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu laekumisi

2 Maksed hankijatele sisaldab hankijatele tasutud käibemaksu

 

2012. aasta majandustulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni auditeerimata brutokasum 2012. aastal oli 8 222 tuhat eurot (2011: 194 tuhat eurot). Oluline brutokasumi ja -kasumlikkuse (2011: 0,1% ja 2012: 5,2%) kasv  tulenes kahjumlike lepingute puudumisest, mis võrreldaval perioodil tulemust oluliselt mõjutasid.

Põhitegevuse kasumlikkuse kasvul oli määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist 2010. aastal alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel, Kontserni restruktureerimisel ning sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmisel. Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga 2011. aastast selgelt paranenud, nõuab saavutatud töö tulemuslikkuse säilitamine või tõstmine endiselt tõsiseid jõupingutusi. Kontserni juhtkond juhib jätkuvalt tähelepanu, et pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel.

Kasumlikkuse parenemist mõjutas ka väliskeskkond. Avaliku sektori ja 2012. aastal tuntavalt lisandunud eratellijate investeeringute toel jätkas Eesti ehitusturg kasvamist ka 2012. aastal, mis koosmõjus suhteliselt stabiilsetena püsinud ehitussisendite ja alltöövõtu hindadega lõid head eeldused projektide keskmise kasumlikkuse kasvuks. Konkurents ehitusturul on jätkuvalt pingeline, kuid teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) on konkurentide arv olnud stabiilne ning võimaldanud hoiduda liigsest survest pakkumisfaasis kasumimarginaalidele projektide võitmiseks. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht suure arvu ehituse peatöövõtuga tegelevate ettevõtete kohta. Kontserni juhtkond teadvustas jätkuvalt pikaajaliste lepingute sõlmimisel sisendhindade kasvuga kaasnevaid riske ning jätkas lepingute hankimisel valitud kurssi, mille kohaselt on lepingu oodatav kasumlikkus tähtsam müügitulu kasvatamisest või selle hoidmisel saavutatud tasemel.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2012. aastal 5 385 tuhat eurot (2011: 4 641 tuhat eurot). Kulude kasv sisaldas ühekordseid kulutusi konsultatsioonideks ettevõtte tegevus- ja finantsstrateegia täpsustamiseks muutuvates oludes ning eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,4% (2011: 3,1%). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2012. aastal 2 692 tuhat eurot (2011: -4 630 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 837 tuhat eurot (2011: -1 819 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 931 tuhat eurot (2011: -4 708 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 1 479 tuhat eurot (2011: -5 304 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2012. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 8 941 tuhat eurot (2011: 8 523 tuhat eurot). Enim mõjutas Kontserni äritegevuse rahavoogu projektide rahavoo tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on jätkuvalt ebamõistlikult pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-100 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Aruandeperioodil jätkas erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel suurenemist. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Võrreldes eelmise aastaga suurenesid käibemaksu ja tööjõuga seotud väljamaksed. Aruandeperioodil soetas Kontsern suhteliselt suures mahus ehitusmaterjale välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid teenuse edasimüügil Eestis tuli käibemaks tasuda. Samuti mõjutas makstava käibemaksu suurust ettevõtte tegutsemine oluliselt suurema brutokasumiga kui aasta varem. Kahjumlike lepingute lõpetamisest tulenevalt tekkis Kontsernil eelmisel aasta käibemaksu ettemakseid, mille abil tasaarvestati muuhulgast tööjõumaksude tasumise kohustusi. Nimetatud tasaarvestamise võimalus 2012. aastal puudus. Samuti suurendas tööjõuga seotud makseid kasumliku äritegevuse tulemusena rakendunud tulemustasusüsteem.

