Nordecon
Kvartaliaruanne

2020. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2020. aasta müügitulu suurenes võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 26% ning tegemist on Nordeconi kontserni läbiaegade suurima käibega. Mahtude kasvu aluseks oli 2019. aastal rekordmahus sõlmitud lepingud. 2020. aasta ehitusturgu iseloomustasid suured kõikumised, kus rekordilisele I kvartalile järgnes järsk nõudluse langus II ja III kvartalis ning mõningane taastumine IV kvartalis.  Mahtude langus avaldab olulist survet peatöövõtu marginaalile ning konkurents sektoris on väga kõrge.
Nordeconi kontserni 2020. aasta kasumlikkust mõjutasid lisaks  üldisele  peatöövõtu marginaalide survele välisturgudel tegutsemisega seonduv. COVID-19 pandeemiast mõjutatud materjalide ja tööjõu liikumise piirangud pikendasid Rootsi turul teostatud tööde valmimist mis avaldas olulist mõju kontserni vähenenud brutokasumile võrreldes 2019. aastaga.  Positiivse poolelt  on suurenenud rajatiste segmendi kasumlikkus, kus turumahud on püsinud ja kontserni asfaltbetooni tootmise ja paigalduse mahud ületasid eelmiste perioodide omasid. 
Kontserni puhaskasumit mõjutab jätkuvalt Ukraina grivna oluline nõrgenemine euro suhtes ja sellest tingitud kursikahjum. Olulise positiivse sündmusena mõjutas tulemust sidusettevõtte Pigipada OÜ müügist teenitud kasum.
Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutajaks on jätkuvalt COVID-19 pandeemiaga seonduv määramatus tuleviku suhtes.  Avaliku sektori investeeringute maht püsib 2020. aasta tasemel, kuid erasektori tellimused on jätkuvad langustrendis. Nordeconi kontsernil oli 2020. aasta lõpu seisuga 216 miljoni euro eest sõlmitud lepinguid, mis on küll 5% madalam eelmise aastaga võrreldes, kuid annab  kindlustunde järgnevaks aastaks.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Ettepanek dividendideks ja aktsiakapitali vähendamiseks

Juhatuse teeb nõukoguga kooskõlastatult ettepaneku aktsionäridele 2021. aastal 2020. aasta eest maksta dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta (kokku 1 892 tuhat eurot). Oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.
Lisaks on tuumikaktsionär informeerinud juhatust oma plaanist esitada aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepanek vähendada aktsiakapitali 972 tuhat eurot (0,03 eurot ühe aktsia kohta). Kirjeldatud otsuse vastuvõtmisel väheneb aktsiakapital 14 379 tuhandelt eurolt 13 407 tuhandele eurole. Aktsiakapitali vähendataks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel, aktsiate arv jääks samaks, 32 375 483 aktsiat, s.h. seisuga 31.12.2020 846 898 omaaktsiat.

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum oli 2020. aastal 10 996 tuhat eurot (2019: 11 769 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 3,7% (2019: 5,0%). Kasumlikkuse paranemine on toimunud rajatiste segmendis, kus kasumlikkus oli 2020. aastal 5,1% ning IV kvartalis 6,1% (2019. aasta 3,5%, IV kvartal 1,9%). Seevastu hoonete segmendi kasumlikkus on võrreldes eelmise aastaga tuntavalt langenud, moodustades 2020. aastal 3,6% ning IV kvartalis 0,7% (2019. aasta 6,3%, IV kvartal 8,8%). Rajatiste segmendi tulemust on mõjutanud varasem teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde portfell. Vaatamata sellele, et endiselt valitseb turul olukord, kus töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekus ületab tunduvalt turu nõudlust, on Kontserni asfaltbetooni tootmismaht võrreldes eelmise aastaga kasvanud, andes katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Hoonete segmendi madala kasumlikkuse, mis mõjutab oluliselt kogu 2020. aasta Kontserni tulemust, põhjuseks on ebaõnnestunud projektid Rootsi turul. Oluline osa aruandeaasta Rootsi turu ebaõnnestumisel oli ka COVID-19 pandeemial ja selle mõjul majanduskeskkonnale. Ühelt poolt oli liikumispiirangute tõttu häiritud Kontserni poolne Rootsi tegevuse juhtimine ning teiselt alltöövõtjate vaba liikumine, kuna olulises osas kasutati objektidel Eestist pärit alltöövõtjaid. Lisaks pikenesid planeeritust pikemaks projektide kestvused, mis suurendasid oluliselt ehitusplatsi eelarvestatud üldkulusid, mida tellijad täies mahus ei hüvitanud.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aastal 7 073 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 3,5% (2019: 6 837 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni tütarettevõtteks. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,4% (2019: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aastal 3 575 tuhat eurot (2019: 4 270 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 003 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 2,4% (2019: 7 311 tuhat eurot ja 3,1%).
Finantstulusid mõjutas 2020. aastal Kontserni sidusettevõtte Pigipada OÜ müük aasta lõpul. Tehingust teenitud kasum moodustas 2 749 tuhat eurot. Lisaks on finantstulude- ja kulude oluliseks mõjutajaks valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 24% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas 1 485 tuhat eurot (2019: kasum 1 044 tuhat eurot), kokku moodustasid kursikahjumid aruandeperioodil 1 509 tuhat eurot (2019: 196 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 1 254 tuhande euro võrra (2019: -823 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 4 118 tuhat eurot (2019: 4 149 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 2 466 tuhat eurot (2019: 3 378 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2020. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 2 464 tuhat eurot (2019: 8 003 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Ettemaksete osakaal on käesoleval aastal seoses COVID-19 pandeemiaga suurenenud. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aastal oli 8 274  tuhat eurot (2019: 220 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot ning sidusettevõtte Pigipada OÜ müügist laekunud 3 596 tuhat eurot. Põhivarasse investeeriti kokku 271 tuhat eurot (2019: 594 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 332 tuhat eurot (2019: 377 tuhat eurot). Saadud  dividendid moodustasid kokku 974 tuhat eurot (2019: 489 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aastal oli -5 174 tuhat eurot (2019: -8 863 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 2 026 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2019: 3 705 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 2 629 tuhat eurot (2019: 4 032 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 3 086 tuhat eurot (2019: 3 276 tuhat eurot). Dividende maksti 2020. aastal 472 tuhat eurot (2019: 2 360 tuhat eurot). Võrreldava, 2019. aasta rahavoogu mõjutas aktsiakapitali vähendamise väljamaksed summas 1 892 tuhat eurot.
Seisuga 31.12.2020 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 12 576 tuhat eurot (31.12.2019: 7 032 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

