Enefit Green
Kvartaliaruanne

Enefit Greeni auditeerimata I kvartali 2024 vahearuanne

Enefit Green grupi 2024. aasta I kvartali äritulud langesid 11% ja ärikulud langesid 22% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA kasvas 3% võrra 42,4 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kasvas 10% võrra 33,4 mln euroni (0,13 eurot aktsia kohta).

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:

„Tootsime 494 gigavatt-tundi elektrit (+22%) ja 129 gigavatt-tundi soojusenergiat (-27%). Viiendiku võrra suurem elektritoodangu kasv tuli valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkidest (+131 gigavatt-tundi). Soojusenergia toodangu vähenemine tulenes eeskätt biomassi kasutavate varade müügist.

Keskendusime ehituses tuule- ja päikeseparkide valmimisele ning investeerisime ligi 105 miljonit eurot. Lõpetasime ehitustööd Tolpanvaara tuulepargis Soomes. Leedus Akmene tuulepargis sai väljavahetatud kokkuvarisenud tuulik ja Kelmė I tuulepargis püstitatud esimesed tuulikud. Eestis Sopi-Tootsi taastuvenergiaalal oleme jõudnud tuulikute püstitamiseni ja käib päikesepaneelide paigaldus. Parandasime oluliselt töökindlust Šilutė pargis Leedus võrreldes eelmise aasta teise poolega ja hoiame head töökindlust WinWind tuulikutel Eestis.

Kvartali tulemusnäitajatele avaldasid mõju madalamad elektri turuhinnad ja sõlmitud pikaajaliste elektrimüügilepingute hinnad. Ehituses tuuleparkide seadistustegevuste ja vähese tuulekiiruse tõttu jäi saavutamata seatud elektritoodangu eesmärk (-95 gigavatt-tundi), mis põhjustas jätkuvalt olulises mahus elektrioste.

Meie fookus on sel aastal ehituses olevate parkide tähtaegsel valmimisel ja olemasolevate parkide kõrge töökindluse hoidmisel. Jätkame ka tööd arendusportfelliga, et kasvatada ettevõtte väärtust pikemas perspektiivis.“

Veebiseminar I kvartali 2024 tulemuste tutvustamiseks

Enefit Green korraldab investoritele täna, 2. mail 2024 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte I kvartali 2024 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.

Olulisemad sündmused

• Ehitustööde lõpetamine Tolpanvaara tuulepargis Soomes
• Akmene tuulepargis Leedus asendati mullu kokku kukkunud tuulik, algasid läbirääkimised GE-ga kahjude hüvitamiseks
• Kelmė I tuulepargis Leedus algas tuulikute püstitamine
• Sopi-Tootsi tuulepargis on ettevalmistused tuulikute püstitamiseks lõppemas
• Koostööleping RES Global Investmentiga kuni 360 MW tuuleparkide arendamiseks Poolas
• Elektri otsemüügileping Elcogeniga Eestis
• Valka ja Paide koostootmisjaamade müügitehingu jõustumisega viisime lõpuni väljumine biomassivaradest
• Juhatuse esimees Aavo Kärmas lahkub kokkuleppel nõukoguga ametist alates 1. juulist 2024

Peamised näitajad

* - puhaskasum aktsia kohta

Müügi- ja muud äritulud

Grupi I kvartali elektritoodang kasvas aastaga 89 GWh ehk 22% võrra 494 GWh-ni, uute valminud ja ehituses tuule- ja päikeseparkide toodang kasvas aastaga 131 GWh võrra. Kogu kvartali elektritoodang jäi siiski umbes 95 GWh võrra madalamaks prognoositust. Seda nii ilmast tulenevatel põhjustel (peamiselt prognoositust halvemad tuuleolud) kui ka ehituses tuuleparkide madalate töökindluste tõttu. Mõjud toodangule olid vastavalt -42 GWh ja -47 GWh võrreldes prognoosidega.

Äritulud kokku langesid 8,6 mln euro võrra, sh. müügitulud langesid 13,5 mln euro ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud kasvasid 4,9 mln euro võrra. 2023. aasta I kvartali ärituludest moodustasid 2023. aasta IV kvartalis ning 2024. aasta I kvartalis müüdud biomassivarade (edaspidi müüdud varad) äritulud 20,0 mln eurot ning 2024. aasta I kvartalis 8,0 mln eurot. Müüdud varade mõjuta olid grupi äritulud 2023. aasta I kvartalis 57,5 mln eurot ning 2024. aasta I kvartalis 60,9 mln €. Äritulud kasvasid 3,4 mln euro võrra, sh müügitulud kasvasid 4,1 mln euro ning muud äritulud langesid 0,7 mln euro võrra.

Müügitulude 4,1 mln euro suurusest kasvust tulenes 4,9 mln eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks oli kõrgem toodang. Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli I kvartalis 87,0 €/MWh (võrdlusperioodil 100,5 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 81,4 €/MWh (võrdlusperioodil 101,2 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.

Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2024. aasta I kvartalis 77,6 €/MWh, aasta varem 82,4 €/MWh. 2024. aasta I kvartalis müüdi turule 292 GWh elektrit, võrdlusperioodil 234 GWh.

PPA-dega oli I kvartalis kaetud 335 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 75,0 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 260 GWh keskmise hinnaga 89,8 €/MWh. Võrreldes võrdlusperioodiga on PPA-de keskmine hind oluliselt langenud, kuna 2024. aasta I kvartalist alates algas 2021. aastal madalama hinnaga sõlmitud Leedu ja Soome PPA-de arveldusperiood.

