Nordecon
Kvartaliaruanne

2011. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon avalikustas 2011. aasta III kvartali ja 9 kuu vahearuande (auditeerimata)

Tallinn, Eesti, 2011-11-10 15:35 CET -- Nordecon AS konsolideeritud 2011. aasta III kvartali ja 9 kuu finantsaruanded (auditeerimata), ülevaade aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaated tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldus.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordecon’i koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Vahearuandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on avalikustatud Nordeon’i kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

2011. aasta 9 kuu majandustulemuste kokkuvõte

Kontserni kasumlikkus

Nordeconi kontserni brutokahjum 2011. aasta 9 kuuga moodustas 717 tuhat eurot (9 kuud 2010: -546 tuhat eurot). I ja II kvartalil, vastavalt sesoonsusest ja üksikute 2009-2010 sõlmitud kahjumlike projektide tulemuse hindamisest tekkinud kahjumeid ei suutnud III kvartali positiivne brutokasum 711 tuhat eurot katta. Võrreldes eelmise perioodiga (eriti III kvartal) oli aruandeperioodi tulemus mõnevõrra nõrgem. Eelmise aasta III kvartalis lõpetati Mäo ümbersõidu suurprojekti ehitamine, mille müügitulu ja kasum mõjutasid oluliselt ka kogu Kontserni vastavaid näitajaid.

Aruandeperioodil mõjutas Kontserni brutokasumit kõige enam muutunud oludes II kvartalil antud uued hinnangud kahjumlike projektide lõpptulemusele. Täiendava kahjumi kajastamine aruandeperioodil oli põhjustatud sisendite hinnatõusust ja osaliselt ka projekti teostamisel ilmnenud ettenägematutest kuludest. Domineeriva osa moodustavad üksikud, aastatel 2009-2010 sõlmitud lepingud, mille osas oli kahjumeid kajastatud ka varasemalt. Hinnangud nimetatud kahjumite suurusele kuni projektide lõpetamiseni on antud hetke parimat teadmist silmas pidades.

Kõige suurema mõjuga ülalnimetatud projektidest oli Tallinna lahe ääres paiknevatesse vesilennukite angaaridesse ehitatav Meremuuseumi eksponaadihoone, mille tänane eeldatav valmimisaeg jääb 2011. aasta lõppu. Tegemist on unikaalse rekonstrueerimisprojektiga, kus hoone äärmiselt vilets seisukord ja keerulisemate tööde tegelik raskusaste on avaldunud projekti teostamise käigus.  Kontsern on juba taotlenud vastavalt oma lepingulistele õigustele tellijalt tähtaja pikendamist ja täiendavaid summasid juba lõplikult selgunud kulude osas tööde puhul, kus ilmnesid asjaolud, mida polnud võimalik riigihanke ajal ette näha või on tellitud täiendavaid lisatöid. Kuni käesoleva vahearuande avaldamiseni on aga lepingulise lahenduse leidnud vaid üks osa esilekerkinud probleemidest ning jätkuvalt on mitmed Kontserni põhjendatud nõuetest katmata.

Jättes kõrvale turu kiires langusperioodis sõlmitud eelmainitud üksikud kahjumlikud lepingud on Kontserni poolt sõlmitud lepingute keskmine kasumlikkus hakanud võrreldavate perioodide suhtes jätkuvalt järkjärgult parenema. Kuna kasumite kajastamine sõltub ehituslepingute valmidusastmest, siis aruandeperioodil portfelli lisandunud lepingute parem kasumlikkus hakkab avalduma alles järgmistes kvartalites, kui tegelik tegevus ehitusplatsidel saavutab olulisema mahu. Kontserni kasumlikkuse paranemiseni on viinud eelkõige alltoodud asjaolud:

• 2010. aastal seati esmaseks eesmärgiks lepingute portfelli kasumlikkuse tõstmine, mitte selle kogumahu kasvatamine;
• Eelmistel perioodidel  suures mahus rakendunud ranged kulude kokkuhoiu meetmed ja;
• Kontserni sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse jätkuv tõhustamine.

