Aasta esimesel poolel jätkus Eesti majanduse järkjärguline taastumine, kuid majanduskeskkonda mõjutasid jätkuvalt geopoliitiline ebakindlus ja energiahindade kõikumine. Viimaste avaldatud prognooside kohaselt ulatub Eesti 2026. aasta majanduskasv ligikaudu 2,3–2,4 protsendini. Kasvu toetavad eelkõige sisenõudluse taastumine, avaliku sektori investeeringud ning paranenud finantseerimistingimused. Ehitussektoris on märgata stabiliseerumise ja mõõduka taastumise märke. Turgu toetavad eelkõige riigikaitse-, taristu- ja energiaobjektidega seotud investeeringud, samas kui hoonete ehituse segmenti iseloomustab jätkuvalt tagasihoidlik investeerimisaktiivsus.
Kontserni müügitulu on võrreldes 2025. aasta 6 kuuga suurenenud mõlemas segmendis, jaotudes hoonete ja rajatiste segmendi vahel vastavalt 78% ja 22%. Hoonete maht kasvas 2025. aasta I poolaastaga võrreldes 21% ning rajatiste maht 165%. Kontserni brutokasumlikkus oli I poolaastal 4,7% ning ärikasumlikkus 1,9%. Võrreldes 2025. aasta sama perioodiga on kasumlikkus mõnevõrra vähenenud, kuid kasum on müügitulu kasvu toel suurenenud. Kasumlikkuse langust mõjutasid jätkuvalt kasvavad sisendhinnad ning projektide portfelli struktuur, mille tõttu oli aruandeperioodil töös olevate projektide keskmine kasumimarginaal madalam kui võrreldaval perioodil aasta varem. Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.06.2025 suurenes kontserni teostamata tööde portfell 7%. Teostamata tööde mahud on suurenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| EUR '000 | 30.06.2026 | 31.12.2025 |
| VARA | ||
| Käibevara | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 6 093 | 5 266 |
| Muud finantsvarad | 1 078 | 1 088 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 46 164 | 46 348 |
| Ettemaksed | 3 865 | 3 274 |
| Varud | 40 318 | 26 022 |
| Käibevara kokku | 97 518 | 81 998 |
| Põhivara | ||
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 77 | 77 |
| Muud finantsvarad | 2 410 | 1 810 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 10 365 | 10 142 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 3 814 | 5 517 |
| Materiaalne põhivara | 13 650 | 12 234 |
| Immateriaalne põhivara | 14 959 | 14 922 |
| Põhivara kokku | 45 275 | 44 702 |
| VARA KOKKU | 142 793 | 126 700 |
| KOHUSTUSED | ||
| Lühiajalised kohustused | ||
| Laenukohustused | 10 713 | 12 049 |
| Võlad hankijatele | 65 184 | 49 569 |
| Muud võlad | 11 057 | 9 971 |
| Ettemaksed | 8 953 | 15 249 |
| Eraldised | 766 | 3 863 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 96 673 | 90 701 |
| Pikaajalised kohustused | ||
| Laenukohustused | 13 591 | 5 708 |
| Võlad hankijatele | 6 061 | 1 605 |
| Eraldised | 2 616 | 5 730 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 22 268 | 13 043 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 118 941 | 103 744 |
| OMAKAPITAL | ||
| Aktsiakapital | 14 379 | 14 379 |
| Omaaktsiad | -660 | -660 |
| Ülekurss | 635 | 635 |
| Kohustuslik reservkapital | 2 554 | 2 554 |
| Realiseerumata kursivahed | 4 718 | 4 522 |
| Jaotamata kasum | 577 | 141 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital | 22 203 | 21 571 |
| Mittekontrolliv osalus | 1 649 | 1 385 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 23 852 | 22 956 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 142 793 | 126 700 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| EUR´000 | 6k 2026 | II kv 2026 | 6k 2025 | II kv 2025 | 2025 | ||
| Müügitulu | 126 913 | 74 910 | 92 638 | 53 283 | 208 281 | ||
| Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu | -120 993 | -71 928 | -87 188 | -49 635 | -194 746 | ||
| Brutokasum | 5 920 | 2 982 | 5 450 | 3 648 | 13 535 | ||