2020. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 18% kogu müügitulust, mis on viimaste aastate suurim.

Eelmise, 2019. aastaga, võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut korterelamute ehituse peatöövõtulepingut ning betoonitööde alltöövõtuleping Põhja-Rootsi rajatava tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamiseks. Kasvanud on ka Soome müügitulu, millest olulise osa moodustasid Raitinkartano logistikakeskus/eluhoone ning kahe laudakompleksi ehitus. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu poole võrra.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2020. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2020. aasta müügitulu moodustas 296 082 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 234 071 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 26,%. Hoonete müügitulu on võrreldes 2019. aastaga suurenenud ligikaudu 34% ning rajatiste müügitulu 7%. 2020. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 228 515 ja 67 142 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 170 647 ja 63 063 tuhat eurot. Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aruandeaastaga on hoonete segmendis vähenenud ärihoonete alamsegmendi mahud, teiste alamsegmentide mahud on suurenenud. Suurima käibega, moodustades üle kolmandiku kogu segmendi müügitulust, on ühiskondlike hoonete alamsegment, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 67%. Aruandeperioodil lõpetati ja anti tellijatele tähtaegselt üle Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskus, Tallinna lähistel Järveküla aleviku põhikooli – Kindluse Kooli – esimene etapp, Tartus Annelinna Gümnaasium ning  Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks. Suuremad objektid, kus jätkuvad ehitustööd, on Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskus, Tartu kesklinna Perearstikeskus, Välisluureameti büroohoone laiendamine Rahumäe teel Tallinnas ning kahe kooli rekonstrueerimine Ida-Ukrainas.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Olulise panuse alamsegmendi müügitulusse andis ka korterelamute ehitus Rootsis.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, aadressil Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). 2020. aasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku  2 866 tuhat eurot (2019: 6 528 tuhat eurot). 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 pandeemiast tingitud ebakindlus majanduskeskkonnas on mõjutanud ka Kontserni omaarenduste mahtu. Aasta algul Tartus alustatud, Mõisavahe Kodu  (https://moisavahe.ee) elurajooni arenduse esimese kortermaja ehitus jätkus peale ligikaudu pooleaastast pausi sügisel. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid asuvad Tallinnas. Lõpetati ja tellijatele anti tähtaegselt üle Tallinna Vanasadama D-terminali hoone, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapp ja Tallinnas Sepapaja 1 parkimismaja. Tööd jätkuvad Rotermann City seitsmekorruselise ärihoone ehitusel.
Kuigi tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht võrreldes ülejäänud alamsegmentide mahtudega on jäänud tagasihoidlikuks, on võrreldes 2019. aastaga müügitulu suurenenud üle kahe korra. Samas on töös olevad objektid maksumuselt väikesed, moodustades keskmiselt 2 mln. eurot.