Kontserni hinnangul on 2011. aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurents mõnevõrra vähenenud. Seda isegi mitte veel niivõrd ehitusettevõtete pankrottide tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et ettevõtted on pidanud eelmistel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seab piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti on paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on üldiselt avaldamas pigem positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole ikka veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern on liikumas õiges suunas, et taastada põhitegevuse jätkusuutlik kasumlikkus.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2011. aasta 9 kuuga 3 284 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 2,5% ja on Kontserni hinnangul saavutanud olemasolevate tegevusmahtude juures suhtelise stabiilsuse. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,2% (9 kuud 2010: 4,5%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2011. aasta 9 kuuga 3 737 tuhat eurot (9 kuud 2010: 4 514 tuhat eurot). Rahavooline ärikahjum (EBITDA) moodustas 1 939 tuhat eurot (9 kuud 2010: 2 052 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 4 039 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa oli 4 250 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks      6 233 tuhat eurot, mis sisaldas erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist ja antud laenude allahindamisest. Ilma vastavate sündmusteta oleks Kontserni puhaskahjum eelmisel aastal moodustanud 4 838 tuhat eurot.

Kontserni rahavood

2011. aasta 9 kuuga moodustas äritegevuse netorahavoog 3 953 tuhat eurot (9 kuud 2010: -2 540 tuhat eurot).  Kontserni rahavoogu äritegevusest mõjutasid jätkuvalt enim projektide rahavoogude tsüklilisus (erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel) ja eelpoolmainitud kahjumlike projektide teostamine. Positiivsele rahavoole aitas kaasa tsüklilisuse vähendamiseks kasutatav faktooringteenus ning samuti olulise suurusega uute projektide laekumised. Kahjumlikest projektidest tekkiv negatiivne rahavoog realiseerub vastavalt tööde tegelikule teostamisele, kuigi nende raamatupidamislik kahjum on kajastatud eelmistes perioodides.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2011. aasta 9 kuu seisuga 2 638 tuhat eurot (9 kuud 2010: 630 tuhat eurot), millest suure osa moodustas varasemal perioodil antud laenude laekumine, kokku summas 2 056 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -5 242 tuhat eurot (9 kuud 2010: -5 017 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud suuresti muutumatuks. Kontsern maksab laenukohustusi tagasi kiiremas tempos kui lisandub uusi laenusid. Samas on tagasimaksed võrreldava perioodi suhtes vähenenud tänu Kontserni ja pankade vahel tehtud kokkulepetele, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.

Seisuga 30.09.2011 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 822 tuhat eurot (30.09.2010: 5 818 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on rahavoogude liikumisega kaasnevat likviidsusriski kommenteerinud tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

¹ EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla hinnatud firmaväärtus

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2011. aasta 9 kuuga ligikaudu 4% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal samuti 4%.

Poole Kontserni välisturgudel teostatud töödest moodustas projektipõhine ehitustegevus Valgevenes, mis lõpeb käesoleva aasta lõpuks. Kontserni juhtkonna otsuse kohaselt uusi projekte Valgevene turul ei otsita (vt ka tegevusaruande peatükk „Aruandeperioodil toimunud muudatused Kontserni äritegevuses“). Teise poole moodustas müügitulu Soomest, mis koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2011. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja elukondliku kinnisvaraarenduse vallas.

Kontserni müügitulu 2011. aasta 9 kuu seisuga oli 103 260 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 75 257 tuhat eurot, on müügitulu kasvanud 37% ning ületas praeguse seisuga juba ka eelmise aasta vastava näitaja. Eelmisel aastal saavutas pea kolm aastat toimunud Eesti ehitusturu langus oma põhja. Müügitulu kasvu põhjustena võib nimetada järgmisi tegureid: konkurentsi vähenemine teatud segmentides ja Kontserni edukas pakkumistegevus rajatiste alamsegmentide projektides ning hoonete valdkonnas turumahu mõõdukas kasv.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda ärisegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Arvestades hinnanguid korterite nõudlusele, jääb ka lähitulevikus korterelamute ehitamise osakaal kogumüügist äärmiselt tagasihoidlikuks ehk oluliselt alla strateegiliselt määratud ülempiiri 20%.