Investeerimistegevuse rahavoog 2012. aastal oli -2 705 tuhat eurot (2011: 2 022 tuhat eurot). Negatiivse rahavoo põhjustasid eelkõige antud laenud sidusettevõtetele, sh laen Ukrainas asuva kinnisvaraprojekti maa erastamiseks tehtud väljaminekute jaoks. Antud laenudega samas suurusjärgus olid ka põhivara soetamiseks tasutud summad (sh uue tootlikuma asfalditehase soetamine läbi müük-tagasirent liisingtehingu). Võrreldaval perioodil viis positiivse rahavoo tekkimiseni antud laenude laekumine.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -5 913 tuhat eurot (2011: -5 996 tuhat eurot). Sellest saadud ja tagasimakstud laenude netosumma moodustas -2 760 tuhat eurot (2011: -2 982 tuhat eurot). Saadud laenude mahtu suurendas uue asfalditehase finantseerimine läbi müük-tagasirent tehingu. Makstud dividendidena kajastuvad Kontserni enamusosalusega tütarettevõtte kasumi väljamaksetest vähemusosanikele kuuluv osa.

Seisuga 31.12.2012 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 10 231 tuhat eurot (31.12.2011: 9 908 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 12k 2012 12k 2011 12k 2010
Müügitulu, tuhat eurot 159 608 147 802 99 312
Müügitulu muutus, % 8,0% 48,8% -35,8%
Puhaskasum, tuhat eurot 1 931 -4 708 -12 738
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 1 479 -5 304 -11 810
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,05 -0,17 -0,38
       
Üldhalduskulude määr müügitulust, % 3,4% 3,1% 4,9%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust, % 3,4% 3,1% 4,9%
       
EBITDA, tuhat eurot 4 837 -1 819 -5 375
EBITDA määr müügitulust, % 3,0% -1,2% -5,4%
Brutokasumi määr müügitulust, % 5,2% 0,1% -0,7%
Ärikasumi määr müügitulust, % 1,7% -3,1% -9,0%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % 1,4% -3,5% -9,4%
Puhaskasumi määr müügitulust, % 1,2% -3,2% -12,8%
Investeeritud kapitali tootlus, % 5,2% -5,9% -15,8%
Omakapitali tootlus, % 6,6% -15,2% -32,6%
Omakapitali osakaal, % 27,1% 28,0% 35,1%
Finantsvõimendus, % 33,7% 32,8% 42,3%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,08 1,14 1,39
       
  31.12.2012 31.12.2011 31.12.2010
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 127 259 134 043 85 607

 

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2012. aastal ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 3%.

  12k 2012 12k 2011 12k 2010
Eesti 98% 97% 94%
Ukraina 0% 0% 2%
Valgevene 0% 1% 3%
Soome 2% 2% 1%

Müügitulu vähenemine välisturgudel oli seotud äritegevuse lõpetamisega Valgevene turul (vt ka tegevusaruande peatükk „Aruandeperioodil toimunud muudatused Kontserni äritegevuses“). Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust. Välisturgude osakaal müügitulust jääb sarnasele tasemele eelduslikult ka 2013. aastal.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2012. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse valdkondades.

Kontserni auditeerimata müügitulu 2012. aastal oli 159 608 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 147 802 tuhat eurot, kasvas müügitulu 8%. Müügitulu kasvu allikad on 2011. aastas kui Eesti ehitusturg väljus langusperioodist ning Kontsern sõlmis suuremahulisi ja rohkem kui 12 kuud kestvaid ehituslepinguid. Ka 2012. aasta esimene pool oli uute lepingute sõlmimise osas edukas.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2012. aastal ületas rajatiste segmendi auditeerimata müügitulu oodatult hoonete oma ning vastavate segmentide müügitulu kokku oli 89 184 ja 66 922 tuhat eurot. Aasta tagasi oli müügitulu rajatiste segmendis 72 735 ja hoonete segmendis 70 357 tuhat eurot (vt Lisa 8). Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud rajatiste segmendi tulud, seda peamiselt teedeehituse alamsegmendis. Hoonete segmendi tulude vähenemine tuleneb mahukate ühiskondlike hoonete ehitusprojektide (nt Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone) põhimahtude jäämisest 2011. aastasse.

Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa ehitusmahtudest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL struktuurifondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub samuti suurem osa (65%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus on suhteliselt väiksem.

