English Estonian
Avaldatud: 2016-02-11 07:00:00 CET
Nordecon
Kvartaliaruanne

2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

 

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR '000 31.12.2015 31.12.2014
VARA    
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 6 332 8 802
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 19 078 23 235
Ettemaksed 1 579 1 201
Varud 24 983 24 788
Käibevara kokku 51 972 58 026
 
Põhivara
   
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 178 694
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 940 11 211
Kinnisvarainvesteeringud 3 549 3 549
Materiaalne põhivara 9 654 9 319
Immateriaalne põhivara 14 609 14 633
Põhivara kokku 37 956 39 432
VARA KOKKU 89 928 97 458
     
KOHUSTUSED    
Lühiajalised kohustused    
Laenukohustused 15 715 20 588
Võlad hankijatele 20 715 26 267
Muud võlad 7 309 7 542
Ettemaksed 3 233 1 786
Eraldised 825 799
Lühiajalised kohustused kokku 47 797 56 982
 
Pikaajalised kohustused
   
Pikaajalised laenukohustused 5 098 3 145
Võlad hankijatele 104 109
Muud võlad 96 96
Eraldised 768 759
Pikaajalised kohustused kokku 6 066 4 109
KOHUSTUSED KOKKU 53 863 61 091
     
OMAKAPITAL    
Aktsiakapital 20 692 20 692
Omaaktsiad -1 582 -1 582
Ülekurss 547 547
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 355 771
Jaotamata kasum 10 960 11 714
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 34 526 34 696
Mittekontrolliv osalus 1 539 1 671
OMAKAPITAL KOKKU 36 065 36 367
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 89 928 97 458

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   IV kv 2015 IV kv 2014 12k 2015 12k 2014
Müügitulu    31 962  40 353 145 515 161 289
Müüdud toodangu kulu   -29 232 -39 331 -136 484 -151 476
Brutokasum   2 730 1 022 9 031 9 813
           
Turustuskulud   -138 -138 -412 -558
Üldhalduskulud   -1 608 -1 650 -5 026 -5 656
Muud äritulud   175 489 464 792
Muud ärikulud   -41 -87 -124 -376
Ärikasum (kahjum)   1 118 -364 3 933 4 015
           
Finantstulud   164 252 655 738
Finantskulud   -3 418 -720 -4 383 -2 301
Finantstulud ja –kulud kokku   -3 254 -468 -3 728 -1 563
           
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum)    -8  -123 225 85
           
Maksustamiseelne kasum  (kahjum)   -2 144 -955 430 2 537
Tulumaks   0 3 -257 -239
Puhaskasum (kahjum)   -2 144 -952 173 2 298
           
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
         
Realiseerumata kursivahed   197 348 584 1 069
Kokku muu koondkasum   197 348 584 1 069
Kokku koondkasum  (KAHJUM)   -1 947 -604 757 3 367
           
 Puhaskasum (kahjum):          
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   -2 315 -651 167 1 956
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   171 -301 6 342
Kokku puhaskasum  (kahjum)   -2 144 -952 173 2 298
           
Koondkasum (kahjum):          
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa   -2 118 -303 751 3 025
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa   171 -301 6 342
Kokku koondkasum (kahjum)   -1 947 -604 757 3 367
           
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes   -0,08 -0,02 0,01 0,06
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes   -0,08  -0,02 0,01 0,06
             

 

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 12k 2015 12k 2014
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt1 179 119 192 701
Maksed tarnijatele2 -151 033 -163 690
Makstud käibemaks -5 407 -5 429
Maksed töötajatele ja töötajate eest -19 921 -19 384
Makstud tulumaks -103 -184
Netorahavoog äritegevusest 2 655 4 014
     
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -480 -355
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -13
Põhivara müük 337 189
Tütarettevõtte soetus 0 -737
Sidusettevõtte soetus -355 -44
Sidusettevõtete likvideerimisest saadud raha 0 1
Antud laenud -291 -292
Antud laenude laekumised 124 227
Saadud dividendid 108 4
Saadud intressid 366 7
Netorahavoog investeerimistegevusest -191 -1 013
     
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 2 099 7 815
Saadud laenude tagasimaksed -3 449 -11 194
Kapitalirendi maksed -1 726 -1 432
Makstud intressid -767 -852
Makstud dividendid -1 091 -940
Muud maksed 0 -168
Netorahavoog finantseerimistegevusest -4 934 -6 771
     