Segmentide müügitulu

2011. aasta 9 kuu müügitulu jagunes kahe põhisegmendi osas suhteliselt võrdselt. Hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu moodustas vastavalt 48 757 ja 50 525 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 34 859 ja 39 149 tuhat eurot.

Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa (74%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus hoonete segmendiga võrreldes suhteliselt väiksem. Aastat tervikuna hinnates on oodata, et hoonete ja rajatiste segmentide müügitulud jäävad sarnastesse proportsioonidesse.

Müügitulu jaotus segmentides*

* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Ärisegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt ettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 – Tegevussegmendid nõudeid järgides). Ettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on nimetatud ettevõte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi sisemist jaotust iseloomustas 2011. aasta 9 kuu jooksul suur ühiskondlike- ja tööstushoonete osakaal. Ühiskondlike hoonete segmendis olid suuremad tööd seotud Koidula piirijaama hoonete, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna õppehoone, Ämari lennubaasi hoonete ja Meremuuseumi uue eksponaadihoone (Vesilennukite angaarid) ehitamisega. Tööstus- ja laohoonete müügitulust moodustasid suure osa erinevate põllumajanduslike hoonete ja Valgevenesse ehitatava tootmishoone ehitustööd. Võrreldes eelmiste perioodidega on oluliselt väiksemad mahud ärihoonete ehituses tänu erasektori tellijate suhtelisele vähesusele. Eratellijaid on siiski hakanud lisanduma, mida ilmestab ärihoonete segmendi nelja protsendipunkti suurune tõus võrreldes I poolaasta seisuga. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui peatöövõtja, mitte arendaja.                                               

Ootuspäraselt moodustas rajatiste valdkonnas suurima osa teeehituse ja -hoolduse segmendi tulu. Samuti moodustas oodatult suure osa rajatiste segmendi tulust vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus, kus Kontsern on võitnud uusi hankeid ka käesoleval aastal (muud rajatised). Euroopa Liidu toetusfondide toel on nimetatud valdkond hetkel üks enim finantseerituid Eestis. Samuti toetab Euroopa Liit erinevate keskkonnehituse projektide läbiviimist, kus Kontsernil on arvestatav tegevusmaht. Aruandeperioodile järgnevatel kvartalitel on oodata insenerehituse segmendi tulu osakaalu kasvu läbi suuremahulise Sillamäe sadama uute kaide rajamise projekti realiseerumise.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2011 oli 155 421 tuhat eurot, mis on oluliselt rohkem võrreldes aastataguse 89 430 tuhande euroga. Lisaks Eesti ehitusturu mahtude üldise kasvu taustal toimunud tõusule võrreldes 2010. aasta turu madalseisuga, sisaldab see ka individuaalselt suure mõjuga E263 Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu projekti jääkmaksumust (sõlmituna kokku ligikaudu 39,3 miljonit eurot).

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 74% (30.09.2010: 72%) kogumahust.

Olukorras, kus ehitussektori sisendhindade langus on kõigis valdkondades pöördunud tõusule, keskendub Kontserni juhtkond endiselt eelkõige lepinguportfelli kasumlikkuse parandamisele.

Perioodil bilansipäevast (30.09.2011) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 8 033 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2011 septembri lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 752 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) on 362 inimest. Töötajate arvu vähenemine on Kontsernis viimase aastaga järjest aeglustunud. 2011. aastal on töötajate arv eeldatavalt stabiilne, näidates pigem vaikset kasvu. Seda mõjutab lisaks tavapärasele hooajatööliste kasutamisele II ja III kvartalis ka Kontserni tegevusmahtude suurenemine võrreldes 2010. aastaga.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2011. aasta 9 kuu seisuga moodustasid tööjõukulud koos kõikide maksudega 10 543 tuhat eurot, mis on sarnane suurusjärk, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 10 550 tuhat eurot.

