Tallink Grupp
Poolaastaaruanne

AS-i Tallink Grupp 2022 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud II kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS-i 2022. aasta teise kvartali tulemusi tutvustatakse täna kell 15:00 algaval inglise keelsel veebiseminaril. Veebiseminariga ühinemine käesoleval lingil; küsimused palume saata hiljemalt kella 12:00-ks e-kirja teel: investor@tallink.ee. Täiendav info varasemalt avalikustatud börsiteates.

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi “kontsern“) vedasid 2022. aasta teises kvartalis (1. aprill – 30. juuni) kokku 1 552 174 reisijat, mida on 262,9% võrra rohkem kui eelmise aasta teises kvartalis. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes eelmise aastaga võrreldes 18,9% võrra. Kontserni auditeerimata müügitulu suurenes 139,4% ehk 120,0 miljoni euro võrra 206,0 miljoni euroni. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 28,7 miljonit eurot (2021. aasta II kvartalis 4,4 miljonit eurot) ja vaatamata sellele, et juunis saavutati puhaskasum, oli auditeerimata puhaskahjum 0,7 miljonit eurot (2021. aasta II kvartali puhaskahjum oli 24,3 miljonit eurot).

Kontserni tegevus ja tegevustulemused näitasid 2022. aasta teises kvartalis enamikel koduturgudel üldist paranemise trendi. Reisipiirangute kaotamine 2022. aasta esimeses kvartalis avaldas positiivset mõju reisinõudlusele. Reisijate arv kasvas esimese kvartaliga võrreldes enam kui kahekordselt ja eelmise aasta võrdluses enam kui kolmekordselt. Teatud määral mõjutas nõudluse taastumist negatiivselt 2022. aasta veebruari lõpus puhkenud sõda Ukrainas.

Arvestades ebakindlust seoses kriisijärgse taastumisega COVID-19-st ja geopoliitilise olukorraga seotud arenguid, on ärikeskkond paranenud, kuid jätkuvalt väljakutseid pakkuv. Praeguses olukorras keskendub kontsern jätkuvalt kulude ja rahavoogude juhtimisele ning oma põhitegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele.

Teises kvartalis mõjutasid tulemusi järgmised äritegevusega seotud tegurid:

• kvartali jooksul opereerisid 2 shuttle-laeva, 2 kaubalaeva, 6 kruiisilaeva ja 3 hotelli;
• kruiisilaeva Isabelle lühiajaline prahtimine aprillis;
• kahe laeva pikaajaline prahtimine;
• kolme laeva hooldustööd, mis kestsid kokku 29 päeva;
• ülemaailmse kütusehinna järsk ja märkimisväärne tõus;
• kulude kokkuhoid varasemalt rakendatud meetmetest.

Tegevused kvartali jooksul
Teises kvartalis töötas enamik liine nii nagu enne COVID-19 kriisi, kuid siiski paari erinevusega.

Aprilli alguses prahiti lühiajalise lepingu alusel välja kruiisilaev Isabelle, millega seoses ei opereeri kontsern 2022. aastal Riia-Stockholmi liinil.

Ainult üks kruiisilaev Baltic Queen opereeris Tallinn-Stockholmi liinil. Kruiisilaeva Victoria I opereerimine oli teises kvartalis valdavalt peatatud, välja arvatud 17 edasi-tagasi reisi Tallinn-Helsingi liinil asendades remonditööde tõttu kruiisilaeva Silja Europa.

Aprilli lõpus võõrandas kontsern kaubalaeva Sea Wind. Võõrandamise järgselt teenindab ettevõtte Muuga-Vuosaari laevaliini Regal Star varasema Sea Wind graafiku alusel. Seoses eelneva muudatusega muudeti Paldiski-Kapellskär liini kaubalaeva Sailor sõiduplaani. Reisilaev Sailor suundus juuni lõpus plaanilisse kuiv-dokki.

Eesti-Soome liini shuttle-laevad Megastar ja Star ning neli Soome-Rootsi liinide kruiisilaeva jätkasid opereerimist tavapäraselt läbi terve kvartali. Aprilli alguses viibis shuttle-laev Star hooldustöödeks dokis.

Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Tallink Express Hotel opereerisid kõik teises kvartalis. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist suletud.

Müügitulu ja segmendid
2022. aasta teises kvartalis suurenes kontserni kogu müügitulu 120,0 miljoni euro võrra 206,0 miljoni euroni. 2021. aasta teises kvartalis oli kogu müügitulu 86,1 miljonit eurot ja 2020. aastal 65,0 miljonit eurot.