Rahavoog kokku -2 470 -3 770
     
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 802 12 575
Valuutakursimuutused 0 -3
Raha jäägi muutus -2 470 -3 770
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 6 332 8 802

1 Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu

2 Maksed tarnijatele sisaldab tasutud käibemaksu

 

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2015. aastal oli 9 031 tuhat eurot (2014: 9 813 tuhat eurot), brutokasumlikkus oli 6,2% (2014: 6,1%). Järjest tihedamaks muutuvates konkurentsitingimustes on Kontsern suutnud säilitada brutokasumlikkust eelmise majandusaasta tasemel. Võrreldes 2014. aastaga on brutokasumlikkus oluliselt paranenud rajatiste segmendis 6,8%-lt 8,6%le. Kasum on teenitud peamiselt teedeehituses ja teehooldes, kus kasumlikkuse kasvule on kaasa aidanud tööprotsesside efektiivsem korraldamine, kuid ka osaliselt materjalide (bituumen) sisendhindade langus. Hoonete segmendis on toimunud kasumlikkuse mõningane langus, mille oluliseks mõjuteguriks on jätkuv konkurentsisurve 2015. aastal sõlmitud uute ehituslepingute kasumlikkusele. Esile tuleb tõsta IV kvartali kasumlikku tegevust, kus brutokasum paranes võrreldes 2014. aastaga 3,6%lt 9,3%le. Kasumlikkuse paranemine toimus mõlemas segmendis.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2015. aastal 5 026 tuhat eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu 11% (2014: 5 656  tuhat eurot). Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,5 % (2014: 3,5 %). Kulude kasvu piiravad meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning üldhalduskulusid on hoitud alla eesmärgistatud piiri, s.o 4% müügitulust.

Kontserni ärikasumiks kujunes 2015. aastal 3 933 tuhat eurot (2014: 4 015 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 5 769 tuhat eurot (2014: 5 585 tuhat eurot).

Aruandeperioodil kajastas Kontsern euro ja Ukraina grivna vahetuskursi ebasoodsast liikumisest kursikahjumeid väiksemas suurusjärgus, kui eelmisel majandusaastal. Ligikaudu 27% suurune Ukraina grivna odavnemine 2015. aastal tähendas grivnat arvestusvaluutana kasutavatele Kontserni ettevõtetele eurodes võetud kohustuste ümberhindamist. Finantskulude koosseisus kajastatud kursikahjumiteks kujunes 574 tuhat eurot (2014: 1 299 tuhat eurot). Arvestustehniliselt tähendas sama kursimuutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 584 tuhande euro võrra (2014: 1 069 tuhat eurot) ja kursimuutuste netomõju Kontserni netovarale oli positiivne, 10 tuhat eurot (2014: kahjum 230 tuhat eurot).

2015. aasta puhaskasumit mõjutas enim IV kvartalis finantskulude koosseisus kajastatud kahe Ukraina kinnisvaraarendusprojektiga seotud laenude allahindlus summas 2 977 tuhat eurot. Ukraina majanduse jätkuv madalseis ja valuutakursi langus on viinud ärikinnisvara hinnad ning nõudluse tasemele, mis põhjustas investeeringute allahindluse vajaduse.

Kontserni puhaskasumiks kujunes tulenevalt eelnevast 173 tuhat eurot (2014: 2 298 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 167 tuhat eurot (2014: 1 956 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2015. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 2 655 tuhat eurot (2014: 4 014 tuhat eurot). Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne.  Tänases turuolukorras on ettemaksu maksmine pigem üksik erand kui reegel, mis paneb ehitusettevõtete rahavood täiendava surve alla.  Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on enamasti vahemikus 5-10% lepingu mahust. Endiselt mõjutasid rahavooge maksetähtaegade erinevused. Tellijate maksetähtajad on suhteliselt pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 30-56 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Kontsern kasutas ehitustegevuse tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite. Mõnevõrra on suurenenud väljamaksed töötajatele, mille põhjuseks tulemustasude väljamaksed eelmisel aastal oodatust suuremate kasumitega lõpetatud projektidelt.