Nordecon AS nõukogu liikmetele on 2011. aasta 9 kuuga arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 69 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja samuti 69 tuhat eurot. Nordecon AS juhatuse liikmetele on 2011. aasta 9 kuu seisuga arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 204 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2010. arvestati tasusid 95 tuhat eurot. Juhatusele arvestatud töötasud on suurenenud, kuna võrreldaval perioodil töötas ettevõtte juhatuses kaks liiget praeguse nelja liikme asemel. Juhatuse liikmete arvu suurenemine leidis aset 2010. aasta lõpus kui Kontserni kaks tütarettevõtet ühendati emaettevõttega.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2011. aastal Kontserni juhtkonna hinnangul järgmised mõjurid:

• Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega, mis näitavad küll mõningast paranemist võrreldes möödunud perioodidega. Siiski on need endiselt äärmiselt kõikuva kvaliteediga, mis omakorda põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal.
• Langus ehitusturu mahtudes on 2010. aastaga läbi. Käesoleval aastal näeme ehitusmahtude osas mõningast tõusu ning elavnemist turul ning lisaks rajatiste valdkonna mahtudele hakkab lisanduma töid jälle ka hoonete valdkonnas. Enim võimalusi turumahtude kasvuks peakski eelduslikult tekkima just hoonete valdkonna poolel, seda möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijate naasmise läbi. Samas ei tasuks 2011. aastal loota veel nõudluse taastumist tasemetele, mille korral leiaksid piisavalt kasumlikku tööd kõik hetkel veel tegutsevad ehitusettevõtted.
• Jätkub ehitusturu konsolideerumine tänu aastatel 2008-2010 toimunud mahtude vähenemisele. Ehitusturult on viimasel kahel aastal lahkunud peamiselt kinnisvaraarenduse ja hoonete ehitamisega seotud keskmised ja väikeettevõtted, kes ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida turul toimunud muutustele või olid võtnud liigseid riske kinnisvara osas. 2011. aastal toimub ettevõtete arvu kokkutõmbumine eelkõige läbi asjaolu, et turu- ja ehitushindade languse perioodi üleelanud ettevõtete portfellides olevate lepingute täitmine muutub sisendhindade kasvu läbi liiga kahjumlikuks nendele ettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult mainitud riski pigem eiranud. Endiselt mõjutab ehitusettevõtete tegevuse jätkumist eelkõige võimekus juhtida finantse ja tagada piisav likviidsus.
• Töösolevate ja 2011. aastal võidetavate projektide osas jäävad suuresti määravaks tellijate poolt dikteeritavad erinevad tingimused, sh erinevad garantiid, väga pikad maksetähtajad jms, mis on muutunud ehitusettevõtetele järkjärgult järjest ebasoodsamateks.
• Tihe konkurents ehitusturul säilib, mis koos sisendhindade tõusuga loob jätkuva surve ehituslepingute marginaalidele. 2011. aastal on sisendhindade kasv võrreldes eelmise aastaga hakanud aeglustuma, jäädes sellel aastal kvartaalselt mõne protsendi juurde. Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on märgatavalt suuremad ning raskesti või üldse mitte mõjutatavad (nafta- ja metallisaadused, ehitusmaterjalid).
• Samuti võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine., Sellest enam tühistatakse üha suurem arv (riigi)hankeid põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarved koostanud pigem 2009-2010 ehitushindu silmas pidades, mis kahjuks täna pole enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele.
• Olukord ehituse tööjõuturul on mõnevõrra stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon enam oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga küll juba kohanenud, kuid mahtude taastudes koduturul jääb kvaliteetse tööjõu küsimus jätkuvalt probleemiks. 2011. aastal ei ole veel oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavate ehitusettevõtete osas töötajatele makstavate baastasude suurendamist tervikuna.
• Sellel ja järgneval aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Turule paisatakse ca 1,5 aasta jooksul umbes 150 miljonit eurot. Selle tulemusel võime näha üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) äärmiselt kiiret ja hüppelist nõudluse kasvu, mis kergitab ebamõistlikult ka vastavaid hindu ja tekitab ajutiselt probleeme kogu sektorile.
• Majanduse taastumine tervikuna võiks tähendada suurenevat valmidust pankade poolt väljastada uusi investeerimislaene erasektori tellijatele ning sobiva riskiprofiili korral ka kinnisvaraarendustele. Pankade kaasabil võimaldatud investeeringud ei tõsta oluliselt ja kiiresti turumahte tervikuna, kuid annavad vajaliku signaali investeerimiskliima stabiliseerumise kohta, mis võiks olla eelduseks ehitusturu mõningaseks kasvuks Eestis 2012. aastal, kui sündmused kogu maailma majanduses ei pööra protsessi tagasi. Nimetatud eelduse realiseerumist mõjutab oluliselt euroala riikide suutlikkus stabiliseerida puhkenud võlakriisi edasine levik pangandussektorisse ja selle mõju Kontserni koduturule tervikuna.

