Nordecon
Poolaastaaruanne

2011. aasta II kvartali ja 6 kuu poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon avalikustab 2011. aasta II kvartali ja 6 kuu poolaastaaruande (auditeerimata)

Tallinn, Eesti, 2011-08-11 15:35 CEST --  

Tegevusaruanne

Kontserni strateegia ja eesmärgid

Nordeconi kontserni strateegilise tegevuskava põhilised eesmärgid aastani 2013

• Viiakse lõpule 2009. aastal alustatud olulised muudatused kontserni struktuuris ning juhtimises eesmärgiga tagada kasumlik ja kiire kasv turu tõusufaasis
• Lätis, Leedus ja Valgevenes tegutsetakse projektipõhiselt eeldusel, et see on kasumlik
• Ukrainas jätkatakse senise strateegia alusel hoonete valdkonnas
• Tagatakse valmisolek taaskäivitada aktiivsem tegevus peatöövõtjana senistel välisturgudel niipea, kui ehitusturu seis on muutunud piisavalt toetavaks
• Toetades valdkonna jätkuvat arengut tegutsetakse läbi tütarettevõtte töövõtjana betoonitööde turul Soomes
• Olla 2013. aasta lõpuks juhtiv ehituskontsern Eestis, mille mahust pool tuleb rajatiste ja pool hoonete valdkonnast

Aastate 2010-2013 strateegilise tegevuskava juhtmotiiviks on – „Reageerida paindlikult ja kiiresti turu muutustele ning siseneda edukalt järgmisse majanduskasvu perioodi“

Juhatuse hinnangul tuleb Kontsernil järgmistel aastatel keskenduda eelkõige oma äritegevusele põhiturul Eestis, kus ollakse esindatud pea kõikides ehituse tegevussegmentides ning omatakse pikaajalist kogemust. Väliskeskkonna muudatustega kohanemiseks tuleb jätkata Kontserni ümberkorralduste poolt loodud tõhusama tegutsemise eelduste realiseerimist, tegeleda jätkuvalt kulude aktiivse juhtimisega saavutamaks kasumlikkuse kasvu ja luua võimalused ehitusturu kasvufaasi edukaks sisenemiseks (sh välisturgudel).

Juhatuse ettepaneku kohaselt keskendutakse eelnimetatud muudatustele ja eesmärkide saavutamisele kuni aastani 2013 (k.a). Järgmise kolme aasta strateegiline tegevuskava peab toetama Kontserni läbimist ehitusturu madalseisust ning valmistama ette kaasaminekuks ehitusturu stabiilsema kasvuga aastast 2012.

Lähiajal ei ole Kontserni prioriteediks müügitulu kasv ilma kasumlikkust tagavate meetmeteta, kuna sellega kaasneks põhjendamatute riskide võtmine olukorras, kus sisendhindade kiire kasv võib mõjutada tuntavalt ettevõtete tulemusi järgnevatel perioodidel.

Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses 2011 I poolaastal

Toimunud muudatused äritegevuses Eestis

Kontserni äritegevuses Eestis ei toimunud I poolaastal 2011 olulisi muudatusi võrreldes eelnenud aastaga. Uusi tegevussegmente ei lisandunud ega lõpetatud tegevust üheski senises alamsegmendis.

2011. aasta algusest viib olulist osa kontserni põhitegevusest läbi emaettevõte Nordecon AS, kellega 2010. aasta lõpus ühendati kaks seni vastavalt hoonete ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtet – Nordecon Ehitus AS ja Nordecon Infra AS. Nordecon AS täidab jätkuvalt ka kontserni valdusettevõtte rolli, omades kontserni olulisemaid tütarettevõtteid Eestis ja välisriikides (v.a. Ukraina).

Toimunud muudatused äritegevuses välisturgudel

Läti

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Lätis muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Lätis ühtegi pooleliolevat lepingut ega kohapeal registreeritud tütarettevõtet.