Investeerimistegevuse rahavoog 2015. aastal oli -191 tuhat eurot (2014: -1 013 tuhat eurot). Investeerimise rahavoogusid mõjutab enim põhivara soetamine summas 480 tuhat eurot (2014: 355 tuhat eurot) ning kasutatud põhivara müük 337 tuhat eurot (2014: 189 tuhat eurot). Aruandeperioodil taastas Kontsern sidusettevõtte negatiivse osakapitali 355 tuhande euro suuruse sissemaksega. Sama tehingu raames tasus sidusettevõte antud laenu intressivõlgnevuse. Saadud dividendid moodustasid 108 tuhat eurot (2014: 4 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2015. aastal oli -4 934 tuhat eurot (2014: -6 771 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutab enim laenu- ning kapitalirendimaksed.  Kontsern jätkas pikaajaliste investeerimislaenude tagasimakseid, saadud ja tagasimakstud laenude netosumma oli -1 350 tuhat eurot (2014: -3 379 tuhat eurot). Investeeringud uude teedeehituse ja teehoolde tehnikasse on suurendanud kapitalirendimakseid, mis moodustasid 2015. aastal 1 726 tuhat eurot (2014: 1 432 tuhat eurot). Dividende maksti 2015. aastal 1 091 tuhat eurot (2014: 940 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2015 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 332 tuhat eurot (31.12.2014: 8 802 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

 

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja   2015 2014 2013
Müügitulu, tuhat eurot 145 515 161 289 173 651
Müügitulu muutus -9,8% -7,1% 8,9%
Puhaskasum, tuhat eurot 173 2 298 4 639
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 167 1 956 4 642
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 30 756 728 30 756 728 30 756 728
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,01 0,06 0,15
       
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,5% 3,5% 2,8%
       
EBITDA, tuhat eurot 5 769 5 585 7 639
EBITDA määr müügitulust 4,0% 3,5% 4,4%
Brutokasumi määr müügitulust 6,2% 6,1% 6,5%
Ärikasumi määr müügitulust 2,7% 2,5% 3,1%
Ärikasumi määr ilma vara müügi kasumita 2,4% 2,3% 2,9%
Puhaskasumi määr müügitulust 0,1% 1,4% 2,7%
Investeeritud kapitali tootlus 2,1% 5,8% 9,5%
Omakapitali tootlus 0,5% 6,4% 14,2%
Omakapitali osakaal 40,1% 37,3% 33,4%
Vara tootlus 0,2% 2,3% 4,3%
Finantsvõimendus 25,5% 24,8% 23,5%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,09 1,02 1,02
  31.12.2015 31.12.2014 31.12.2013
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 125 698 83 544 64 286

 

Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma vara müügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Vara tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine vara kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku

 

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2015. aastal ligikaudu 4% kogu müügitulust. 2014. aastal oli välisturgude osakaal müügitulust 6%. Välisturgude osakaalu vähenemine Kontserni müügitulus tuleneb käibe langusest Soomes.

    2015 2014 2013
Eesti   96% 94% 95%
Ukraina   3% 2% 0%
Soome   1% 4% 5%

Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust hoonete segmendis. Suurenenud on Ukraina osakaal, kus jätkus peamiselt ühe hooneteehituse valdkonna lepingu täitmine.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

 

2015. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2015. aasta müügitulu oli 145 515 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 161 289 tuhat eurot, vähenes müügitulu 9,8%. Müügitulu on vähenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Hoonetehituse segmendi müügitulu langus on tingitud tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahtude vähenemisest. Ülejäänud alamsegmentides on toimunud müügitulu kasv. Rajatiste segmendi müügitulu toetab jätkuvalt teedeehituse segmendi mahtude mõningane suurenemine võrreldes 2014. aastaga. Ülejäänud segmentides on toimunud müügitulu järsk vähenemine.

Eelnevast tulenevalt oli 2015. aasta müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 94 341 ja 47 628 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 105 145 ja 51 585 tuhat eurot (vt Lisa 8).

 

Tegevussegmendid*   2015 2014 2013
Hooned   64% 65% 41%
Rajatised   36% 35% 59%

* Ukraina hoonete segment, mis raamatupidamise aruandes on vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid“ esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes on hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus tehtud tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis, on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööd kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised, kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

 

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on hoonete segmendi sisemises struktuuris toimunud olulised muutused. Järsult on vähenenud tööstus- ja laohoonete osakaal ning suurenenud ülejäänud alamsegmendid. Suurima osakaaluga on jätkuvalt ärihoonete segment.

Ärihoonete alamsegmendi suuremaks pooleliolevaks projektiks on Arsenali Keskus Tallinnas. Lõpetamisjärgus on Tallinnas Veerenni ärihoone ehitustööd. 2015. aastal lõpetati Pärnus asuva Estonia Spa rekonstrueerimistööd, Tallinnas Lõõtsa tänava büroohoone ning Viimsi Keskuse ehitus. Viimastel aastatel on ärihoonete maht moodustanud ligikaudu poole hooneteehituse segmendi käibest. Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole tõenäoline investeeringute jätkumine sarnases suurusjärgus äripindade arendusse ning 2016. aastal mahud alamsegmendis vähenevad.