Nordeconi olulisemad eesmärgid 2011. aasta majandustegevuse osas

Nordeconi selge eesmärk on 2011. aastal oluliselt parandada kasumlikkust võrreldes eelmise majandusaastaga ning selle saavutamise viisid võib lühidalt kokku võtta kolme põhimõttega:

• Põhitegevuse läbiviimise erinevate aspektide jõuline tõhustamine
• Jätkuvalt aktiivne püsikulude kontroll
• Meeskonna ühtsuse ning pühendumuse parendamine

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2011. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt . Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte äri- ja tootmishoonete vallas. Perioodil 2009-2010 puudusid nimetatud valdkondades välismaistest eraettevõtetest tellijad pea täielikult. 2011. aasta ei ole seni ehitusturul olulist elavnemist kahjuks veel toimunud, kuid märke sellest on hakanud ilmnema. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine 2008-2009 kestnud kriisist on olnud aeglane ja avaldanud mõju inflatsioonile ning kvaliteetsete ehitussisendite kättesaadavusele. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatud kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlike ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas. Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Valgevene

Valgevene turu ettevõtluskeskkonnal on sarnaseid jooni Ukraina omadega, kuid seda siiski tuntava ajalise nihkega. Näiteks asjaajamise bürokraatlikkus, keerulised maksustamispõhimõtted ning erinevad piirangud piirideülese teenuse osutamise osas. Ehitusturu arengute osas on Valgevene potentsiaal võrreldav samuti Ukraina omaga. Uusehitiste järele on nõudlust, riiki on hakatud lubama rohkem otseinvesteeringuid välisriikidest ning turul ei ole kaasaegsete juhtimispõhimõtetega ehitusettevõtteid. Sellest hoolimata tegutseb Kontserni Valgevene turul 2011. aastal projektipõhiselt, mille käigus lõpetatakse hetkel ainus käimasolev projekt. Pärast selle lõpetamist Kontsern Valgevenes uute projektidega ei jätka.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2011. aastal eeldame, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ja võivad hüppeliselt hakata vähendama kasumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel.

Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes.

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 30.09.2011 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 925 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 332 tuhat eurot.

Kriminaalasja algatamine Nordecon AS ja tema juhatuse liikme vastu

25. septembril 2008 avaldas Maanteeamet hanketeate riigihanke „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ kohta. Nordecon AS (sellel hetkel Kontserni tütarettevõte Nordecon Infra AS) ja Ramboll Eesti AS osalesid selles riigihankes ühispakkumusega, mille maksumuseks oli 506,2 miljonit krooni (32,4 miljonit eurot).