Müügitulu jaotus segmentides2 12k 2012 12k 2011 12k 2010
Hooned 42% 48% 48%
Rajatised 58% 52% 52%

2 Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisest on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis moodustasid jätkuvalt suurima osa avaliku sektori poolt finantseeritud ühiskondlike hoonete ehitustööd, kuid võrreldes eelmise aastaga on mahtude vähenemine tuntav. 2012. aasta suuremad tööd olid seotud Ämari lennubaasi ehitamisega ja Eesti Vabariigi suursaatkonna ehitustöödega Kiievis. Aasta jooksul ehitasid kontserni ettevõtted üle Eesti riikliku sotsiaalhoolekande projekti raames mitmeid peremajade ja hooldekodude komplekse. Suurimaks pooleliolevaks projektiks on Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse projekteerimis- ja ehitustöövõtt.

Paranenud majanduskeskkond on toonud kaasa eratellijate poolte tehtavate investeeringute märgatava suurenemise ärihoonete alamsegmendis. Kontsern alustas aruandeperioodil viie uue ärihoone ehitamist. Nendest kolm Tallinnas, üks Tartus ja üks Narvas. Võrreldes eelmise aastaga on kasv märgatav, kuid eratellijate investeeringute suhteline vähesus kõrvutatuna avaliku sektori finantseeringutega on ehitusturul jätkuvalt probleemiks.

Ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on olnud märgata eratellijate investeeringute mõningast kasvu, kuid põhimahu müügitulust moodustasid endiselt põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned. Võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate EL struktuurifondide toetuste vähenemisest.

Korterelamuid ehitas Kontsern kontsernivälistele tellijatele peatöövõtjana, mitte kui arendaja.

 Müügitulu jaotus hoonete segmendis 12k 2012 12k 2011 12k 2010
Ärihooned 26% 12% 19%
Tööstus- ja laohooned 35% 40% 36%
Ühiskondlikud hooned 36% 45% 35%
Korterelamud 3% 3% 10%

 

Oodatult moodustasid aruandeperioodi lõpuks rajatiste segmendis suurima osa müügitulust teedeehituse ja -hoolde tööd. Olulise panuse alamsegmendi müügitulusse andsid aasta esimeses pooles sõlmitud Tartu läänepoolse ümbersõidu ja idapoolse ringtee ehitustööde lepingud.

Insenerehituse osakaalu müügitulus suurendas 2011. aasta teises pooles alustatud Sillamäe sadamarajatiste ehitamine. Samuti Kärdla külalissadama ehitustööde alustamine 2012. aasta suvel.

Jätkuvalt omasid rajatiste segmendis suurt osakaalu Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste abil finantseeritavad vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööd (muud rajatised) üle Eesti. Tööde absoluutmahud on jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, tööde osakaal segmendis vähenes seoses teiste alamsegmentide mahtude kasvuga.

Keskkonnaehituse mahud on vähenenud, kuna puudus võrreldava suurusega projekt nagu 2011. aastal, millal oli ehitusjärgus Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd. Kontsern sõlmis 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse lepinguid, mille põhiline ehitusmaht langeb 2013. aastasse.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 12k 2012 12k 2011 12k 2010
Teedeehitus ja –hooldus 51% 47% 62%
Insenerehitus (sh vesiehitus) 16% 10% 1%
Muud rajatised 27% 35% 28%
Keskkonnaehitus 6% 8% 9%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2012 oli 127 259 tuhat eurot, mis on 5% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Mahtude vähenemise tingib osaliselt 2011. aastal sõlmitud suurprojektide (nt Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitamine, Sillamäe sadama kaide ehitamine) järk-järguline teostamine. Taoliste projektide lisandumine on ebaregulaarne ning mõjutab esialgse lisandumisega töödeportfelli kasvu oluliselt (positiivselt). Hilisem tööde teostamine vähendab suurprojekti jääki portfellis ning mõjub teostamata tööde üldmahule negatiivselt.

Teisalt on teostamata tööde mahtude vähenemist võimalik seostada ehitusturul toimuvate muudatustega. Ühiskondlike hoonete ehitamise alamsegmendis on väheneva turumahu tingimustes kõige tihedam konkurents ning võrreldes aastataguse perioodiga on taoliste lepingute osakaal portfellis selle tulemusel ka vähenenud.

