TEGEVUSARUANNE

Lepinguga seotud arengud

• AS Tallinna Vesi tariifid on jätkuvalt samal tasemel peale kohtu poolt kohtumenetluste ajaks antud õiguskaitset. Õiguskaitse kohaldati kaitsmaks Ettevõtet Eesti ametivõimude poolt ühepoolselt erastamislepingu rikkumise eest (pikemalt on teemat käsitletud aruande lõpus olevas sektsioonis Lepingulise tariifitaotluse vaidlus).
• Mai lõpus otsustas Ringkonnakohus, et Teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Sellega lükati ümber Konkurentsiameti (KA) väide, et Teenuslepingus kirjeldatud tariifimehhanism on eraõiguslik leping, millele Ettevõte ei saa halduskohtus tugineda. 2012. aasta juunis vaidlustas KA selle otsuse.
• Septembris lükkas Riigikohus KA kaebuse tagasi, mis tähendab, et Ringkonnakohtu otsus jäi jõusse. Edasi on Ringkonnakohtu ülesanne selgitada, kas KA peab arvesse võtma Teenuslepingut, kuna tariifimehhanism on tunnistatud avalik-õiguslikuks halduslepinguks.
• AS Tallinna Vesi usub, et rahvusvahelise erastamislepingu, mis on tunnistatud halduslepinguks, sätteid ja tingimusi ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA).
• AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.
• Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess jätkub.
• Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on jätkuvalt 6,2%.

Ettevõte on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat ning faktidel põhinevat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.

2012. aasta 12 kuu tulemused

2012. aasta 12 kuuga suurenes Ettevõtte kogukäive võrreldes eelmise aastaga 3,3% 52,9 miljoni euroni. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük oli 47,9 miljonit eurot, mis on 3,0% suurem kui 2011. aastal. Kasvanud müüginumbrite põhjuseks on 2012. aasta suurenenud müügimahud.

Võrreldes 2011. aasta 12. kuuga suurenes Ettevõtte põhitegevuse ärikasum 2012. aasta 12 kuuga 1,3 miljoni euro ehk 5,2% võrra 26,7 miljonile eurole.

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2012. aasta 12 kuuga 27,1 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurot ehk 5,0% enam kui samal perioodil 2011. aastal. 

Ettevõtte puhaskasum oli 2012. aasta 12 kuu jooksul 22,6 miljonit eurot, mis on 1,1 miljonit eurot ehk 5,0% enam kui 21,5 miljoni euro suurune puhaskasum 2011. aasta samal perioodil.

Puhaskasumi suurenemine tuleneb erinevatest põhitegevusega mitteseotud teguritest: madalam tulu võrkude ehitustegevusest (-1,4 miljonit eurot võrreldes möödunud aastaga), ühekordne võlgade laekumine 2011. aastal (-0,5 miljonit eurot), peamiselt mitterahaline finantskulude kasv 2011. aastal (1,4 miljonit eurot), dividendide tulumaks (-0,2 miljonit eurot võrreldes möödunud aastaga).

2012. AASTA 4. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED

Kokkuvõte 2012. aasta 4. kvartali majandustulemustest

2012. aasta 4. kvartalis oli Ettevõtte põhitegevuse resultatiivsus hea ja stabiilne, jätkuvalt suunatud tootmistulemuste ning klienditeeninduse parandamisele.

Võrreldes 2011. aasta 4. kvartaliga kasvas 2012. aasta 4. kvartalis  Ettevõtte müügitulu 4,8%, peamiselt ärikliendi sektorite ning väljaspool teeninduspiirkonda saadava müügitulu kasvu tõttu. 2012. aasta 4. kvartali brutokasum kasvas 16,7% ning põhitegevuse ärikasum suurenes 19,5%. Ärikasum kokku suurenes samal perioodil 6,6% kuna lõpetati oluliselt väiksem osa torustike rajamise programmist võrreldes 2011. aasta 4. kvartaliga.