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 108,1 miljoni euro võrra 174,2 miljoni euroni.

Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv suurenes 161,4% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Veetud kaubaveoühikute maht suurenes 21,2% võrra. Eesti-Soome liinide müügitulu suurenes 36,9 miljoni euro võrra ja oli 78,0 miljonit eurot. Segmendi tulem paranes 12,2 miljoni euro võrra 12,4 miljoni euroni. Eesti-Soome segment kajastab kahe shuttle-laeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva opereerimist.

Soome-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 555,1% võrra. Transporditud kaubaveoühikute maht suurenes 13,4% võrra. Soome-Rootsi liinide müügitulu suurenes 57,8 miljoni euro võrra ning oli 76,5 miljonit eurot. Segmendi tulem paranes 10,1 miljoni euro võrra -1,3 miljoni euroni. Soome-Rootsi segment kajastab Turu-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liini opereerimist.

Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel suurenes veetud reisijate arv 1284,3% võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Transporditud kaubaveoühikute maht suurenes 14,1% võrra. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 13,6 miljoni euro võrra 19,7 miljoni euroni ning segmendi tulem -4,3 miljon eurot jäi eelmise aastaga samale tasemele. Eesti-Rootsi segmendis kajastuvad ühe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva opereerimine ning kruiisilaeva Victoria I seisukulud (summas 2,6 miljonit eurot).

Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 12,8 miljoni euro võrra ja oli 32,9 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt laevade prahtimisest ja majutuse müügist ning vähesemal määral ka erinevatest jaekaubandustegevustest.

Kasum
Kontserni teise kvartali brutokasum suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 34,2 miljoni euro võrra ja oli 25,5 miljonit eurot. EBITDA suurenes 24,3 miljoni euro võrra ja moodustas 28,7 miljonit eurot.

Teises kvartalis moodustasid erinevad kontserni koduturgudelt saadud limiteeritud toetused netosummas kokku 0,6 miljonit eurot (6,1 miljonit eurot 2021. aasta teises kvartalis). Kvartali jooksul kehtis Eestis soodustus laevade veeteetasu maksmisel, mille mõju oli 0,5 miljonit eurot (0,6 miljonit eurot 2021. aasta teises kvartalis).

Kontserni varade amortisatsioonikulu teises kvartalis oli 23,8 miljonit eurot (23,8 miljonit eurot 2021. aastal).

Tulenevalt intressikandvate võlakohustuste suurenemisest, suurenesid netofinantskulud eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,7 miljoni euro võrra.

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2022. aasta teises kvartalis 0,7 miljonit eurot ehk 0,001 eurot aktsia kohta. 2021. aasta samal perioodil oli puhaskahjum 24,3 miljonit eurot ehk 0,036 eurot aktsia kohta ning 2020. aasta teises kvartalis oli puhaskahjum 27,4 miljonit eurot ehk 0,041 eurot aktsia kohta.

2022. majandusaasta 6 kuu tulemused
2022. majandusaasta esimese 6 kuuga (1. jaanuar – 30. juuni) vedas kontsern kokku 2,3 miljonit reisijat, mida on 227,0% võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Kontserni esimese 6 kuu auditeerimata müügitulu tõusis 123,3% võrra ja oli kokku 312,2 miljonit eurot. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 17,7 miljonit eurot (2021. aasta esimesed 6 kuud: -1,9 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum oli 40,7 miljonit eurot (2021. aasta esimesed 6 kuud: 58,8 miljonit eurot kahjumit).

2022. aasta esimese 6 kuu finantstulemusi mõjutasid laevade tegevuse peatamine COVID-19 olukorra tõttu perioodi esimeses pooles ning nõudluse taastumine perioodi teises pooles pärast reisipiirangute kaotamist. Esimese poolaasta tegevusi mõjutasid ka mitmete laevade hooldus- ja remonditööd, sõda Ukrainas ning globaalsete kütusehindade kiire tõus.

Investeeringud
2022. aasta teises kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 9,2 miljonit eurot. Star ja Sailor läbisid planeeritud hooldus- ning Silja Europa remonditööd. 2022. aasta teises kvartalis kestsid hooldus- ja remonditööd kokku 29 päeva.

Tulenevalt jätkuvalt väljakutsete rohkest majanduskeskkonnast olid laevadega seotud investeeringud viidud miinimumini. Teostati ainult vältimatuid hooldus- ja remonditöid ning tehti investeeringuid seoses MyStari ehitusega.

Samuti investeeriti veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning teiste administratiiv-süsteemide arendusse ning Burger Kingi restoranide avamisse.