Kontsern on seevastu suutnud võrreldes eelmise aastaga suurendada hoonete segmendis äri- ja korterelamute teostamata tööde ning rajatiste segmendis vee- ja kanalisatsioonitrasside ning keskkonnaehituse teostamata tööde mahtusid. Tööde portfell sisaldas Tallinna kesklinna piirkonnas Tivoli elamuarenduse projekti teostamata jääki summas 12 814 tuhat eurot. Tivoli Arendus OÜ saatis 04.02.2013 lepingu lõpetamise teatise, mis Nordecon AS hinnangul ei ole põhjendatud. Nordecon AS loeb tellija teadet põhjendamatuks ning lepingut vahearuande väljastamise seisuga küll endiselt kehtivaks, kuid eeldab asjaolusid arvestades, et ehitustöödega jätkamine kehtiva lepingu alusel on pigem ebatõenäoline.

  31.12.2012 31.12.2011 31.12.2010
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 127 259 134 043 85 607

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 65% (31.12.2011: 80%) kogumahust.

Aruandeperioodi lõpust (31.12.2012) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 3 108 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2012. aasta lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 764 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 367 inimest. Tulenevalt Kontserni tegevusmahtude kasvust 2012. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga nii ITP kui ka tööliste arv.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  12k 2012 12k 2011 12k 2010
ITP 367 351 362
Töölised 397 380 412
Keskmine kokku 764 731 774

Kontserni 2012. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 16 803 tuhat eurot, mis on 18% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 14 225 tuhat eurot. Tööjõukulude kasvule avaldasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurimat mõju tulemustasud projektpersonalile ja eraldiste moodustamine majandustulemuse põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks juhtiv- ja tugipersonalile. Väiksem mõju töötasude kasvule oli ka töötasude valikulisel tõstmisel.

Nordecon AS nõukogu liikmetele arvestati 2012. aastal tasusid koos sotsiaalmaksuga 256 tuhat eurot (2011: 92 tuhat eurot). Tasud kasvasid seoses Nordecon AS korralise üldkoosoleku otsusega tõsta nõukogu liikmete tasusid alates 2012. aastast. Nordecon AS juhatuse liikmetele arvestati 2012. aastal tasusid koos sotsiaalmaksuga 597 tuhat eurot (2011: 316 tuhat eurot), mis sisaldab muuhulgas ka kevadel lahkunud juhatuse liikmele tasutud hüvitisi. Nõukogu ja juhatuse tasud sisaldavad  moodustatud eraldisi konsolideeritud majandustulemuse põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks (2011. aastal vastavad eraldised puudusid).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkuse kasv oli 3,3%, mis jäi väiksemaks kui müügitulu kasv (8%) ning on Kontserni juhtkonna poolt teadvustatud. Tootlikkuse tõstmine on jätkuvalt kontserni prioriteet ning selleks näeb juhtkond veel kasutamata võimalusi nii ehituse üld- kui ka igapäevases juhtimises (sh IT alane arendustegevus). Tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemise põhjus võrreldava aasta suhtes on majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasud, mis võrreldaval perioodil puudusid.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  12k 2012 12k 2011 12k 2010
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 208,9 202,3 128,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 3,3% 57,7% -6,3%
       
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 9,5 10,4 6,9
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -8,6% 51,6% 3,0%

 

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

 

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti       

Eesti ehitusturgu 2013. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:

  • Ehitusturu põhimahud jäävad rajatiste valdkonda, kuid vahe hoonete valdkonnaga hakkab kiiremini vähenema. Eratellijate poolt tehtavate investeeringute mahud on suunatud rohkem hoonete valdkonda ja 2012. aastaga võrreldes kasvavad. Avaliku sektori poolt annab hoonete valdkonda oma panuse peamiselt kahe suurprojekti (Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone  ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku) ehitamine. Rajatiste valdkonna ehitustööde mahtudele hakkab negatiivset mõju avaldama Euroopa Liidu 2007-2013 kestva eelarveperioodi jaoks mõeldud toetuste lõppemine.  
  • Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Uute hangete maht eelarveperioodi viimasel aastal väheneb, kuna fondidest eraldatavad toetused on suures osas juba hangetega jagatud. Kuna kaasfinantseerimise tingimused eeldavad üldjuhul projekti lõpetamist eelarveperioodi ajal, siis järelejäänud hangete väljakuulutamine jääb peamiselt 2013. aasta I poolde. Antud olukord võib kaasa tuua ehitusturul 2013 II poolaastal avalike hangete osas oluliselt väiksema ehitusmahu. Positiivne on, et Euroopa Liidu 2014-2020 eelarvekava on lõpuks paika saamas. Kiire ja otsustava tegutsemise korral võimaldaks see alustada 2013. aasta II pooles juba ettevalmistusi 2014. aastal ehitushangete välja kuulutamiseks.
  • Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavate ettevõtteid pigem aeglane hääbumine kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Suurematel hangetel osalemiseks, karmistunud hanketingimuste täitmiseks ja vajalike finantsvahendite tagamiseks hakkavad sagedamini pakkumistel osalema ka 3-4 liikmelised väikeettevõtete konsortsiumid.
  • Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel taas suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid hangete ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades analoogset langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve kasumitele on tuntav, kuid paljud ettevõtted on siiski eelmiste aastate vigadest õppinud ning kasumlikkust püütakse hoida vähemalt 2012. aasta tasemel.
  • Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei lase elukondliku kinnisvara pakkumist oluliselt suurendada. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsa ja täitmata turuniši vajadustele.
  • Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Hanketingimused ei võimalda ilma hilisemate karmide sanktsioonideta rakendada ehituse käigus leitud optimaalsemaid lahendusi, et hoida kokku ehitise rajamis- ja kasutuskulusid. Need asjaolud suurendavad avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes kokkuvõtlikult kõigi turuosaliste riske.
  • Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad stabiilsetena, kuid pole välistatud, et kohaliku alltöövõtu hinnad alanevad seoses väheneva nõudlusega. Siiski, arvestades  alltöövõtjate finants- ja inimressursse, ei saa langus olla märkimisväärne ja pikaajalise mõjuga. Jätkuvalt eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid, seadmed). Sisendhinnad püsivad tasemel, mis on eratellijate investeerimisotsuste tegemisel üheks põhiliseks takistuseks.
  • Olukord tööjõuturul on suhteliselt stabiilne, kuid mitte positiivne. Kvaliteetsest oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on puudus. 2013. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üleüldist kasvu, kuid surve töötasude tõstmisele püsib jätkuvalt suur. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata mõningasest ehitusturu mahtude võimalikust langusest (eelkõige Soomes) ei ole oodata tööjõu pakkumise suurenemist.

  Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul ei ole Läti ehitusturg saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ning 2013. aastal avaldab sarnaselt Eestiga tõenäoliselt täiendavat negatiivset mõju avaliku sektori poolne nõudluse vähenemine. Kontserni sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2013. aastal on seega välistatud.

Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2013. aastal siiski jätkub. Eksisteerib mõningaid märke, et investeerimine Ukrainasse võib elavneda 2013. aastal, kuid majanduslike ja poliitiliste riskide valguses ei ole põhjust oodata kiireid muudatusi. Kontserni juhtkond hindab jätkuvalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning on vajadusel valmis alustama Ukraina äritegevusega seotud ettevõtete täiendavat restruktureerimist. Kontsern jätkab võimaluste otsimist konserveeritud kinnisvaraprojektidest väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern 2013. aastal teostamas ka mõnevõrra keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

  

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.

Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks.

Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline kindlus kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni (2007-2013). Toetussummade väljamaksetingimuste kohaselt peavad alustatud projektid valmis saama eelarveperioodi lõpuks, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Samuti ei ole hetkel täpselt teada Euroopa Liidu aastate 2014-2020 eelarvest ehitusega seotud investeeringute mahud. Kuigi ühtekuuluvuse programmide alt eraldatavad summad Eestile kasvasid, võivad riiklikud prioriteedid selle kasutamisel olla eelmises perioodiga võrreldes erinevad. Planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid.

Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Kriminaalasja lõpetamine Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme vastu

Riigiprokuratuur väljastas 26.09.2012 määruse, millega lõpetas Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme Erkki Suuroru suhtes 2010. aasta novembris alustatud kriminaalasja menetluse.