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu

Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu

Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu

Vara puhasrentaablus – puhaskasum / vara kokku

Kohustuste osatähtsus koguvarast – kohustused kokku / vara kokku

Põhiäri – vee ja kanalisatsiooniga seotud, va. võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine

Kasumiaruanne

4. kvartal 2012

Müügitulud

2012. aasta 4. kvartalis kasvas Ettevõtte tulu 13,7 miljoni euroni, mis on 4,8% suurune tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 90% Ettevõtte tuludest koosneb era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulust nii teeninduspiirkonnas kui väljaspool, 7% tuludest moodustas Tallinna linnalt saadav sademetevee kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu ning 3% muud tööd ja teenused.

Tulud veemüügist ja reoveeteenustest kasvasid võrreldes eelmise aasta 4. kvartaliga 4,4% võrra 12,4 miljoni euroni, tulenevalt allpool kirjeldatud tõusust müügimahtudes.

Müük eraklientidele teeninduspiirkonnas võrreldes möödunud aastaga ei muutunud ja jäi stabiilseks 6,0 miljoni euro tasemel. Müük äriklientidele kasvas 5,0% võrra 4,8 miljoni euroni, peamiselt tööstussektori tõusu tõttu. Müük klientidele väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 17,0% võrra 1,3 miljoni euroni 2012. aasta 4. kvartalis. Saadud ülereostustasu oli 0,27 miljonit eurot, kasvades 67,1% võrreldes 2011. aasta sama perioodiga.

Kuna 2012. aasta arveldatakse 2011. aasta tariifide tasemel, siis on teeninduspiirkonnas müügimahud liikunud sarnase trendiga.

Müügimaht väljaspool teeninduspiirkonda kasvas 35,5% võrreldes 2011. aasta 4. kvartaliga. Peamine põhjus müügimahu suurenemises oli sademetevee koguste kasvamine koos mõningase kasvuga kanaliteenustes naaberomavalitsustest liitunud väikeste alade kaudu, mistõttu müük kasvas eelmise aastaga võrreldes 16,9%. Võrreldes mahtude kasvuga on müügikasv madalam, sest sadevee teenuse tariifid on võrreldes kanaliteenuse tariifidega madalamad.

2012. aasta 4. kvartalis kasvas sademetevee teenuse ja tuletõrjehüdrantide süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasu 7,2% võrra 1,0 miljoni euroni võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. See on kooskõlas lepingu nõuete ja sätetega, mille kohaselt sademetevee ja tuletõrjehüdrantide kulud arveldatakse tegelike kulude ja töödeldud mahtude alusel. See ülekantud kulude suurenemine ei mõjuta kasumeid.

Müüdud toodete ja teenuste kulu ja Brutokasum

Põhitegevusega seotud müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2012. aasta 4. kvartalis 5,3 miljonit eurot, s.o. 0,57 miljonit eurot ehk 9,7% vähem kui 2011. aasta samal perioodil. Kulude vähenemine on põhiliselt seotud üleminekuga allhankelt sisemiste ressursside kasutamisele, mida tasandab suurenenud kulu seoses suurenenud personali- ja elektrikuludega.

Võrreldes möödunud aastaga on muutuvkulud kahanenud 0,34 miljonit eurot ehk 16,0%, mida põhiliselt mõjutasid reguleeritud hindade ja maksumäärade tõus ning töödeldud mahtude muutused koos järgmiste teguritega:

• 2012. aasta 4. kvartalis suurenes vee erikasutustasu kulu 0,02 miljoni euro ehk 7,8% võrra 0,24 miljoni euroni, hoolimata vee erikasutustasu määra suurenemisest 10% võrra, kuna viimase mõju vähendas langenud lekete osakaal.
• Kemikaalikulud kahanesid 0,01 miljoni euro ehk 3,0% võrra 0,42 miljoni euroni. Kemikaalikulude langusest 0,03 miljonit eurot on seotud kemikaalide kõrgemate hindadega (metanooli hinnatõus 12,0%, maksumusega 0,02 miljonit eurot), mida vähendas tootmismahtudest tulenev 0,05 miljoni euro suurune mõju.
• Elektrikulud kasvasid 2012. aasta 4. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,15 miljoni euro ehk 17,8% võrra. Elektrikulusid mõjutasid kõige enam elektrienergia hinnatõus, mis oli keskmiselt 7,4% suurendades kulusid 0,07 miljonit eurot ning suuremad kanalisatsiooniteenuste tootmismahud.
• Saastetasu vähenes 2012. aasta 4. kvartalis 0,49 miljoni euro ehk 72,9% võrra. Oluliselt paranenud lämmastiku eraldamise tulemused vähendasid saastetasu kulu, mida mõjutasid saastetasu maksumäärade tõus 15% ning tootmismahtude suurenemine 4% võrra.

Paranenud lämmastiku eraldamine on täiendava puhastusetapi tulemus, mis käivitati, et leevendada lämmastiku eraldamise protsessi ja maksuriske, millest on 2010. ja 2011. aasta jooksul räägitud. Täiendav puhastusetapp rakendati 2011. aasta teisel poolel ehitustööde lõppedes.

Et maandada varade hooldusel sisseostetud teenuste hinnariski on Ettevõte läinud 2012. aasta 3. kvartalis mitmetes valdkondades allhankelt üle sisemiste ressursside kasutamisele. Põhitegevuse püsikulud kokku vähenesid põhiliselt selle muutuse tulemusena võrreldes möödunud aastaga 0,24 miljonit eurot ehk 6,2%. Teenuste osutamise alustamise tõttu on palgakulud kasvanud 0,13 miljoni eurot ehk 11,1%, seda töötajate arvu suurenemise tulemusel, mida tasakaalustas 0,24 miljoni euro suurune kokkuhoid remondi ja transpordikuludelt.

Ülaltoodud mõjude tulemusena oli 2012. aasta 4. kvartalis ettevõtte brutokasum 8,4 miljonit eurot, mis on 1,2 miljoni euro ehk 16,7% võrra enam kui 2011. aasta 4. kvartali 7,2 miljoni euro suurune brutokasum.

Ärikulud

Turustuskulud ning üldhalduskulud on püsinud 2012. aasta 4. kvartalis võrrelduna 2011.a sama perioodiga samal tasemel.

Muud äritulud/kulud

Muud äritulud/kulud vähenesid 0,67 miljoni euro ehk 29,6% võrra 1,6 miljoni euro netotuluni võrreldes 2,3 miljoni euro netotuluga 2011. aasta 4. kvartalis. Need olulised muutused ei ole seotud Ettevõtte põhitegevusega.

Eelnevatel aastatel on enamus Muude äritulude/kulude grupis olevatest tuludest olnud seotud rajamiste ning sihtfinantseerimisega. Kuna suuremad programmid lõpetati 2011. aasta teises pooles, siis on tulud antud tegevusest oluliselt langenud. Äritulud/kulud võrkude rajamistest ning sihtfinantseerimisest olid 2012. aasta 4. kvartalis 1,8 miljonit eurot, võrreldes 2011. aasta 4. kvartali 2,4 miljoni euro suuruse tuluga.

Muud äritulud/kulud andsid 2012. aasta 4. kvartalis kokku 0,19 miljonit eurot kulu võrreldes 0,10 miljoni euro suuruse kuluga 2011. aasta 4. kvartalis, peegeldades peamiselt ebatõenäoliste võlgade suurenemist.

Ärikasum

Kõikide nende tegurite mõjul ulatus Ettevõtte ärikasum põhitegevusest 2012. aasta 4. kvartalis 6,8 miljonit euroni võrreldes 5,7 miljoni euroga 2011. aasta samal perioodil. Ettevõtte ärikasum kokku oli 2012. aasta 4. kvartalis 8,6 miljonit eurot, mis on 0,60 miljonit eurot enam kui 8,0 miljoni euro suurune ärikasum 2011. aasta 4. kvartalis. Võrreldes eelmise aasta 4. kvartaliga suurenes ärikasum 6,6%.

