Tallinna Vesi
Kvartaliaruanne

2016. aasta 1. kvartali majandustulemused

TEGEVUSARUANNE

Juhatuse esimehe kokkuvõte

1. kvartal pani 2016. aastale hea alguse. Valdav osa põhitegevusnäitajatest on graafikus, mis arvestades tavapärasest külmemaid ilmastikuolusid ja sellega seonduvat lekete arvu kasvu, annab tunnistust AS-i Tallinna Vesi meeskonna poolt talveperioodil tehtud raskest tööst.

2016.a 1. kvartalis võetud 772 veeproovist tehtud 6 510 analüüsi põhjal vastas veekvaliteet 100% nõuetele. Kvartali keskmine lekete tase oli 17,51%, mis on küll võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõrgem (14,64%), kuid seletatav madalamate välisõhutemperatuuridega, mis põhjustasid suuremat lekete arvu veevõrgul. Soojemate ilmade saabudes loodame näha langust lekete tasemes, mis võimaldaks meil saavutada eesmärgiks seatud 15%.

Parima kvaliteediga joogivee pakkumise kõrval vastutame me ka pea kolmandiku (440 000) eestimaalaste reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Seetõttu on väga oluline, et Paljassaare Reoveepuhastusjaam töötaks tõhusalt ning kooskõlas kõigi Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetega. 2016. aasta 1. kvartalis vastas Paljassaarest väljuv puhastatud heitvesi 100% kõikidele piirnormidele, samuti ei esinenud kanalisatsioonivõrgul ühtegi reostusjuhtumit.

Jätkame sihtotstarbelisi investeeringuid, uuendades või asendades torustikke eelnevalt läbiviidud uuringute ja tegevusnäitajate põhjal, et tagada võrkude jätkuvat töökindlust. Siia hulka kuulub 5+5 programm, mille raames vahetatakse igal aastal välja 5 km nii vee- kui kanalisatsioonitorustikke.

Head tootmis- ja finantstulemused on võimalikud üksnes tänu AS-i Tallinna Vesi meeskonna püsivale motiveeritusele, pühendumisele ja tööle. Jätkame ettevõtte töötajate arendamist ja koolitamist ning järelkasvu kujundamist. Selle näiteks on ettevõtte jätkuv praktikantidele ja õpipoistele suunatud programm, mis toob ettevõttesse uusi tulevikutalente.

2016. aasta kolme kuu tootmistulemused

Lepinguga seotud arengud

• AS-i Tallinna Vesi tariifid on pärast kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud esialgset õiguskaitset jätkuvalt samal tasemel. Õiguskaitse kohaldati, et kaitsta Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt toimunud erastamislepingu rikkumise eest.
• Ettevõte erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täielikul toetusel ja teadmisel.
• 2012. aasta mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et AS-i Tallinna Vesi Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik leping. AS Tallinna Vesi on veendunud, et Eesti õigussüsteem peab kaitsma halduslepinguks tunnistatud rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi.
• 2014. aasta mais esitas AS Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtule kahjunõude Konkurentsiameti vastu, et vältida rahalise nõudeõiguse aegumist. AS Tallinna Vesi taotleb Konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist kuni lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal.  Kahjunõude hindamisel on arvestatud ka tuleviku müügimahtudega ning eeldatava tarbijahinnaindeksiga (THI). Kuna THI on viimasel ajal olnud madalam kui kahjunõude esitamise hetkel, siis kahjunõude hinnanguline diskonteerimata suurus on hetkel ligikaudu 74 miljonit eurot, võrreldes esitatud üle 90 miljoni euro suuruse nõudega. Kohus otsustas kahjunõude menetluse peatada kuni tariifi põhivaidluse lõpliku lahendini.
• 05. juunil 2015. aastal otsustas Tallinna Halduskohus jätta AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses ettevõtte poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Kaebuste rahuldamata jätmise põhjendused avalikustati alles 12. oktoobril 2015. aastal. Otsuses on Tallinna Halduskohus asunud seisukohale, et Teenuslepingu tariife puudutav osa, mis on 2012. aastal Eesti kohtute poolt tunnistatud avalik-õiguslikuks lepinguks, ei ole Konkurentsiametile siduv. AS Tallinna Vesi esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 11. novembril 2015.
• 2014. aasta oktoobris, paralleelselt kohaliku kohtuvaidlusega tariifide teemal, alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V rahvusvahelist arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses rahvusvahelise lepingu, täpsemalt investeeringute ausa ja võrdse kohtlemise nõude rikkumisega, mis sai teoks tänu seadusemuudatustele ja avalike institutsioonide tegevusele, mis on jätnud AS-i Tallinna Vesi ilma talle 2001. aasta erastamise käigus sõlmitud Teenuslepingus ette nähtud tariifidest. Arbitraažimenetlust viib läbi Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ISCID), mis on osa Maailmapanga Grupist.
• 17. juunil 2015 selgus rahvusvahelise arbitraažimenetluse ajakava, mille põhjal toimub viimane istung 2016. aasta novembris. Vahekohtu protsessi käigus tehtud menetluslikud korraldused ja otsused, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalse teave redigeerimist, on kättesaadavad ICSID kodulehel.
• Rahvusvahelist vahekohtu menetlust peetakse paralleelselt ning eraldiseisvana kohalikust kohtuvaidlusest.
• 2016. aasta 1. kvartalis ei ole kohtuvaidlustes toimunud istungeid.
• Ettevõte on püüdnud juba neli aastat saavutada kokkulepet tariifivaidluse võimaliku lahenduse osas. Kahjuks ei ole see õnnestunud.

• Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis võtaks arvesse 2001. aastal sõlmitud erastamislepingu tingimusi.

Kokkuvõte 2016. aasta 1. kvartali majandustulemustest

Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 1. kvartalis 14,37 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 5,9% ehk 0,80 miljoni euro võrra.

2016. aasta 1. kvartali brutokasum oli 8,34 miljonit eurot, suurenedes 3,3% ehk 0,26 miljonit eurot. Brutokasumi kasv on seotud vee-, reovee- ja sademevee müügi suurenemisega, ning lisaks suurenenud tuludega ehitus- ja asfalteerimisteenustelt, mida tasakaalustasid lisandunud ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning tööjõukulud.

Ettevõtte ärikasum oli 6,63 miljonit eurot, vähenedes 0,8% ehk 0,05 miljoni euro võrra. Ärikasumit mõjutasid eelpool mainitud muutused brutokasumis, mida tasakaalustasid suurenenud töötajatega seotud kulud ning jätkuvalt kõrged õigusabi kulud.

2016. aasta 1. kvartali puhaskasum oli 5,64 miljonit eurot, vähenedes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 11,7% ehk 0,75 miljoni euro võrra. Puhaskasumit mõjutasid peamiselt eelpool mainitud muutused ärikasumis ning suurenenud finantskulud. Finantskulude kasvu 2016. aasta 1. kvartalis mõjutas peamiselt negatiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses. 2016. ja 2015. aasta 1. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutuste mõjudeta oli vastavalt 6,29 miljonit eurot ja 5,97 miljonit eurot.

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / omakapital

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustused

Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded, muud tulud

2016. AASTA 1. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kasumiaruanne

2016. aasta 1. kvartal

Müügitulud

Kuna Ettevõtte tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest.

Kontserni müügitulu oli 2016. aasta 1. kvartalis 14,37 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,9% ehk 0,80 miljoni euro võrra. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 87,1%. Müügituludest 6,6% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust ning 6,3% muudest töödest ja teenustest.

Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 12,52 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta 1. kvartaliga 2,1% ehk 0,26 miljoni euro võrra, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:

• Põhiteeninduspiirkonna eraklientide kõikides gruppides on 2016. aasta 1. kvartalis olnud võrreldes 2015. aasta sama ajaga väike tõus, mille tõttu eraklientide müügitulu kokku suurenes 3,0% võrra 6,34 miljoni euroni.
• Müük äriklientidele põhiteeninduspiirkonnas kasvas 4,5% võrra 4,88 miljoni euroni. Suurenemine on peamiselt seotud tööstussektori ning muude äriklientide segmendiga.
• Müük klientidele väljaspool põhiteeninduspiirkonda on kahanenud 9,5% võrra 1,13 miljoni euroni. Reoveeteenuse müügitulud kahanesid 13,1% võrra 0,67 miljoni euroni ning sademevee tulud kahanesid 18,3% võrra 0,15 miljoni euroni. Samas veemüügi tulud suurenesid 5,5% võrra 0,31 miljoni euroni. Põhiteeninduspiirkonda väliste tulude vähenemine on seotud peamiselt teenuste müügiga Viimsi piirkonda, kuna nad võtsid kasutusele enda uue heitveepuhastusjaama.
• Saadud ülereostustasud vähenesid 7,1% võrra 0,17 miljoni euroni.

Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigushoidmise ja hooldamise tulud olid 2016. aasta 1. kvartalis 0,95 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 12,0% ehk 0,10 miljoni euro võrra.

Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 0,76 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 121,2% ehk 0,42 miljoni euro võrra. Tõusu põhjuseks oli peamiselt ehitusteenuste tulude suurenemine seoses juba 2015. aasta lõpus alustatud suure projektiga.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja brutokasum

Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2016. aasta 1. kvartalis 6,03 miljonit eurot, suurenedes 9,8% ehk 0,54 miljonit eurot võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt suurenenud ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning samuti kõrgemad tööjõukulud.

Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,78 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aastaga 1,2% ehk 0,02 miljoni euro võrra. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:

• Vee-erikasutustasud kasvasid 7,8% võrra 0,29 miljoni euroni, seda peamiselt seoses suuremate puhastatud veemahtudega.
• Kemikaalikulud kahanesid 5,0% võrra 0,34 miljoni euroni, peamiselt tänu reoveepuhastusprotsessis kasutatava metanooli 20,5% võrra langenud hinnale, mille mõju kuludele oli 0,034 miljonit eurot. Kulude vähenemist tasakaalustas reoveepuhastusprotsessis kasutatava metanooli koguste suurenemine, mille mõju oli 0,017 miljonit eurot.
• Elektrikulud kahanesid 2,2% võrra 0,81 miljoni euroni. Elektrikulude kahanemine tulenes langenud elektrihindadest, mida tasakaalustasid mõlemas puhastusprotsessis suurenenud elektri erikulu ning toodangumahud.
• Saastetasukulud suurenesid 12,0% võrra 0,34 miljoni euroni, mida mõjutasid peamiselt võrreldes 2015. aasta 1. kvartaliga suurenenud tootmismahud.

Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) olid 4,25 miljonit eurot, suurenedes 13,8% ehk 0,52 miljoni euro võrra. Enamus kasvust tulenes ehitus- ja asfalteerimise teenuste ning tööjõuga seotud kulude suurenemisest. Tööjõukulud tõusid 5,2% võrra 1,42 miljoni euroni. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga mõjutas kulude suurenemist osaliselt töötajate arvu kasv ning samuti palkade kasv. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kasv 119,2% võrra 0,68 miljoni euroni oli seotud suurenenud ehitus- ja asfalteerimisteenuste tuludega, mis kaasnesid eelpool mainitud eelmisest aastast ületuleva suure projektiga.

Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2016. aasta 1. kvartalis 8,34 miljonit eurot, mis on 3,3% ehk 0,26 miljoni euro võrra enam kui 8,07 miljoni euro suurune brutokasum 2015. aasta 1. kvartalis.

Üldhaldus- ning turustuskulud

Üldhaldus- ja  turustuskulud olid 1,66 miljonit eurot, kasvades 22,5% ehk 0,30 miljoni euro võrra. Õigusabi- ja konsultatsioonitasud on jätkuvalt kõrged senikaua, kui Kontsernil on käsil nii kohalikud kui rahvusvahelised vaidlused. Palgakulude kasvu mõjutas peamiselt suurenenud töötajate arv, aga ka palkade tõus.

Ärikasum

Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2016. aasta 1. kvartalis 6,63 miljoni euroni, vähenedes võrreldes 2015. aasta sama perioodiga  0,8% ehk 0,05 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 1,7% ehk 0,11 miljoni euro võrra väiksem kui 2015. aasta samal perioodil.

Finantskulud

Kontserni 1. kvartali neto finantskulud olid 1,00 miljon eurot, võrreldes 0,30 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2015. aasta 1. kvartalis. Muutuse peamiseks põhjuseks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on negatiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses (-1,07 miljonit eurot), mida tasakaalustas intressikulude vähenemine (0,39 miljonit eurot).

Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest 75 miljonile eurole on sõlmitud SWAP-lepingud ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on endiselt ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 1,66 miljonit eurot. 2016. aasta 1. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,47%, mille tulemusel olid intressikulud 0,35 miljonit eurot, 2015. aasta samal perioodil olid vastavad näitajad 3,11% ja 0,74 miljonit eurot.