Nimetatud kriminaalasi puudutas Maanteeameti poolt korraldatud Aruvalla-Kose teelõigu esimest projekteerimis- ja ehitushanget. Selle hanke raames oli Erkki Suurorule ja Nordecon AS-le (tol ajal Nordecon Infra AS) esitatud kahtlustus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse katses ning samuti altkäemaksu andmise katses, mis menetluse käigus kvalifitseeriti ümber pistise andmise katseks.

Pistise andmise katse osas lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse juba varem, 20. juunil 2012 tehtud määrusega. Lõplikus määruses leidis Riigiprokuratuur kogutud tõendeid hinnates, et ühelgi Erkki Suuroru ja  Nordecon AS-i vastu esitatud kahtlustusel pole alust ja lõpetas kriminaalmenetluse nende isikute suhtes tervikuna.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamist makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.12.2012 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 407 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 192 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

 

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei kajastanud Kontsern olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigi ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2012. aastal nõuete allahindamisest tekkinud krediidikahjum oli 239 tuhat eurot (2011: tulu allahindluste tühistamisest 8 tuhat eurot).

Kontsern kajastab bilansis ligikaudu 2,4 miljoni euro suurust nõuet Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid). Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Kohtuotsus tehakse eelduste kohaselt 2013. aastal.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva, kuid esineb ka kuni 100 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontsern jätkas koostöös pankadega maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirmaga Roland Berger Strategy Consultants aastateks 2011-2014 välja töötatud finantseerimiskava rakendamist. Kava kohaselt toetasid pangad Kontserni likviidsuspositsiooni 2012. aastal muuhulgas pikaajaliste laenude refinantseerimisega ja põhiosamaksete maksepuhkustega. Samuti võimaldasid pangad Kontsernile täiendavaid lühiajalisi arvelduskrediite käibekapitali finantseerimiseks ligikaudu 6,2 miljoni euro suuruses. Aruandeperioodi lõpuks tagastas Kontsern finantseerimiskava kohaselt aasta jooksul saadud laenud, mis omakorda suurendab tõenäosust vastavate limiitide ennistamiseks 2013. aastal. Alanud aasta finantseerimiskava osas alustab Kontsern pankadega läbirääkimisi I kvartali jooksul.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,08 kordselt (31.12.2011: 1,14 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustasid pangalaenud. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kuigi Kontsern peab pankadega sõlmitud kokkulepete kohaselt arvelduskrediitide ja muude lühiajaliste laenude refinantseerimist järgmiseks 12 kuuks tõenäoliseks, tehakse vastavad otsused 2013. aastal laenude tähtaegade saabumisel. Seega oli 31.12.2012 seisuga kehtivate lepingutingimuste kohaselt tegu lühiajaliste laenudega. Kontserni hinnangul on lühiajalistena kajastatud selliseid laene summas 11 501 tuhat eurot, mis kajastatuna pikaajalistena tähendaks lühiajalise kohustuste kattekordaja taset 1,27.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 10 231 tuhat eurot (31.12.2011: 9 908 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on valdavalt Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused suurenesid võrreldes eelmise aastaga 2 213 tuhande euro võrra. Seisuga 31.12.2012 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 30 855 tuhat eurot. Intressikulud olid 2012. aastal 1 097 tuhat eurot ning võrreldes 2011. aastaga suurenesid intressikulud 104 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus ja äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Alates 2012. aasta algusest puudus Kontsernil valuutarisk Valgevene rubla (BYR) suhtes kuna Kontsern lõpetas siis oma sisulise tegevuse Valgevenes. Ukraina grivna kurss euro suhtes on olnud stabiilne alates 2010. aastast. Euro ja grivna vahetuskursi muutus jäi 2012. aastal alla 10%. Valuutakursside muutumisest saadud kahjum oli 2012. aastal 95 tuhat eurot (2011: kasum 168 tuhat eurot).

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Samuti puudub valuutarisk Leedus, kus Kontserni äritegevus on hetkel peatatud. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis vähendab valuutariski.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

  

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2011. aasta konsolideeritud müügitulu oli 147,8 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com


Nordecon_Aruanne_4Q_2012.pdf
Investor presentation_12m_2012.pdf