Kõnealuses riigihankes oli 2008-2010 mitmeid vaidlusi. Maanteeamet üritas riigihanget vaidluste tõttu ka kehtetuks tunnistada, kuid riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) tunnistas Maanteeameti vastava otsuse kehtetuks. Hankega jõuti faasi, kus Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS-i ühispakkumus tunnistati edukaks ning sõlmida jäi veel hankeleping. 26. oktoobril 2010 tegi aga Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond riikliku järelevalve korras otsuse, millega tunnistas riigihanke kehtetuks põhjendusega, et Maanteeamet oli hankemenetluse käigus rikkunud korduvalt ja raskelt riigihankeseadust.

Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS vaidlustasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võimaldaks hankemenetlusega jätkata. Kohtud ei kohaldanud esialgset õiguskaitset, ehkki leidsid, et vaidlustusel on perspektiivi.

Kaitsepolitseiamet alustas kriminaalasja Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks. Kahtlustuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses on saanud Nordecon AS juhatuse liige Erki Suurorg ja Nordecon AS (tollal Nordecon Infra AS). Samuti esitati kahtlustus Maanteeameti peadirektorile ja Majandusministeeriumi kantslerile. Nordecon AS ja Erkki Suurorg andsid Kaitsepolitseiametis oma ütlused ning kinnitasid, et neile esitatud süüdistused on alusetud. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei ole ülalmainitud kriminaalasjas süüdistusi esitatud ühelegi kahtlustatavale.

Süüdistuse esitamise ning süüdimõistva otsuse jõustumise korral võib maksimaalne rahaline karistus Nordecon AS suhtes olla karistusseadustiku § 400 järgi kuni 10% käibest ja ettevõttel võib samuti olla ajutiselt takistatud riigihangetel osalemine.

Krediidiriskid

Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde akteerimisest. Kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. 2011. a 9 kuu seisuga hinnates on klientide maksekäitumine valitsevas majandusolukorras suhteliselt hea, kuigi esineb ka üksikuid probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on stabiilne ning hõlmab peamiselt lühiajalisi viivitusi, mis on tekkinud avaliku sektori ettevõtete ja projekte finantseerivate üksuste omavahelisest asjaajamisest. Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.

2011.a 9 kuu seisuga moodustas nõuete allahindluskulu 28 tuhat eurot (9 kuud 2010: 2 tuhat eurot).

Likviidsusriskid

Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,18 kordselt (30.09.2010: 1,56 korda). Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 6 822 tuhat eurot (30.09.2010: 7 473 tuhat eurot).

Kontserni tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Aruandeperioodil avaldab likviidsuspositsioonile negatiivset mõju ka kahjumlike projektide lõpetamine. Ehitusmahtude kasv tähendab samas ka suurenevat vajadust käibekapitali järele, mille mõjud hakkavad ilmnema järgmistes kvartalites. Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust. Täiendava käibekapitali kaasamiseks on Kontsern alustanud läbirääkimisi pankadega, mille aluseks on Nordecon AS poolt tellitud maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirma Roland Berger Strategy Consultants GmbH poolt koostatud Nordeconi kontserni aastate 2011-2014 äriplaan ja finantseerimiskava. Käesoleva aruande avalikustamise seisuga on läbirääkimised jõudnud lõpusirgele ning Kontserni hinnangul sõlmitakse vastavad lepingud 2011. aasta jooksul.

Intressiriskid

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga suurenenud 2 017 tuhande euro võrra. Seisuga 30.09.2011 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 28 718 tuhat eurot. Intressikulud olid 2011. aasta 9 kuuga 774 tuhat eurot ning võrreldes 2010. aastaga on intressikulud suurenenud 36 tuhat eurot võrreldes eelmise perioodiga. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, euros (EUR), Ukraina grivnades (UAH) ja Valgevene rublas (BYR). Seoses tegevuse puudumisega Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni Eesti ettevõtetele puudub.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid tekivad peamiselt Ukraina ja Valgevene äritegevusest, kus kohalik valuuta on ujuvkursiga euro suhtes. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid kokku moodustasid 2011. aasta 9 kuuga kokku kasumi 35 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli kursierinevuste tulemuseks kahjum summas 400 tuhat eurot.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2010. aasta konsolideeritud müügitulu oli 99,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com