Finantskulud

Ettevõtte netofinantskulud/tulud olid 2012. aasta 4. kvartalis 0,09 miljonit eurot, mis on 0,45 miljoni euro suurune oluline langus võrreldes 2011. aasta 4. kvartali -0,36 miljoni euro suuruste netokuludega. 2011. aastal tulenes finantskulude muutus põhiliselt ümberhinnatud swapi lepingute õiglase väärtuse mitterahalisest mõjust, 2011. aasta 4. kvartalis oli muutus negatiivne 0,67 miljoni euro võrra, ning 2012. aasta samas kvartalis oli muutus positiivne 0,35 miljoni euro võrra.

Ettevõte vähendas enamuse ujuva intressiga laenu riske sõlmides swapi lepingud. Lepingud, mis on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Hetkel on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 4,6 miljonit eurot.

2012. aasta 4. kvartalis oli Ettevõtte efektiivne intressimäär 3,30%, mille tulemusel olid intressikulud 0,80 miljonit eurot, võrreldes 2,57% ja 0,62 miljoni euroga 2011. aasta 4. kvartalis. See väljendab peamiselt alles 2011. aasta 2. kvartalis kehtima hakanud swap lepingute negatiivset mõju.

Maksustamiseelne kasum

Ettevõtte maksustamiseelne kasum oli 2012. aasta 4. kvartalis 8,7 miljonit eurot, so 1,0 miljonit eurot enam kui 7,7 miljoni euro suurune maksustamiseelne kasum 2011. aasta 4. kvartalis, olles mõjutatud eelpool nimetatud finantsinstrumentide õiglase väärtuse muutusest. Ettevõtte puhaskasum 2012. aasta 4. kvartalis oli 8,7 miljonit eurot, mis on 1,0 miljonit eurot enam kui 2011. aasta 4. kvartali 7,7 miljoni euro suurune puhaskasum.

Bilanss

2012. aasta 12 kuu jooksul investeeris Ettevõte põhivarasse 11,3 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2012 oli Ettevõttel põhivara 158,1 miljonit euro väärtuses.

Käibevara suurenes 7,7 miljoni euro võrra 42,6 miljoni euroni, peamiselt suurenenud rahajäägi tõttu. Rahajääk suurenes 2012. aasta 12 kuuga 9,2 miljonit eurot.

Lühiajalised kohustused suurenesid aasta jooksul 1,4 miljoni euro võrra 9,9 miljoni euroni, peamiselt suurenenud ettemaksude ning tuletisinstrumentide tõttu – milledest viimane on tehniline kajastamine, mitte kohustuste suurenemine.

Ettevõtte finantsvõimendus oli oodatult 57,8%, vahemikus 55%-65%, kajastades seega aastalõpu Omakapitali profiili. See on võrreldav 2011. aasta 58,9%-lise finantsvõimenduse tasemega.

2012. aasta detsembri lõpu seisuga olid pikaajalised kohustused 106,2 miljonit eurot, koosnedes peaaegu täielikult kolme pikaajalise pangalaenu jäägist, kokku 95 miljonit eurot. Vastavalt lepingutele toimub esimene laenu tagasimakse või laenude refinantseerimine 2013. aasta lõpus. Kogu laenuressursi keskmine intressimarginaal on 0,82%. Ülejäänud pikaajalised kohustused kajastavad peamiselt rajamistasude tulevaste perioodide tulu.

2011. aasta 4. kvartalis avaldas Ettevõte tingimusliku kohustuse, mis võib põhjustada majanduslikku kasu sisaldavate ressursside vähenemist 36,0 miljoni euro võrra, nagu on kajastatud aruande lisas 13. Arvestades kohtuprotsesside jätkumist, ei ole Juhatus muutnud tingimusliku kohustuse hinnangut.

Rahakäive

2012. aasta 12 kuu jooksul oli Ettevõtte äritegevuse rahakäive 28,4 miljonit eurot, mis on 1,8 miljonit eurot vähem kui 2011. aasta samal perioodil. Langus Ettevõtte äritegevuse rahakäibes tuleneb põhiliselt ühekordsest aegunud võlgade maksmisest 2011. aasta 1. poolaastal. Põhitegevuse ärikasum on jätkuvalt peamine tegur ettevõtte äritegevuse rahakäibes.