Korterelamute müügitulu teenis Kontsern valdavalt peatöövõtjana. Oluline osa elamuehitusest on koondunud Tallinna ning põhimahu annab alamsegmendis Tondi elamukvartali II ja III etapi ja Kadriorus Pikksilma Kodu I ja II etapi ehitamine. Märkimist väärib Kiievis valmiv elamukvartal Lepse tänaval, mis valiti aasta kolme parima elamuarendusprojekti hulka Ukraina pealinnas. Kõikide mainitud projektide ehitustööd jätkuvad ka 2016. aastal. Korterelamute ehituse müügitulu kasv jätkub eeldatavalt ka 2016. aastal. Järjest suurem osa on Kontserni omaarendustel nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartus, Tammelinnas, on kahe esimese arendusetapi käigus valminud 3 kortermaja. Korterite müük nimetatud arenduses on olnud väga edukas. Aruandeperioodi lõpu seisuga on 55st korterist müüdud 52. Jätkub III etapi ehitus, mille käigus valmivast 20 korterist on müüdud 9. (www.tammelinn.ee). Tallinnas Magasini 29 arendusprojekti (www.magasini.ee) kolme esimese etapi 20 korteriomandist on müüdud aruandeperioodi lõpu seisuga 9. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul seoses hüppeliselt suurenenud müügipakkumiste, aga ka suhtelise hinnatõusuga.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahtude kasvule on muuhulgas enim mõju avaldanud suurenenud investeeringud riigikaitsesse. Aruandeperioodil lõpetati ning anti tähtaegselt tellijatele üle Võru Riigigümnaasiumi, Lasva lasteaia ning Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumil teostatud ehitustööd. Jätkuvad Piusa kordoni, Ämari lennuväebaasi hoonetekompleksi ja Tapa linnakusse rajatava kasarmu ehitustööd ning alustati Lintsi laokompleksi projekteerimis- ja ehitustöödega.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on mahud langenud, kuna vähenenud on nii EL investeerimistoetuste najal pikalt domineerinud põllumajandussektori kui ka lao- ja logistikahoonete ehitusmahud. Olulist mahtude suurenemist antud alamsegmendis ei ole ette näha ka 2016. aastal.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis   2015 2014 2013
Ärihooned   50% 42% 45%
Korterelamud   22% 18% 5%
Ühiskondlikud hooned   16% 7% 21%
Tööstus- ja laohooned   12% 33% 29%

Sarnaselt kahe eelmise aastaga olid rajatiste valdkonnas 2015. aastal kõige suuremad ehitusmahud teedeehituses. Lõpetati 2014. aastal alustatud tööd kahel suurel teedeehituse objektil Tartus (Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala) ja Keilas (Riigimaantee nr 8 Tallinn - Paldiski km 24,9 - 29,5 Keila - Valkse lõik). Nimetatud kahele suurobjektile lisandus märkimisväärne maht väiksemahulisi taastusremondi töid, millest olulisemad on Võru ja Põlva maakonna ülekatted ning Tartu - Märja teelõigu rekonstrueerimine. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud eratellijatele teostatud teedeehituslike tööde maht (näiteks ETK Logistikakeskus).  Kontsern jätkab teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Keila ja Kose hooldepiirkonnas Harjumaal. Kontserni juhtkonna hinnangul jääb ka 2016. aastal teedeehituse segment rajatiste segmendi kõige olulisemaks valdkonnaks, kuid sarnaselt eelmise majandusaastaga moodustavad valdava osa väikese või keskmise suurusega rekonstrueerimise ja taastusremondi töövõtud.

EL struktuuritoetuste vähenemine avaldab jätkuvalt mõju keskkonnaehituse mahtudele, mis on langenud teiste alamsegmentidega võrreldes kiiremas tempos. Välisvõrkude (muud rajatised koosseisus) alamsegmendi sõlmitud lepingud on väiksemahulised ning alamsegmendi kasv on vähetõenäoline.