Maksustamiseelne kasum ja puhaskasum

Kontserni maksustamiseelne kasum ning puhaskasum 2016. aasta 1. kvartalis olid 5,64 miljonit eurot, mis on 11,7% ehk 0,75 miljonit eurot väiksem kui 2015. aasta 1. kvartalis. See tulenes peamiselt suurenenud tuludest, mida tasakaalustasid eelpool mainitud suurenenud kulud ja neto finantskulud. Kui mitte arvestada tuletisinstrumentide õiglase väärtuse mõju, oleks Kontserni maksustamiseelne kasum ja puhaskasum olnud 2016. aasta 1. kvartalis 6,29 miljonit eurot, mis on 5,4% ehk 0,32 miljonit eurot enam kui 2015. aasta samal perioodil.

Finantsseisundi aruanne

2016. aasta 3 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 2,00 miljonit eurot. 31. märtsi 2016. aasta seisuga oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 163,12 miljonit eurot ning põhivara kokku 163,91 miljonit eurot (31. märtsil 2015: vastavalt 157,51 miljonit eurot ja 158,35 miljonit eurot).

Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu ja ettemaksed suurenenud 0,18 miljonit eurot 7,35 miljonile eurole. Suurenemine on peamiselt seotud ehitustegevusega. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,8% võrreldes 99,7%-ga 2015. aasta 1. kvartalis.

Lühiajalised kohustused on 2015. aasta lõpuga võrreldes suurenenud 0,55 miljoni euro võrra 8,97 miljoni euroni. Võlad tarnijatele ja muud võlad on suurenenud 0,57 miljoni euro võrra seoses võlgnevusega investeeringutega seotud tarnijatele.

Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,95%.

Kontserni kohustuste osatähtsus koguvarast oli oodatud tasemel ehk 56,2%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. See on võrreldav 2015. aasta sama perioodi tasemega 55,9%.

Tulevaste perioodide liitumistasud on võrreldes 2015 aasta lõpuga kasvanud 0,31 miljoni euro võrra 15,34 miljoni euroni.

Tariifiriskiga seotud tingimuslikud kohustused

2011. aasta 4. kvartalis arvutas Kontsern välja tingimusliku bilansivälise kohustuse summa, mille võrra võib Kontsernil tekkida kohustus teha väljamakseid 36,0 miljoni euro ulatuses. 2015. aasta 4. kvartalis vaatas Kontsern tingimusliku kohustuse väärtuse üle ja hindas selle väärtuseks 42,8 miljonit eurot ning see on avaldatud ka vahearuande lisas nr 13. Tingimusliku kohustuse ümberhindamist teostatakse üks kord aasta lõpus.

Rahakäive

2016. aasta 31. märtsi seisuga oli Kontserni likviidsus tugev. 2016. aasta märtsi lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 44,17 miljonit eurot, moodustades 20,5% kogu varadest (seisuga 31. märts 2015 oli see näitaja 46,39 miljonit eurot, mis moodustas 21,9% varadest).

Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2016. aasta 3 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 8,76 miljonit eurot, mis on 0,70 miljoni euro võrra enam kui 2015. aasta samal perioodil. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes. Klientide laekumised on jätkuvalt heal tasemel.

2016. aasta 3 kuuga kasutati investeerimistegevuses raha 2,05 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aastaga 2,53 miljonit eurot vähem. Möödunud aasta 1. kvartalis saadi investeerimisest täiendavat raha summas 0,48 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid on mõjutanud järgnevad tegurid:

• 2016. aasta 3 kuu jooksul suurenesid investeeringud põhivarasse võrreldes 2015. aastaga 0,38 miljonit eurot, ulatudes 2,24 miljoni euroni.
• Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 2016. aasta 3 kuuga 0,15 miljonit eurot, mida on 2,14 miljonit eurot vähem kui 2015. aasta samal perioodil. See on peamiselt seotud torustike rajamise programmiga, mille viimased kompensatsioonid laekusid 2015. aasta 1. kvartalis.

2016. aasta 3 kuu jooksul kasutati raha finantseerimistegevuseks 0,35 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta sama perioodiga 0,36 miljoni euro võrra vähem. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 2015 2. kvartalis uuendatud swap-lepingutest tulenevad 0,34 miljoni euro võrra väiksemad intressimaksed.