| Turunduskulud | -212 | -136 | -169 | -86 | -433 | ||
| Üldhalduskulud | -3 359 | -1 612 | -3 072 | -1 526 | -6 814 | ||
| Muud äritulud | 182 | 165 | 68 | 16 | 154 | ||
| Muud ärikulud | -59 | -46 | -160 | -126 | -6 835 | ||
| Ärikasum (-kahjum) | 2 472 | 1 353 | 2 117 | 1 926 | -393 | ||
| Finantstulud | 216 | 105 | 258 | 113 | 499 | ||
| Finantskulud | -1 988 | -1 019 | -1 904 | -1 165 | -3 464 | ||
| Finantstulud ja –kulud kokku | -1 772 | -914 | -1 646 | -1 052 | -2 965 | ||
| Maksustamiseelne kasum (-kahjum) | 700 | 439 | 471 | 874 | -3 358 | ||
| Tulumaks | -1 | -1 | 0 | 0 | -141 | ||
| Perioodi puhaskasum (-kahjum) | 699 | 438 | 471 | 874 | -3 499 | ||
| Muu koondkasum (-kahjum): | |||||||
| Realiseerumata kursivahed | 196 | 115 | 473 | 569 | 488 | ||
| Kokku muu koondkasum | 196 | 115 | 473 | 569 | 488 | ||
| KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM) | 895 | 553 | 944 | 1 443 | -3 011 | ||
| Puhaskasum (-kahjum): | |||||||
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | 436 | 334 | -134 | 482 | -4 605 | ||
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 264 | 104 | 605 | 392 | 1 106 | ||
| Kokku puhaskasum (-kahjum) | 700 | 438 | 471 | 874 | -3 499 | ||
| Koondkasum (-kahjum): | |||||||
| - emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | 632 | 449 | 339 | 1 051 | -4 117 | ||
| - mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 264 | 104 | 605 | 392 | 1 106 | ||
| Kokku koondkasum (-kahjum) | 896 | 553 | 944 | 1 443 | -3 011 | ||
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele | |||||||
| Tavapuhaskasum (kahjum) aktsia kohta eurodes | 0,01 | 0,01 | -0,00 | 0,02 | -0,15 | ||
| Lahustatud puhaskasum (kahjum) aktsia kohta eurodes | 0,01 | 0,01 | -0,00 | 0,02 | -0,15 | ||
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| EUR´000 | 6k 2026 | 6k 2025 |
| Rahavood äritegevusest | ||
| Laekumised ostjatelt | 141 317 | 104 987 |
| Maksed hankijatele | -123 637 | -88 153 |
| Makstud käibemaks | -2 872 | -3 252 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest | -10 742 | -10 282 |
| Makstud tulumaks | -367 | -350 |
| Netorahavoog äritegevusest | 3 699 | 2 950 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Materiaalse põhivara soetamine | -553 | -198 |
| Materiaalse põhivara müük | 23 | 394 |
| Antud laenud | -42 | -41 |
| Antud laenude laekumised | 2 | 4 |
| Saadud dividendid | 12 | 0 |
| Saadud intressid | 35 | 61 |
| Muud investeeringud | -600 | -300 |
| Netorahavoog investeerimistegevusest | -1 123 | -80 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Saadud laenud | 2 183 | 783 |
| Saadud laenude tagasimaksed | -1 125 | -640 |
| Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed | -1 489 | -1 247 |
| Rendimaksetega seotud intressimaksed | -132 | -134 |
| Makstud intressid | -525 | -398 |
| Makstud dividendid | -637 | 0 |
| Muud maksed | -3 | 0 |
| Netorahavoog finantseerimistegevusest | -1 728 | -1 636 |
| Rahavoog kokku | 848 | 1 234 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul | 5 266 | 8 195 |
| Valuutakursi muutused | -21 | -103 |
| Raha jäägi muutus | 848 | 1 234 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul | 6 093 | 9 326 |
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2026. aasta I poolaastal oli 5 920 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 5 450 tuhat eurot), kasvades aastases võrdluses 9%. Brutokasumi kasvu toetas müügitulu suurenemine, kuid brutokasumlikkus langes 2025. aasta sama perioodiga võrreldes, moodustades 2026. aasta I poolaastal 4,7% (I poolaasta 2025: 5,9%). II kvartalis oli kontserni brutokasum 2 982 tuhat eurot (II kvartal 2025: 3 648 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 4,0% (II kvartal 2025: 6,8%).