Dividendid
Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve arvestades, tegi nõukogu ettepaneku dividende mitte maksta, mis kiideti heaks 9. juunil 2022 toimunud aktsionäride üldkoosolekul.

Finantsseisund
2022. aasta teise kvartali lõpu seisuga ulatus kontserni netovõlg 655,9 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2022. aasta I kvartali lõpuga 32,6 miljoni euro võrra ja võrreldes 2021. aasta II kvartali lõpuga 50,8 miljoni euro võrra.

Seisuga 30. juuni 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 90,6 miljonit eurot (37,8 miljonit eurot 30. juunil 2021) ja kasutamata arvelduskrediiti 116,7 miljonit eurot (78,9 miljonit eurot 30. juunil 2021). Teise kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata arvelduskrediit) 207,3 miljonit eurot (116,7 miljonit eurot 30. juunil 2021). Lühiajalised võlad tarnijatele ja muud võlad ulatusid kokku 107,7 miljoni euroni (88,9 miljonit eurot 30. juunil 2021).

Personal
Seisuga 30. juuni 2022 töötas kontsernis 5 572 töötajat (30. juunil 2021: 4 352). Töötajate arv hõlmab ka 186 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat.

2022. aasta teises kvartalis moodustasid personalikulud kokku 43,2 miljonit eurot (25,6 miljonit eurot 2021. aastal), mis on 66,6% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga*. Palgatoetuse meetmetega kohandades on efektiivne muutus võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 44,8%. Keskmise täistööajale taandatud töökohtade arvu kasv on 2021. aasta teise kvartaliga võrreldes 73,9%. Kasvu taga on peamiselt laienenud tegevus (opereeriti rohkem laevu ja hotelle) võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga ning vähendatud töömahtudega töötamine võrdlusperioodil.

2022. aasta teises kvartalis ei saanud kontsern valitsustelt palgatoetust.

*Personalikulusid eelmise aasta teises kvartalis mõjutas Eesti valitsuse palgatoetus summas 3,9 miljonit eurot, mis maksti aprillis ja mais otse töötajatele. Lisaks oli osaliselt Eesti ja Läti personali töökoormus- ja tasu vähendatud 70%-le, enamus Soome personalist palgata puhkusel, enamus Rootsi personalil oli töökoormust vähendatud kuni 20%-ni ja kuni 80% nende palgast hüvitas Rootsi valitsus. Rootsi valitsuse palgatoetus eelmise aasta teises kvartalis moodustas kokku 2,8 miljonit eurot ning kajastus muu äritulu koosseisus.

Majanduskeskkond
Kontserni tegevust mõjutasid valdavalt majandusolud ning reisipiirangute muutused Soomes, Rootsis ja Eestis. COVID-19 pandeemia otsene mõju majanduskeskkonnale oli 2022. aasta teises kvartalis piiratud, kuna märtsi lõpuks kaotati meie koduturgudel viimased reisipiirangud. See aitas kaasa reisinõudluse järjepidevale kasvule ja reisijate arvu taastumisele.

Kõrgete energiahindade, Ukraina sõja alguse ja ülikõrge inflatsiooni koosmõju tõi aga kvartali jooksul kaasa tarbijate kindlustunde järsu ja süveneva languse. Kvartali lõpuks oli tarbijate kindlustunne kõigil koduturgudel langenud, mis aeglustas mõnevõrra muidu kiiret reisijate mahtude taastumist. Veel üks Euroopas toimuva geopoliitilise ja sõjalise konflikti kaudne mõju on oluliselt pikemad lennuajad Aasia ja Euroopa vahel, mis on pidurdanud reisijate arvu taastumist väljastpoolt meie kodupiirkonda, samas kui segadused Euroopa lennujaamades on asetanud lühiajalised merereisid meie koduturu klientide jaoks eelistatumasse positsiooni.

Ettevõtte kaubaveoäri püsis perioodil stabiilne ja tugev, nagu ka üldine ettevõtete kindlustunne. Kindlustunne langes siiski mõnevõrra kvartali jooksul võrreldes 2021. aasta lõpus saavutatud tipptasemetelt, mis avaldas täiendavat survet niigi tihedale hinnakonkurentsile.

Teises kvartalis jätkus maailmas kütusehindade märkimisväärne tõus ning eurodes mõõdetuna tõusid maailmaturu kütusehinnad mullusega võrreldes keskmiselt rohkem kui 100%. Kütusehindade olulise tõusu ja suurema tegevussageduse koosmõjul kasvasid kontserni kütusekulud kokku rohkem kui 200% ehk ligi 30 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Lähitulevikus ja praeguste parimate teadmiste ja hinnangute kohaselt on äritegevuse peamised riskid jätkuvalt seotud kütusehindade arengute, Ukraina sõja, COVID-19 olukorra ning klientide muutuvate reisimis- ja tarbimisharjumustega.