Insenerehituse alamsegmendis teostati väikesemahulisi sadamaehituse töid Hiiumaal. Investeeringute maht vesiehituses on viimastel aastal vähenenud, mis peegeldub ka Kontserni müügitulus nimetatud segmendis. Kontsern ei eelda lähitulevikus vesiehituse suuremahuliste tööde teostamist. Alamsegmendi mahte võivad tõsta muud keerulisemad insenerehituse tööd, kuid ka nende lisandumine on pigem ebaregulaarne.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis   2015 2014 2013
Teedeehitus ja –hooldus   81% 72% 54%
Muud rajatised   14% 19% 26%
Keskkonnaehitus   4% 7% 12%
Insenerehitus (sh vesiehitus)   1% 2% 8%

 

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2015 oli 125 698 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on maht suurenenud ligikaudu 50%. Teostamata tööde portfell suurenes nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. 2015. aasta IV kvartalis sõlmis Kontsern uusi lepinguid kokku 56 miljoni euro väärtuses, mis on suurim uute lepingute maht kvartalis viimastel aastatel.

    31.12.2015 31.12.2014 31.12.2013
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot  
 
125 698 83 544 64 286

Teostamata tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 72% ja rajatiste omad 28%  (2014: vastavalt 73% ja 27%). Hoonete segmendi ülekaal jääb tõenäoliselt tööde portfelli iseloomustama ka lähematel aastatel.

Hoonete segmendi teostamata tööde portfell suurenes võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 48%. Mahtude oluline suurenemine on toimunud kõikides alamsegmentides, välja arvatud ärihooned, kus teostamata tööde portfell on võrreldes eelmise aastaga vähenenud rohkem kui 60%. Korterelamute portfelli kasvu mõjutavad peamiselt 2015. aasta lõpul sõlmitud lepingud Tallinnas Pirita tee 20a Meerhofi 2,0 hoonetekompleksi ja Virbi 8/10 korterelamu ja Ukrainas Kiievi oblastis Brovary linnas viie korterelamu ehitamiseks (lepingud on sõlmitud 2015. aasta sügisel allkirjastatud raamlepingu raames). Oluline on ära märkida ka 2015. aasta oktoobris sõlmitud leping Rootsis, Stockholmis, viiekorruselise kortermaja ehitamiseks, kus ehitustööd teostatakse valdavalt 2016. aastal. Ühiskondlike hoonete portfelli mahu kasvu mõjutavad enim Järveküla kooli ning Lintsi laokompleksi projekteerimine ja ehituse alustamine 2015. aasta lõpul. Oluline maht nimetatud lepingutest teostatakse 2016. aastal. Mõningast mahu suurenemist tööstuse ja laohoonete segmendis toetab Riigiressursside lao ja Kevili Lõunaterminali teravilja ladustamise ja käitlemise kompleksi ehitus.

Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 57%. Portfelli kasv toetub eelkõige teedeehituse alamsegmendi kasvule, mida omakorda mõjutab kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute sõlmimine aastateks 2016-2021.  Mõningane mahtude suurenemine on toimunud ka keskkonnaehituses, kus sõlmiti leping Kohtla-Järve reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ja muude rajatiste alamsegmendis.  Arvestades sõlmitud lepingute väiksust, siis ei avalda see portfelli kogumahu suurenemisele olulist mõju. Kontserni juhtkonna hinnangul ei kasva avaliku sektori investeeringute maht 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga oluliselt. Uue EL eelarveperioodi (2014-2020) mõju ehitussektorile ei avaldu enne 2016. aasta teist poolt. Sellest tulenevalt ei eelda Kontserni juhtkond 2016. aastal rajatiste segmendi müügitulu kasvu (vt lisaks tegevusaruande peatükk „Peamiste riskide kirjeldus“, „Äririskid“).

Vaadates teostamata tööde portfelli kasvu ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond pigem tegevusmahtude kasvu 2016. aastal. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Eelistatult hoitakse kulud kontrolli all ning keskendutakse projektidele, millel on positiivne perspektiiv.

Aruandeperioodi lõpust (31.12.2015) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 12 125 tuhande euro väärtuses.

 

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2015. aastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 690 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 356 inimest. 

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

    2015 2014 2013
ITP   356 357 357
Töölised   334 375 400
Keskmine kokku   690 732 757

Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 6% ja seda tööliste osas, mis on tingitud oma jõududega teostavate tööde portfelli mahu vähenemisest. Tööjõukulud on vähenenud võrreldava perioodiga ligikaudu 9%, mida lisaks töötajate arvu vähenemisele on mõjutanud ka väljamakstud  tulemustasude vähenemine. Tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 2015. aastal 18 248 tuhat eurot (2014: 20 099 tuhat eurot).