Mõlemad segmendid olid aruandeperioodil kasumis. Hoonete segmendi I poolaastal brutokasumlikkus oli 7,1% ning II kvartal 5,6%, 2025. aasta võrreldavatel perioodidel vastavalt 7,4% ja 7,2%. Rajatiste segmendi kasumlikkus on I poolaastal võrreldes 2025. aasta sama perioodiga paranenud, moodustades 0,4% (I poolaasta 2025: -0,5%), kuid II kvartali kasumlikkus jäi eelmise aasta sama perioodi tulemusega võrreldes tagasihoidlikumaks, moodustades 2,7% (2025 I poolaasta: 8,2%). Kasumlikkuse langust mõjutasid jätkuvalt kasvanud sisendhinnad ning projektide portfelli struktuur, mille tõttu oli aruandeperioodil töös olevate projektide keskmine kasumimarginaal madalam kui võrreldaval perioodil aasta varem.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2026. aasta I poolaastal 3 359 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 9% (I poolaasta 2025: 3 072 tuhat eurot), suurenenud on tööjõukulud ning ostetud teenused ja materjalid. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust vähenes, moodustades 2,9% (I poolaasta 2025: 3,8%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2026. aasta I poolaastal 2 472 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 2 117 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 844 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 3 435 tuhat eurot).
Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes 2026. aasta I poolaastal euro suhtes ligikaudu 2,6% ning Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes ligikaudu 2,5%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit 166 tuhat eurot (I poolaasta 2025: kahjum 652 tuhat eurot) ning kursikahjumit 9 tuhat eurot (I poolaasta 2025: kursikasum 11 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 699 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 471 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa moodustas 436 tuhat eurot (I poolaasta 2025: -134 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
Kontserni äritegevuse netorahavoog moodustas 2026. aasta I poolaastal 3 699 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 2 950 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu kasvust tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete suurenemine, vastavalt 141 317 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 104 987 tuhat eurot) ja 123 637 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 88 153 tuhat eurot).
Investeerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I poolaastal moodustas -1 123 tuhat eurot (I poolaasta 2025: -80 tuhat eurot). Investeeringud põhivarasse ulatusid 553 tuhande euroni (I poolaasta 2025: 198 tuhat eurot), põhivara müügist laekus 23 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 394 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 42 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 41 tuhat eurot), saadud intressid 35 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 61 tuhat eurot) ning investeeringud pikaajalistesse hoiustesse 600 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 300 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I poolaastal oli -1 728 tuhat eurot (I poolaasta 2025: -1 636 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid 2 183 tuhat eurot, koosnedes peamiselt arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2025: 783 tuhat eurot). Laenude tagasimakseid tehti summas 1 125 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 640 tuhat eurot). Rendikohustuste põhiosa maksed ulatusid 1 489 tuhande euroni (I poolaasta 2025: 1 247 tuhat eurot), intressimaksed kokku 525 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 398 tuhat eurot). Dividendimaksed moodustasid aruandeperioodil 637 tuhat eurot, I poolaastal 2025 dividendimaksed puudusid.
Seisuga 30.06.2026 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 093 tuhat eurot (30.06.2025: 9 326 tuhat eurot).