2012. aasta 12 kuu investeerimistegevuse raha sissevool oli 2,0 miljonit eurot, so 10,5 miljonit eurot enam kui 8,4 miljoni euro suurune raha väljavool 2011. aasta 12 kuu jooksul, mille peamiseks põhjuseks on torustike rajamisel vähenenud kulutused, kuna programm oli suuresti lõpetatud 2011. aasta lõpus.

2012. aasta 12 kuu jooksul oli põhivara soetamisega seotud raha väljavool 10,0 miljonit eurot, võrreldes 2011. aasta sama perioodi 18,5 miljoni euro suuruse väljavooluga, so 8,5 miljoni euro suurune vähenemine. Kontserni ehituste eest saadavad kompensatsioonid olid 2012. aasta 12 kuu jooksul 11,2 miljonit eurot, vähenedes 0,09 miljoni euro võrra võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. 2012. aastal andis Ettevõte AS-le Maardu Vesi 0,77 miljoni euro suuruse laenu vastavalt 2008. aastal allkirjastatud opereerimislepingule. 2011. aastal anti AS-le Maardu Vesi laenu 3,2 miljonit eurot.

2012. aasta 12 kuu jooksul ulatus raha väljavool finantseerimistegevusest aktsionäridele makstud dividendide ning dividendide tulumaksu tulemusena 21,3 miljoni euroni, mis on 2011. aasta sama perioodiga võrreldes 1,1 miljonit eurot suurem summa.

Eelnevate tegurite mõjul oli raha sissevool 2012. aasta 12 kuu jooksul 9,2 miljonit eurot võrrelduna 1,5 miljoni euro suuruse raha sissevooluga 2011. aastal. Raha ja raha ekvivalentide saldo oli 2012. aasta 31. detsembri seisuga 23,9 miljonit eurot, mis on 9,2 miljonit eurot enam kui 2011. aasta samal perioodil.

Töötajad

2012. aasta 4. kvartali lõpus töötas Ettevõttes 313 töötajat, võrreldes 311 töötajaga 2011. aasta 4. kvartali lõpus. Keskmised täistöökohaga töötajate arvud olid vastavalt 301 töötajat 2012. aastal ja 299 töötajat 2011. aastal. Töötajate arvu suurenemine on seotud ülalkirjeldatud muudatusega asendada teenuste sisseostmine oma ressurssidega. Ettevõtte juhtkond otsib aktiivselt protsesside efektiivsemaks muutmise võimalusi tasakaalustamaks individuaalsete palkade kasvu tulemuslikuma ettevõtte struktuuriga.

Kontserni struktuur

Aruandekuupäeva seisuga kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt Ettevõttele ning konsolideeritakse täielikult Ettevõtte aruandlusesse.

Aktsiahinna muutused

AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.

2012. aasta 31. detsembri seisuga olid üle 5%-list otseosalust omavad AS Tallinna Vesi aktsionärid:

Ettevõttele teadaolevalt oli Parvus Asset Management osalus kokku aruandekuupäeva seisuga 2,53% Ettevõtte aktsiatest. Ajal mil Parvus on vähendanud oma osalust Ettevõttes on pensionifondid 2012. aasta 4. kvartalis jätkanud oma osaluse suurendamist, omades kokku 1,98% kogu aktsiatest võrreldes 0,53% 2011. aasta 4. kvartali lõpus.

Kvartali lõpus, 31. detsembril 2012, oli AS Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 9,20 eurot, mis on 7,10% tõus võrreldes kvartali alguses olnud 8,59 euroga. Samal perioodil tõusis OMX Tallinn indeks 9,88%. 2012. aasta 4. kvartali jooksul mõjutasid Ettevõtte aktsia hinda põhiliselt jätkuv lepinguvaidlus ning vahepealsed kohtuotsused.