Sündmused II kvartalis
Kruiisilaeva Isabelle lühiajaline prahtimine
Aprilli alguses sõlmis kontsern lühiajalise prahilepingu kruiisilaeva Isabelle jaoks, et pakkuda Eestisse saabuvatele põgenikele ajutist majutust. Kruiisilaev prahiti Eesti ametivõimudele alates 7. aprillist 2022 neljaks kuuks koos pikendusvõimalustega (4+2+2). Prahtija on otsustanud kasutada esimest kahekuulist pikendamisvõimalust. Teine pikendusperiood on veel saadaval. Tulenevalt kruiisilaevade Romantika ja Isabelle väljaprahtimisest ei opereeri kontsern käesoleval aastal Riia-Stockholm liini.

Kaubalaeva Sea Wind müük
2022. aasta aprillis võõrandas kontsern Muuga-Vuosaari liinil sõitnud kaubalaeva Sea Wind, liinil opereerib edasi kaubalaev Regal Star.

Burger King restorani avamine
2022. aasta juuni lõpus avati Tartus Kvartali keskuses üks uus Burger King restoran. Kontsern jätkab ettevalmistustega uute Burger Kingi restoranide avamiseks 2022. aastal.

Laenulepingu muudatus
Kontsern ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (endise nimega SA KredEx) allkirjastasid juunis olemasoleva 100 miljoni euro suuruse laenulepingu muudatuse. Algselt kolmeaastase laenu lõpptähtaega pikendati kolme aasta võrra kuni 2026. aasta juunini. Laenu põhiosa tagasimaksed algavad 2023. aasta juunist ning laenu tähtaja saabumisel toimub lisaks ühekordne laenujäägi tagasimakse („bullet repayment“).

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade
Kruiisilaeva Victoria lühiajaline prahtimine
Juuli alguses sõlmis AS Tallink Grupp lühiajalise prahilepingu („time-charter“) reisilaeva Victoria I prahtimiseks. Laeva kasutatakse Šotimaal ajutiseks majutamiseks. Laev prahitakse kuueks kuuks võimalusega prahilepingut täiendavalt kolme kuu võrra pikendada.

Uue kahekütuseliste mootoritega kiirlaeva MyStar valmimine
Rauma laevatehases valmiva uue kahekütuseliste (LNG, MGO) mootoritega kiirlaeva MyStar oodatav üleandmine ja Tallinn-Helsingi liinil opereerimise alustamine toimub 2022. aasta septembris.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad ja tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini).

Sõda Ukrainas avaldab eeldatavasti negatiivset mõju nõudlusele teatavates kliendirühmades – peamiselt kliendid konfliktis vahetult osalevatest riikidest ja Aasia riikidest. Samuti esineb mõningate sisendihindade, eelkõige kütuse ja toorme hinnatõusu risk. Konflikti potentsiaalse mõju täpset ulatust ja kestust hinnata on jätkuvalt keerukas.

Vaatamata ebakindlusele majanduskeskkonna arengutes ootab kontserni juhatus suve jooksul reisijateveo arvu kiiret taastumist ning otsib võimalusi madalhooaja riskide maandamiseks.

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Kontsern otsib pidevalt innovaatilisi võimalusi oma laevade ja ka reisijate ala tehnoloogiate uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Viimased tehnilised projektid keskenduvad laevade CO-2 jalajälje vähendamise lahendustele.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

• pikka aega kestev geopoliitiline ja sõjaline konflikt Euroopas;
• COVID-19-st põhjustatud olukord ja muutused;
• riiklikud piirangud äritegevusele;
• kõrge inflatsiooni mõju klientide tarbimisharjumustele;
• õnnetused, katastroofid;
• makromajanduslikud ja tööturu sündmused;
• õigusaktide muudatused;
• suhted ametiühingutega;
• kütusehindade ja intressimäärade tõus;
• turu- ja kliendikäitumine.

Põhinäitajad

¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
² Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum või -kahjum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused – kasutusõiguse varade lisandumised + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / (koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Joonas Joost
Finantsdirektor

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn
E-mail joonas.joost@tallink.ee

Manused

• Tallink Grupp 2022 Q2 EST
• Tallink Grupp 2022 Q2 Presentation
• Tallink Grupp 2022 Q2 Financial Data