2024. aasta I kvartalis ostsime turult elektrit 138 GWh keskmise hinnaga 106,1 €/MWh, aasta varem 92 GWh keskmise hinnaga 116,7 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit 2023. aasta I kvartalis). Ostetud elektri mahu kasv tuleneb suurenenud PPA kogusest ning kõrgemast osakaalust kogu toodangu suhtes, mille tõttu kasvab baaskoormuse PPA balansseerimiseks vajalike ostude maht. Ostuhind on seoses turuhinna langusega võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga langenud, kuid suurenenud profiili allahindluse tõttu kasvas ostuhinna ja turuhinna vahe. Leedu tuuleprofiili alahindlus kasvas eelmise aastaga võrreldes 3,3 protsendipunkti ning ulatus 2024 aasta esimeses kvartalis 15%-ni, samal ajal süvenes Eesti tuuleprofiili allahindlus 0,4 protsendipunkti võrra tasemele 13,5%. 2024. aastal algas ka Soome toodanguga seotud PPA, mille tõttu ostudesse lisandus Soome elekter. Soome tuuleprofiili allahindlus 2024. aasta esimeses kvartalis oli 28,1%.

Muude äritulude 4,9 mln euro suurusest kasvust moodustas 5,4 mln eurot Paide ja Valka koostootmisjaamade müügikasum 2024. aasta I kvartali tulemustes. Täiendavalt mõjutasid muid äritulusid taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite võrdluses 0,8 mln euro võrra. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega. 2024. aasta I kvartali toodang meie toetust saavates tuuleparkides oli 12,0 GWh madalam kui võrdlusperioodil.

EBITDA ja segmendiaruandlus

Suurimat mõju EBITDA langusele avaldas I kvartalis müüdud elektri hinna langus (-8,3 mln eurot). PPA-dest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +12,3 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -4,7 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga kasvanud 22% võrra.

Müüdud varade EBITDA muutuse mõju EBITDA-le on +3,1 mln eurot, millest 5,5 mln eurot moodustab Paide ja Valka müügikasum.

Iru koostootmisjaama ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta omas EBITDA-le negatiivset mõju. Arvesse on võetud soojuseenergia, jäätmete vastuvõtu müügitulud ning tehnoloogilise kütuse mõju. EBITDA languse põhjustas peamiselt jäätmete vastuvõtu tulu vähenemine 0,7 mln euro võrra väiksema jäätmete vastuvõtumahu tõttu. Täiendavalt vähendas Iru koostootmisjaama EBITDA-t suurenenud maagaasikulu (+0,3 mln eurot), mida põhjustas veebruaris jaama mitteplaaniline seisak, mille kestel tootsime asendussoojust maagaasist.

Püsikulud ilma müüdud varade püsikuludeta on suurenenud 1,0 mln euro võrra. Püsikulude kasv tulenes hoolduskuludest ning infotehnoloogiliste kulude kasvust.

Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (73% ärituludest ja 76% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 25% ja moodustas 32% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 1% kogu grupi ärituludest ja EBITDA 1% kogu grupi EBITDA-st.

Kõigi raporteeritavate segmentide EBITDA kasvas võrreldes võrdlusperioodiga (tuuleenergia, koostootmise ja päikeseenergia segmentides vastavalt 1,2, 0,6 ja 0,1 mln euro võrra). Koostootmise segmendi EBITDA muutust mõjutasid müüdud varad (+ 3,1 mln eurot) ja negatiivselt Iru elektrijaam (-2,5 mln eurot).

Puhaskasum

Grupi puhaskasum kasvas 2,9 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 33,4 mln eurot. Puhaskasumi kasvu toetas EBITDA kasv, kulumi vähenemine 0,5 mln euro võrra (müüdud varade kulumi vähenemine, uute opereerivate varade kulumi lisandumine), neto finantstulude kasv 0,2 mln euro võrra ning tulumaksu kulu vähenemine 0,9 mln euro võrra.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2024. aasta I kvartalis 104,8 mln eurot, mida on 12,9 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 104,7 mln euroni. Sellest 77,6 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 64,8 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki ning 12,9 mln eurot Kelme tuuleparkidesse. Kelme piirkonna investeeringutest oli 10,4 mln eurot seotud Kelme I tuulepargiga ning 2,5 mln eurot Kelme II tuulepargiga. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Sopi päikeseparki 17,6 mln eurot.

Baasinvesteeringud jäid aruandeperioodil ebaolulisele 0,1 mln euro tasemele.

Finantseerimine

31. märtsi 2024 seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 503,2 mln eurot (482,4 mln eurot 31. detsembril 2023). I kvartali jooksul võttis grupp kasutusse 30 miljonit eurot pangalaene ja kvartali lõpu seisuga oli kasutusele võtmata investeerimislaenude jääk 285 mln eurot. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 31. märtsi 2024 seisuga oli 3,79% (31. detsember 2023 3,75%). Netovõlg/EBITDA suhtarv oli kvartali lõpu seisuga tasemel 4,39 (3,97 31. detsembril 2023). Suhtarvu ootuspärane suurenemine on tingitud suurest hulgast ehituses olevatest arendusprojektidest.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

Enefit Green on üks juhtivatest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõte opereerib tuuleparke Eestis ja Leedus, päikeseparke Eestis ja Poolas, kütusena olmeprügi kasutavat koostootmisjaama Eestis ning hüdroelektrijaama Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ning Lätis ja Soomes. 2023. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 515 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 50 MW. 2023. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1 343 GWh elektrienergiat, 604 GWh soojusenergiat ja 156 tuhat tonni pelleteid. 2023. aasta lõpus väljus Enefit Green biomassi kütusena kasutavatest koostootmise ning pelletitootmise äridest.

Manused

• EGR1T Q1 2024 vahearuanne est
• EGR1T Q1 2024 esitlus est