Töötajad

Pädevad ja tegusad töötajad on iga äri võti. Kontserni eesmärgiks on luua töökeskkond, kus kõiki austatakse ja väärtustatakse. Kontsern on kirjeldanud personalijuhtimise protseduurid, sealhulgas, aga mitte ainult, värbamise, tasustamise, hindamise ja koolituste protseduurid. Me jälgime võrdsuse põhimõtteid nii töötajate valimisel, kui ka juhtimisel. See tähendab, et kui on võimalik, siis tagame kõikidele võrdsed võimalused. Mõistes ja väärtustades meie töötajate mitmekesisust, tagame nende võrdse ja samaväärse kohtlemise ning kui see on mõistlikult teostatav, on neil juurdepääs samadele võimalustele. Kontserni eesmärgiks on tagada, et kedagi ei diskrimineerita (kuid mitte välistavalt) vanuse; soo; religiooni; kultuurilise või etnilise päritolu; seksuaalse orientatsiooni või abielustaatuse tõttu.

2016. aasta 1. kvartali lõpus töötas Kontsernis 319 töötajat. 2015. aastal samal ajal oli töötajaid 313. Täistöökohaga töötajate arv oli vastavalt 307 töötajat 2016. aastal ja 302 töötajat 2015. aastal. Keskmine töötajate arv 1.kvartalis oli vastavalt 309 töötajat 2016. aastal ja 301 töötajat 2015. aastal.

Töötajate jagunemine sooliselt:

Tööjõukulud olid kokku 2,08 miljonit eurot, millest 0,08 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele. Potentsiaalne palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama juhatuse liikmed, oleks kuni 0,08 miljonit eurot.

Dividendid

Dividendikohustus Ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse Ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.

Vastavalt Ettevõtte dividendipoliitikale, mis on avalikustatud ka Ettevõtte koduleheküljel, soovib Ettevõte säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv on võrdeline inflatsiooniga.

02. juunil 2016. toimuval aktsionäride üldkoosolekul toimub hääletus makstavate dividendide üle.

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 2016. aasta juunis.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2016. aasta 31. märtsi seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:  

2016. aasta 3 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2016. aasta 1. kvartali lõpus oli 1,87% aktsiatest pensionifondide omandis, võrdlusena 2015. aasta 4. kvartali lõpu näitajaga 1,89%.

31. märtsi 2016. aasta seisuga oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 14,80 eurot, mis on 7,2% kõrgem (2015: 7,6%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 13,80 eurot. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 8,0% võrra (2015. aastal vastavalt 14,3%).

2016. aasta 3 kuu jooksul tehti Ettevõtte aktsiatega 1 514 tehingut (2015. aastal vastavalt 1 324 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 258 tuhat aktsiat ehk 1,3% aktsiatest (2015. aastal vastavalt 309 tuhat aktsiat ehk 1,5%).

Tehingute käive oli 0,67 miljoni euro võrra väiksem kui 2015. aastal ehk 3,61 miljonit eurot.

Kontserni struktuur

31. märtsi 2016. aasta seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Kontserni juhtimine

Nõukogu

Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2016 a. kvartalis ei ole toimunud nõukogu liikmetes muutusi.

Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise, ning korporatiivküsimuste osas.

Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 12 ja Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Noukogu

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Auditikomitee

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Hea-uhingujuhtimise-Tava

Juhatus

Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.

Vastavalt põhikirjale on Ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.

Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 20. märtsini 2017), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoobrini 2018).

Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida Ettevõtte kodulehelt:

http://tallinnavesi.ee/et/investor/Juhtimine-ja-vastutus/Juhatus

Edasised tegevused ja riskid

Rahvusvahelise lepingu rikkumisest tulenev nõue

2014. aasta mais otsustas Ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.

2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.

Nõue esitati, kuna sellele kolme aasta vältel eelnenud Ettevõtte intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.

Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754810

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779160

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses, nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/et/investor/Regulatsioon) ning Tallinna Börsil.

Hetkel ei saa Ettevõte öelda, millised on menetluste tuleviku arengud, võimalikud tulemid või ajakava.

         Karl Heino Brookes
         Juhatuse esimees
         +372 6262 201
         karl.brookes@tvesi.ee