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
| Suhtarv / näitaja | 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 | |
| Müügitulu, tuhat eurot | 126 913 | 92 638 | 114 945 | 208 281 | |
| Müügitulu muutus | 37% | -19% | 33% | -7,0% | |
| Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot | 699 | 471 | 1 802 | -3 499 | |
| Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot | 436 | -134 | 1 020 | -4 605 | |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk | 31 528 585 | 31 528 585 | 31 528 585 | 31 528 585 | |
| Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot | 0,01 | 0,00 | 0,03 | -0,15 | |
| Üldhalduskulude määr müügitulust | 2,6% | 3,3% | 2,9% | 3,3% | |
| Libisev üldhalduskulude määr müügitulust | 2,9% | 3,8% | 3,2% | 3,3% | |
| EBITDA, tuhat eurot | 3 844 | 3 435 | 4 690 | 2 206 | |
| EBITDA määr müügitulust | 3,0% | 3,7% | 4,1% | 1,1% | |
| Brutokasumi määr müügitulust | 4,7% | 5,9% | 6,3% | 6,5% | |
| Ärikasumi määr müügitulust | 1,9% | 2,3% | 2,8% | -0,2% | |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita | 1,9% | 2,2% | 2,8% | -0,2% | |
| Puhaskasumi määr müügitulust | 0,6% | 0,5% | 1,6% | -1,7% | |
| Investeeritud kapitali tootlus | 3,0% | 2,0% | 6,2% | -5,5% | |
| Omakapitali tootlus | 3,0% | 1,7% | 7,8% | -14,1% | |
| Omakapitali osakaal | 16,7% | 23,1% | 19,2% | 18,1% | |
| Vara tootlus | 0,5% | 0,4% | 1,5% | -2,9% | |
| Finantsvõimendus | 37,8% | 15,8% | 6,9% | 30,7% | |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 1,01 | 0,91 | 0,88 | 0,90 | |
| 30.06.2026 | 30.06.2025 | 30.06.2024 | 31.12.2025 | ||
| Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot | 324 374 | 303 914 | 178 799 | 273 060 | |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal 2026. aasta I poolaastal moodustas 1% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukraina müügitulu maht ning ka osakaal kontserni müügitulust on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga vähenenud, mille peamiseks põhjuseks riigis jätkuvalt valitsevad äärmiselt keerulised olud. Aasta algul takistasid tööd nii ehitusplatsidel kui ka ehitusmaterjalide tootmises pidevad toimunud elektrikatkestused ning väga külm talv. Järjest enam on probleemiks tööjõu nappus. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.
| 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 | |
| Eesti | 99% | 98% | 98% | 98% |
| Ukraina | 1% | 2% | 2% | 2% |
2026. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.
Kontserni 2026. aasta I poolaasta müügitulu oli 126 913 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 92 638 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 37%. 2026. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete segmendis 99 078 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 27 815 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 82 127 tuhat eurot ja 10 501 tuhat eurot. Müügitulu on kasvanud mõlemas segmendis, hoonetes 21% ning rajatistes 165%. Teostamata tööde portfelli mahtu ja jaotust kahe segmendi vahel arvestades on müügitulu kasv igati ootuspärane.
| Tegevussegmendid | 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 |
| Hooned | 78% | 89% | 87% | 81% |
| Rajatised | 22% | 11% | 13% | 19% |
Segmendisisene müügitulu
Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike ja ärihoonete mahud. Ühiskondlike hoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 66%. Kasvanud on ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahud, kuid arvuliselt on töös vähe objekte. Ärihoonete mahud on vähenenud ligikaudu 5% ning korterelamute mahud ligikaudu 56%.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja projekteerimine ja ehitamine. Jätkus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objektide ehitus. Aruandeperioodil lõpetatid Tapal asuva kasarmu ehitamine.
Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Viljandis spaahotelli ja ujula ehitamine.
Korterelamute segmendis ei ole töös kolmandatele osapooltele ehitatavaid suuremahulisi objekte ning segmendi müügitulu mõjutab peamiselt omaarenduste müük, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on vähenenud, moodustades aruandeperioodil 3 549 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 6 781 tuhat eurot). Aruandeperioodil jätkati Pärnus asuva Seileri Kvartali II etapi (https://seileri.ee) ehitusega. Tartus jätkub Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) ning Tartu linna piiril asuva Pärnasalu arenduse ehitus (https://parnasalutee.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
| Hoonete segment | 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 |
| Ühiskondlikud hooned | 62% | 46% | 68% | 52% |
| Ärihooned | 32% | 41% | 20% | 39% |
| Korterelamud | 4% | 12% | 9% | 8% |
| Tööstus- ja laohooned | 2% | 1% | 3% | 1% |
Rajatiste segmendi käive koosneb teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ligikaudu kolm korda suurenenud. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ja I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitustööd ning riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetrite 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ehitamine.