Põhitegevusega seotud arengud 2012. aasta 12 kuu jooksul

Ettevõtte tegevustulemused ning kvaliteedinäitajad on stabiilsed ja näitavad pidevat paranemist. Võrreldes 2011. aasta 12 kuuga on kõige märkimisväärsem paranemine toimunud Läänemerre lastava heitvee puhastamises, ning heitvee, teenuse kvaliteedi ning kliendisuhtluse näitajates. Näiteks:

• Veekvaliteedi näitajad on olnud seniajani kõige kõrgemal tasemel. Võetud proovidest 99,55% olid normidele vastavad, ületades oluliselt nõutud 95% taset.
• Kanalisatsiooniummistuste koguarv on langenud 24% võrra või 229 ummistuse võrra.
• Lekete tase oli 15,86%, mis on 1,9% võrra vähem kui 2011. aastal.
• 2011. aasta võrreldes on biofilter võimaldanud vähendada lämmastiku kontsentratsiooni 37% võrra.
• Ettevõtte keskkonnaalast tegutsemist on tunnustanud ka Euroopa Komisjon, esitades Ettevõtte EMAS 2012 nominendiks.

Lepinguga seotud arengud

Lepingulise tariifitaotluse vaidlus

Tariifid on siiani külmutatud 2010. aasta tasemel, vaatamata sellele, et 9. novembril 2010. aastal esitas Ettevõte Konkurentsiametile (KA), uuele hinna kontrollijale, tariifitaotluse 3,5% tariifitõusuks alates 1. jaanuarist 2011. aastal, mis oli erastamislepinguga kokku lepitud. Tariifitaotlus on kooskõlas seadustega ning parimate regulatsioonipraktikatega erastatud ettevõtete jaoks, nagu seda kasutab Ofwat Suurbritannias ja soovitab Maailmapank.

2. mail 2011. aastal teatas Konkurentsiamet (KA) Ettevõttele, et hinnataotlus on tagasi lükatud. KA ignoreeris täielikult erastamislepingut ja ei analüüsinud Ettevõtte tegevus- ega majandustulemusi erastamisele järgnenud perioodi vältel. KA väidab, et Ettevõtte kasumlikkus on liiga kõrge, kasutades nende enda soovituslikku metodoloogiat, mis ei ole kooskõlas Maailmapanga juhistega erastatud ettevõtete osas.

Ettevõte on arvutanud, et keskmine varade tootlus investeeritud kapitalilt perioodil 2001 kuni 2012 on olnud 6,2%, mille õigsust kinnitas erapooletu rahvusvaheline majanduskonsultatsiooni firma Oxera. Aastane tulukuse määr on kooskõlas Ofwat’i (Suurbritannia regulaator) poolt samal perioodil lubatud tulukuse määradega ning Hollandi energiaregulaatori poolt lubatud tulukuse määradega, mis lubas 2010. aasta septembris avaldatud otsuses 6% tulu reaalmäära.

Ettevõte ja aktsionärid ei saa nõustuda sellise ühepoolse erastamistingimuste ning lepingu rikkumisega Eesti ametivõimude poolt ning Ettevõte esitas 2. juunil 2011. aastal kohtusse hagi.

Kahetsusväärselt otsustas KA mitte ära oodata kohtu otsust erastamislepingu legaalsuse osas ning saatis 10. oktoobril 2011. aastal Ettevõttele ettekirjutuse kehtivate tariifide alandamiseks 29% võrra. Ettevõte esitas ettekirjutuse vastu uue kaebuse ning palus Eesti halduskohtu poolt ajutist tõkendit. Kohus seadis 6. veebruaril 2012. aastal ajutise tõkendi kuni kohtuvaidluste lõppemiseni, mida kinnitas 2. märtsil 2012 ka järgmise astme kohus. Kohtuotsust ei ole võimalik enam edasi kaevata ja kohtuprotsess peab oma rada edasi minema.