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud 2015. aastal moodustasid 139 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 46 tuhat eurot (2014: vastavalt 141 tuhat eurot ja 47 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 37 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 12 tuhat eurot (2014: vastavalt 113 tuhat eurot ja 37 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud 2015. aastal moodustasid 322 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 106 tuhat eurot (2014: vastavalt 262 tuhat eurot ja 87 tuhat eurot). Konsolideeritud majandustulemuste põhjal arvestatud tulemustasude maksmiseks moodustatud eraldise kulud moodustasid 188 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 62 tuhat eurot (2014: vastavalt 387 tuhat eurot ja 128 tuhat eurot).

 

Töö tootlikkuse mõõtmine

Töötajate nominaaltootlikkuse langus võrreldes eelmise aastaga tuleneb müügitulu suuremast langusest võrreldes töötajate arvu vähenemisega.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

    2015 2014 2013
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot   210,9 220,4 229,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes %   -4,3% -4,0% 9,9%
         
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot   8,0 8,0 8,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes   -0,6% -4,8% -11,6%

 

Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud)

 

 

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses.

Konkurents on kõikides segmentides jätkuvalt väga tugev. 2016. aastal ei ole ette näha olulist avalike investeeringute kasvu võrreldes 2015. aastaga. Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad ei ole märgatavalt langenud. Eriti tihe konkurents valitseb hoonete üldehituses. Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu oluliselt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsamale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kuludekontrolli, kui müügitulu kasvatamise.

Ehitusteenuse nõudluse suurimaks mõjutaks on jätkuvalt avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses EL struktuurifondidest saadavast kaasrahastamisest. Uuel, 2014. aastal alanud EL eelarveperioodil (2014-2020) eraldatakse Eestile toetusi 5,9 miljardit eurot, mis ületab eelmise eelarveperioodi toetuste mahtu, kuid samas on ehitusse suunatav toetuse osakaal tunduvalt väiksem. Eelmainitu mõju ehitussektorile ei avaldu eelduslikult enne 2016. aasta II poolaastat.

Arvestades eelmainitud asjaolusid näeb Kontsern 2016. aastal äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes 2015. aastaga eelkõige valitud välisturgudel.  Eestis on tõenäoline rajatiste segmendi mahtude jäämine 2015. aasta tasemele, mõningast kasvu võib siiski eeldada hoonete ehituse valdkonna investeeringutes. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside (sh rajatiste segmendis vabanevate töötajate) suunamist eratellijatega sõlmitud lepingute osakaalu suurendamiseks. Kuna Kontsern tegutseb ärimudeli kohaselt kõigis ehitusturu segmentides, siis on ta sellega seoses suhteliselt paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas (tänases turuolukorras eelkõige mõnes rajatiste) segmendis.

Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus, mis avaldab enim mõju rajatiste ehitamisele välitingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti kasutavad Kontserni ettevõtted jätkuvalt võimalusel erinevaid tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks sõlmivad Kontserni ettevõtted ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustuspoliise. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamisi makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasemate perioodide kogemustele. 31.12.2015 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 184 tuhat eurot (31.12.2014: 1 162 tuhat eurot).

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamist ning pakkumiseelarvete koostamist. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei olnud Kontsernil olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõueteportfelli suhtes hoiab  madalal potentsiaalsete klientide maksevõime hindamine, oluline avaliku sektori klientide osakaal ning lepinguliste klientide maksekäitumise pidev monitooring.  Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2015. aastal moodustas kahjum nõuete allahindamisest kokku 17  tuhat eurot (2014: 14 tuhat eurot).

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 30-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutas Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontserni käibevara ületas lühiajalisi kohustusi 1,09 kordselt (31.12.2014: 1,02 korda). Likviidsusnäitajat mõjutavad eelkõige Ukraina sidusettevõtetele antud laenude kajastamine pikaajalistena ning intressikandvate kohustuste refinantseerimine pankade poolt reeglina mitte pikemaks perioodiks kui 12 kuud.

Seoses poliitilise olukorra pingestumisega Ukrainas on Kontserni hinnangul pikenenud vajaminev aeg selles riigis asuvate kinnisvarainvesteeringute realiseerimiseks. Sellest lähtuvalt on laenunõuded Ukrainas asuvate sidusettevõtete vastu kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga pikaajalistena summas 8 302 tuhat eurot.

Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad intressikandvad kohustused. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Pangad on hetkel refinantseerinud kohustusi reeglina mitte pikemalt kui 12 kuud, mistõttu on oluline osa laenudest kajastatud lühiajalisena, kuigi on tõenäoline, et osa laene, eelkõige arvelduskrediidid, mis moodustavad ligikaudu poole lühiajalistest laenukohustustest, refinantseeritakse 12 kuu möödumisel.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 6 332 tuhat eurot (31.12.2014: 8 802 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on enamiku lepingute puhul Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes eelmise aastaga vähenenud  2 920 tuhat eurot. Vähenenud on lühi- ja pikaajalised pangalaenud 2 614 tuhat eurot ning faktooringukohustus 710 tuhat eurot.  Mõnevõrra on suurenenud kapitalirendikohustus. Kontsern kasutab faktooringteenust tellijate ja alltöövõtjatele maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks (vt lisaks „Likviidsusrisk“). Seisuga 31.12.2015 oli Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 20 813 tuhat eurot (2014: 23 733 tuhat eurot). Intressikulud olid 2015. aastal 770 tuhat eurot ning vähenesid võrreldes 2014. aastaga 231 tuhat eurot.

Kontserni intressirisk väljendub eelkõige ujuvintresside baasmäärade võimalikus tõusus (EURIBOR, EONIA või laenuandja enda poolt arvutatav baasmäär), millega kaasneks Kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulude märgatav suurenemine koos negatiivse mõjuga kasumile. Riski maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga, kuid see on pankade poolt pakutud laenutoodete osas osutunud keeruliseks. Seega on uued lepingud sõlmitud enamjaolt ujuvate intressimääradega. Intressiriski maandamiseks ei kasutatud 2015. aastal tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehitus- ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o eurodes (EUR), Ukraina grivnades (UAH) Rootsi kroonides (SEK).

2014. aasta algul Ukraina ja Venemaa vahel puhkenud erimeelsuste tõttu pingestunud Ukraina poliitiline ja majanduslik keskkond ning 2015. aasta algul Ukraina keskpanga poolt indikatiivse valuutakursi määramise lõpetamine on tinginud UAH kursi jätkuva languse. 2015. aastal on UAH nõrgenenud euro vastu ligikaudu 27%. Kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele tähendas see eurodes saadud laenude ümberhindamist kohalikku valuutasse ning sealt tekkivaid täiendavaid kursikahjumeid summas 574 tuhat eurot (2014: 1 299 tuhat eurot). Finantsinstrumentidega seotud kursikasumid ja -kahjumid kajastuvad koondkasumiaruande kirjetel „finantstulud“ ja „finantskulud“. Põhitegevusega seotud nõuete ja kohustuste ümberhindamisest valuutakursi kasumit või kahjumit ei saadud.

Kontserni Ukraina ja Ukraina väliste tütarettevõtete ehitustegevusega seotud omavahelistest grivnades kajastatud nõuetest ja kohustustest kursikahjumeid ei teki. Samuti ei teki Kontserni kasumiaruandes kursikahjumeid Ukrainas asuvatele sidusettevõtetele eurodes antud laenudelt.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

 

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti   

Eesti ehitusturgu iseloomustavad protsessid/sündmused:

·   Avalikud investeeringud ei kasva oluliselt 2016. aastal ning jätkuvalt on ebaselge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate struktuurifondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.

Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) 2016. aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud oluliselt ei kasva. Sellest tulenevalt kestab Eesti ehitusturul (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis. Kujunenud situatsiooni pehmendab mõnevõrra eratellijate investeeringute positiivne tase hoonete valdkonnas.

·   Ehitusturu korrastumise pikk ja valulik protsess jätkub, kuigi aeglaselt. Seda eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on  liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. Viimaste aastate kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes tabab osasid ehitusteenust vahendatavaid ettevõtteid pigem aeglane hääbumine või järkjärguline taandumine väiksemaks tegijaks, kui ühinemised või ootamatud väljumised turult. Protsessi pidurdumise üheks põhjuseks peab Kontsern tellijate (sh eriti riiklike tellijate) viimastel aastatel süvenevat soovi lõdvendada märgatavalt hanketingimusi, et läbi konkurentsi kasvu langetada hindu, kuid suurendades samas iseenda kaasnevaid riske seoses tagatiste, kvaliteedi, tähtaegadest kinnipidamise kui ka ehitaja vastutusega.