| Rajatiste segment | 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 |
| Teedeehitus ja –hooldus | 95% | 70% | 93% | 87% |
| Muud rajatised | 5% | 30% | 7% | 13% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2026 oli 324 374 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 7%. I poolaastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 181 652 tuhande euro väärtuses (I poolaasta 2025: 172 236 tuhat eurot), seal hulgas II kvartalis 25 864 tuhat eurot (II kvartal 2025: 60 960 tuhat eurot).
| 30.06.2026 | 30.06.2025 | 30.06.2024 | 31.12.2025 | |
| Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot | 324 374 | 303 914 | 178 799 | 273 060 |
Seisuga 30.06.2026 moodustas hoonete segmendi osa kogu portfellist 71%, rajatised moodustasid 29% (30.06.2025: vastavalt 70% ja 30%). Võrreldes seisuga 30.06.2025 on hoonete segmendi teostamata tööde maht suurenenud 8% ning rajatiste segmendi maht 3%. Hoonete segmendi portfellist 74% moodustavad ühiskondlike hoonete alamsegmendi lepingud, millest suur osa on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teostatavad tööd. Rajatiste segmendi mahtu mõjutavad eelkõige eelnevatel aastatel sõlmitud Rail Baltica suuremahulised lepingud ning Transpordiametiga sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Päädeva-Orgita ning Haimre teelõigu ehitamiseks.
Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hangetele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, jätkuvalt toetab turgu peamiselt riigikaitse sektor. Elavnemist on märgata ka erasektoris, kuid sageli venib hankeperiood kuude pikkuseks ning vahel jäävad projektid ka aastateks ootele, kas kõrge ehitushinna või ebapiisava klientide huvi tõttu.
Suuremahulisemad 2026. aasta I poolaastal sõlmitud lepingud olid:
- Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade ehitamine, maksumusega ligikaudu 15 800 tuhat eurot.
- Heleni Kooli uue koolimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse, maksumusega ligikaudu 12 600 tuhat eurot.
- AS Tallinna Vesi hoone ja taristu ehitamine Ülemiste veepuhastusjaama territooriumile, maksumusega ligikaudu 11 800 tuhat eurot.
- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Pärnumaal asuva toetava taristu ehitamine, maksumusega ligikaudu 110 400 tuhat eurot.
- Lääne maakonna riigimaanteede aastaringne hooldamine aastatel 2026 – 2031, maksumusega ligikaudu 7 900 tuhat eurot.
- Hiiu maakonna riigimaanteede aastaringne hooldamine aastatel 2026 – 2031, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
- Tallinnas, Kotka 12 asuva Kotka Tervisemaja rekonstrueerimine ja laienduse ehitamine, maksumusega ligikaudu 4 400 tuhat eurot.
Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on turu muutustest, eelkõige sisendhindade kasvust, tulenevate riskide hindamine ja maandamine. Jätkuvalt on tähelepanu all kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2026. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 453 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 294 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ligikaudu 8%.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
| 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 | |
| ITP | 294 | 267 | 282 | 275 |
| Töölised | 159 | 151 | 148 | 156 |
| Keskmine kokku | 453 | 418 | 430 | 431 |
Kontserni 2026. aasta I poolaastal moodustasid tööjõukulud koos kõikide maksudega 11 051 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 9 221 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud ligikaudu 20%, mis on tingitud nii üldisest töötasude tõusust kui ka töötajate arvu kasvust.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I poolaastal 135 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 45 tuhat eurot (I poolaasta 2025: vastavalt 106 tuhat eurot ja 35 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I poolaastal 290 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 96 tuhat eurot (I poolaasta 2025: vastavalt 281 tuhat eurot ja 93 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
| 6k 2026 | 6k 2025 | 6k 2024 | 2025 | |
| Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot | 540,7 | 469,7 | 553,9 | 483,3 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % | 15,1% | -15,2% | 13,4% | -6,0% |
| Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot | 10,5 | 8,7 | 11,0 | 9,8 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % | 20,7% | -21,3% | 0,4% | 5,4% |
Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse suurenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu kiiremast kasvust võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude suurenemisega.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
Manused