6. veebruaril 2012. aastal ühendas Kohus nii 2010. aasta tariifivaidluse, kui ka 2011. aasta hinnataotluse keeldumise vaidluse kohtuasjad. Seega on KA ettekirjutuse kohaldamine peatatud kuni mõlemad kohtuvaidlused on lõppenud.

31. mail 2012 väljastas Ringkonnakohus otsuse, millega kohus kinnitas AS-i Tallinna Vesi erastamislepingute paketi osaks oleva Teenuslepingu tariife puudutava osa avalik-õiguslikuks halduslepinguks. Seega on Ringkonnakohus otsustanud AS Tallina Vesi kasuks, lükates ümber KA väite, et tariifimehhanism on eraõiguslik leping millele Ettevõte ei saa tugineda kohtus.

13. juunil 2012 esitas Konkurentsiamet Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2012 määruse peale määruskaebuse. Oma kaebuses väidab Konkurentsiamet, et nende hinnangul on AS-i Tallinna Vesi erastamisel 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline erastamisleping, tariifimehhanism ja muud erastamispaketi osaks olevad lepingud Tallinna linna eraõiguslik äriline toiming ja neile Eesti avaliku õiguse normide kaitse ei laiene.

18. septembril 2012 lükkas Riigikohus tagasi KA kaebuse, mis tähendab, et Ringkonnakohtu otsus on pädev ja tariifimehhanism tunnistati halduslepinguks. Nüüd on Ringkonnakohtu ülesanne selgitada kas see haldusleping on ka KA-le siduvaks. AS Tallinna Vesi usub kindlalt, et rahvusvahelise erastamislepingu sätteid ja tingimusi, mis on tunnistatud halduslepinguks ei tohi rikkuda regulaatori kohustuste ülekandmisel ühelt riigiasutuselt (Tallinna Linn) teisele asutusele (KA).

AS Tallinna Vesi erastati 2001. aastal Eesti Vabariigi valitsuse täiel toetusel ja teadmisel, kirjalike nõusolekutega peaministrilt, rahandusministrilt ja Konkurentsiametilt endalt lepingu põhitingimuste osas. Erastamisel rakendati muuhulgas ka Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ekspertarvamust ja suuniseid. Lisaks erastamise raamistiku heakskiidule sai Eesti riik erastamisest otsest kasu, kuivõrd seeläbi vabanes riik riigigarantii kohustusest, mille riik oli väljastanud EBRD-le toona munitsipaalomandis AS-ile Tallinna Vesi EBRD poolt antud laenude tagatisena.

Kaebus Euroopa Komisjonile

Paralleelselt esitas AS Tallinna Vesi 10. detsembril 2010. aastal Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Eesti riigi ja selle asutuste poolt Ettevõtte suhtes rakendatud meetmetega. Ettevõtte hinnangul muudavad need meetmed ühepoolselt Ettevõtte erastamise tingimusi, tehes seda ilma objektiivse põhjenduseta, eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi. Seeläbi rikuvad sellised meetmed kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 49 ja 63). Protsess jätkub veel.

Asjakohase dokumentatsiooni ja väljavaadete avalikustamine

Ettevõte on avaldanud tariifitaotluse ning kogu asjakohase suhtluse KA-ga enda kodulehel (http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=728) ning Tallinna Börsil, ning hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses.

Vastupidiselt Ettevõttele on KA palunud kohtult kinnist protsessi. KA poolt kohtule eksitava informatsiooni esitamise tulemusena on kohus selle taotluse heaks kiitnud. Ettevõte on esitanud uue taotluse avalikuks kohtuprotsessiks.

Seetõttu ei saa Ettevõte siiani öelda, milliseks kujunevad tariifid, kuna hetkel ei ole selge, kuidas kavatseb Konkurentsiamet vastata kohtuhagile ning mis on Euroopa Komisjoni poolt järgmised sammud. Kohtumenetluse pikkus ja tulem on Ettevõtte kontrolli alt väljas.

Lisainformatsioon:

Ian John Alexander Plenderleith

Juhatuse esimees

+372 6262 201

ian.plenderleith@tvesi.ee