Konkurents suureneb kõikides ehitusturu valdkondades. Seda näitab hetkel suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv ning odavaima hinnaga võitnud pakkumiste suured erinevused keskmistest. Olukord sarnaneb mõneti 2009. aastaga, kui väheneva nõudluse ootuses hakkasid ehitushinnad kiiresti langema, viies kaasa ka paljude sisendite hinnad. Olulise erinevusena ei ole hetkel sisendite hindades märgatavat langust näha ning sellele pakkumisfaasis panustavatele ettevõtetele võivad lepingud lõppeda probleemidega. Konkurentsi poolt avaldatav surve lepinguhindadele ja seeläbi ka kasumile on tuntav.

·   Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime kontrollida äriplaanis ette nähtud sisendhindu, et seeläbi jõuda müügihindadeni, mis vastavad potentsiaalsete ostjate võimalustele. Uute korterite suhteline kallidus elatustaseme suhtes ja pankade ranged laenutingimused ei ole võimaldanud  elukondliku kinnisvara turul kasvada hüppeliselt, kuid 2015. aasta teises pooles tõusis pakkumiste hulk märgatavalt, aeglustades samas suhteliselt kõrge müügihinnaga korterite müüki. Jätkuvalt on edukad projektid, mis on suunatud mõne kitsama või täitmata turuniši vajadustele.

·   Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud ehitajatele suhteliselt lihtsamaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmise perioodil.

·   Ehitusteenuse sisendhinnad püsivad suhteliselt stabiilsetena,  kuid just hoonete ehituses ei saa kohaliku alltöövõtu hindade alanemist tänu kasvanud mahtudele elamuarenduses enam eeldada. Kindlasti eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused võivad toimuda järsemalt tulenevalt keskkonnas toimuvatest olulistest muutustest.

·   Oskustööjõust (sh projekti- ja objektijuhid) on turul jätkuvalt puudus, kuid see ei piira mitte niivõrd ettevõtete teostusvõimekust, kui eelkõige ehitusprotsessi läbiviimise, kui teenuse, kvaliteeti. Põhjamaade suunal liikuva tööjõu osakaal on samuti stabiilne ning hoolimata ehitusturu mahtude langusest (eelkõige Soomes) ei ole oodata olulist tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga püsib pigem surve töötasude tõstmisele.

Läti ja Leedu

Kontserni sisenemine Läti ehitusturule 2016. aastal ei ole tõenäoline. Samas  ei välista Kontsern tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö teostamine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriigi ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib sealse ehitusturu arenguid, mis on olnud Balti riikide kontekstis pigem positiivsed. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab jätkuvalt äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja tema lähiümbruses ei ole peatunud. Kontserni äritegevus Ukrainas 2016. aastal jätkub Kiievi regioonis ning hetkel on Kontsernil Ukrainas ehituslepingute teostamata töid rohkem, kui aastatagusel perioodil. Vaatama sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis Kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus) ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on Kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Kontserni juhtkond hindab pidevalt kriitiliselt kohaliku ehitusturu seisu ning restruktureerib vajadusel vastavalt ka Ukraina äritegevusega seotud tegevust. Kriisi laienedes Kiievisse (milline tõenäosus on väga kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks. Kontsern jätkab võimaluste otsimist kahest konserveeritud kinnisvaraprojektist väljumiseks lõplikult või ehituslepingu sõlmimiseks võimaliku uue omanikuga.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud seni peamiselt betoonitööde alltöövõtule, kuid möödunud aastate kogemusele tuginedes on Kontsern valmis tulevikus teostama ka keerulisemaid töid. Kohalik betoonitööde töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides, kus tellijale on tähtis saada kõik betoonitööd ühe kindla taustaga ettevõtte käest. Kontsern tegutseb Soomes siiski tasakaalukalt ja püüdes vältida ülemääraseid riske.

Rootsi

2015. aasta juulis ostis Kontsern 100%-lise osaluse Rootsi Kuningriigis registreeritud äriühingus SWENCN AB ning laienes Rootsi turule. Kavandatavaks majandustegevuseks on peamiselt elamute ja mitteeluhoonete ehitusteenuse osutamine eelkõige Kesk-Rootsi regioonis. Oktoobris 2015. aastal sõlmiti esimene leping viiekorruselise kortermaja ehitamiseks Stockholmis. Tööde maksumuseks on ligikaudu 8,4 miljonit eurot. Kontsern jätkab tööd tegevusmahtude kasvatamiseks Rootsis.

 

 

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Andri Hõbemägi
         Nordecon AS
         Investorsuhete juht
         Tel: +372 6272 022
         Email: andri.hobemagi@nordecon.com
         www.nordecon.com


Investor presentation_12m_2015.pdf
Nordecon_Aruanne_4Q_2015.pdf