Kuigi rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, on selle osakaal segmendis eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Olulise osa käibest moodustavad 2-3 mln. maksumusega taastusremondi objektid. Suurimad töös olnud objektid on 2019. aastal sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitamiseks ja käesoleval aastal sõlmitud leping Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Viimase ehitus jätkub 2021. aastal. Lisaks maanteede ehitusele ja remondile, annavad lisamahtu kaitseväe rajatiste ehitus ning erinevad väikesemahulised Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööd. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.
Insenerehituse alamsegmendi mahust moodustab olulise osa Sillamäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2020 oli 215 796 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht vähenenud ligikaudu 5%. 2020. aastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 236 577 tuhande euro väärtuses, seal hulgas IV kvartalis 55 511 tuhat eurot. 2019. aastal vastavalt 305 695 ja 75 083 tuhat eurot. Kontsern on suutnud olla võrdselt edukas nii era- kui ka riigihangetes.

Seisuga 31.12.2020 moodustavad teostamata tööde portfellis hoonete segmendiga seotud projektid 81% ja rajatiste omad 19% (31.12.2019: vastavalt 85% ja 15%). Võrreldes 31.12.2019 seisuga on rajatiste segmendi teostamata tööde mahud suurenenud ligikaudu 19% ning hoonete segmendi mahud on vähenenud 10%, mille põhjuseks on korterelamute alamsegmendi mahu ligikaudu kahekordne vähenemine.
Hoonete segmendis moodustab ligikaudu 40% ühiskondlike hoonete alamsegmendi teostamata tööde portfell. Alamsegmendi mahtu mõjutavad eelkõige III kvartalis sõlmitud lepingud: Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapi ehitamine, maksumusega 47,3 mln. eurot, Saaremaa Gümnaasiumi õppehoone ehitamine Kuressaares ning Paldiski sõjaväelinnakusse 300-kohalise kasarmu projekteerimine- ja ehitamine. Äri- ning tööstus- ja laohoonete alamsegmentide teostamata tööde portfelli mahud on jäänud võrreldes 31.12.2019 seisuga samale tasemele. Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfelli mahust olulise osas moodustab E-Piima Paidesse ehitatava tehasekompleksi ehitamiseks sõlmitud leping. Ärihoonete alamsegmendi teostamata tööde mahtu mõjutavad Tallinnas Rotermann City’sse uue seitsmekorruselise ärihoone ehitus ning IV kvartalis lisandunud leping Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja ehitamiseks Ülemiste Citysse, asukohaga Sepise 7, Tallinn, kus tööde maksumus on üle 22 mln. euro. Korterelamute alamsegment koosneb olulises osas Tallinnas Kalaranna kvartali kahe esimese etapi projekteerimis- ja ehitustöödest, mille kogumaht on ligikaudu 40 mln. eurot ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni ehituse järgmistest etappidest.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfellist moodustavad 87% teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi lepingud. IV kvartalis sõlmiti töövõtuleping pinnasetööde teostamiseks Tartu maantee Võõbu–Mäo teedeehituse objektil Võõbu–Anna lõigus, tööde maksumus on ligikaudu 9,5 miljonit eurot ning leping riigitee 1 Tallinn–Narva km 184,7–187,5 Sillamäe linna lõigu ümberehitustöödeks. Oluliselt mõjutab teostamata tööde mahtu ka II kvartalis sõlmitud leping Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine. Järva hooldepiirkonnas sõlmiti uus 5 aastane riigiteede korrashoiuleping. Lepingu mahtu kuulub ligikaudu 950 kilomeetri ulatuses riigimaanteede aastaringset hooldamist Järva maakonnas. Võttes aluseks 2020. aasta maksumuse, on lepingu kogumaksumus ligikaudu 10,7 mln. eurot.
Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2022. aastasse üleminevat ehitusmahtu ning tihedat konkurentsi peatöövõtuturul, prognoosib Kontserni juhtkond 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes mõningast tegevusmahtude langust. Tellijate poolne hinnalanguse surve peatöövõtu ettevõtetele on suurenenud, kuid alltöövõtjate poolt pakutavate sisendhindade oodatud langust ei ole oluliselt toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on ettevõtte püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2020. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 708 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 450 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ca 3%. Suurenenud on insenertehniline personal, mis on tingitud Kontserni struktuuri muutusest, Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni tütarettevõtteks, mille tulemusena lisandus 43 töötajat.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2020. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 27 130 tuhat eurot, eelmisel majandusaastal olid tööjõukulud 25 323 tuhat eurot. Tööjõukulud on kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 7%, mille põhjuseks on peamiselt eelpool kirjeldatud Embach Ehitus OÜ tütarettevõtteks muutumise mõju kui ka projektipõhiste tulemustasude maksmine.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 165 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 54 tuhat eurot (2019: vastavalt 187 tuhat eurot ja 62 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2020. aastal 432 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 143 tuhat eurot (2019: vastavalt 480 tuhat eurot ja 158 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga tuntavalt, kasv on tingitud müügitulu kasvust.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 710 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com 
www.nordecon.com

Manused

• Nordecon_Aruanne_4Q_2020
• NCN investor presentation Q4_2020