Leedu

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Leedus muutunud. Kontsernil ei ole hetkel Leedus ühtegi pooleliolevat lepingut. Leedus registreeritud tütarettevõte Nordecon Statyba UAB tegevus on peatatud.

Valgevene

Võrreldes 2010. aasta lõpuga ei ole Kontserni äritegevus Valgevenes muutunud. Hetkel on lõpufaasis ainuke käsilolev projekt, Soome toiduainetööstuse ettevõttega sõlmitud lepingu alusel ehitatav tootmishoone. Töid teostatakse läbi tütarettevõte Eurocon Stroi IOOO. Vastavalt Kontserni arengustrateegiale ei ole Valgevene valitud välisturg ning eelpool nimetatud projekti on kasutatud turu tundmaõppimiseks. Nordecon AS juhtkond on otsustanud pärast nimetatud projekti valmimist 2011. aastal Valgevene turul tegutsemist mitte jätkata. Otsuse tingis asjaolu, et Valgevene ettevõtlus- ja õigusruum ei ole veel piisavalt läbipaistev ja toetav äritegevuseks ehitussektoris.

Ukraina

Kontserni juhtkond on otsustanud, et tegevus Ukrainas jätkub 2011. aastal ning eesmärgiks on seatud säilitada tänaseks saavutatud optimaalne valmisolek ehitustegevuse jätkamiseks olukorra paranemisel kohalikul ehitusturul. Otsuse Ukrainas jätkata tagasid senine läbimõeldud tegevus ehitusturu madalseisus ning väljavaade turuolukorra paranemisele lähiaastatel.

Mahukaid investeeringuid nõudvad tegevused kinnisvaraarendusprojektidega (Kontsernil on osalus hetkel kahes konserveeritud arendusprojektis) on jätkuvalt peatatud, et minimeerida riske ning oodata olukorra selginemist Ukrainas.

Soome

Kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ ja tema Soomes registreeritud tütarettevõte Estcon Oy jätkavad alltöövõtu korras betoonitööde teostamist Soomes, kus ettevõtte tugevuseks on kvaliteetne oskusteave, mobiilsus ja konkurentsivõimeline teenuse hind.

2011 I poolaasta majandustulemuste kokkuvõte

Kontserni kasumlikkus

Nordeconi kontserni brutokahjum 2011 I poolaastal oli 1 428 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 2 889 tuhat eurot). Negatiivse tulemi tekkepõhjuseks olid muutunud oludes antud uued hinnangud kahjumlike projektide lõpptulemusele. Täiendava kahjumi prognoos tekkis viimastel kvartalitel toimunud sisendite hinnatõusust ja osaliselt ka projekti teostamisel ilmnenud ettenägematutest kuludest. Põhiosa moodustavad üksikud, aastatel 2009-2010, sõlmitud lepingud, mille osas on kahjumeid kajastatud ka varasemalt. Hinnangud kahjumite suurusele kuni projektide lõpetamiseni on antud hetke parimat teadmist silmas pidades.

Kõige suurema mõjuga ülalnimetatud projektidest oli Tallinna lahe ääres paiknevatesse vesilennukite angaaridesse ehitatav Meremuuseumi eksponaadihoone, mille tänane eeldatav valmimisaeg jääb 2011. aasta lõppu. Tegemist on unikaalse rekonstrueerimisprojektiga, kus hoone äärmiselt vilets seisukord ja keerulisemate tööde tegelik raskusaste on avaldunud projekti käigus. Kontsern on aktsepteerinud kõik kahjumid, mis on tekkinud Kontserni enda valearvestustest. Kontsern on vastavalt oma lepingulistele õigustele taotlenud tellijalt täiendavaid summasid tööde teostamiseks juhul, kui on ilmnenud ettenägematud asjaolud võrreldes riigihanke käigus teadaolnutega või kui tellija on teinud muudatusi esialgsesse projekti või tellinud täiendavalt lisatöid.

Jättes kõrvale turu kiires langusperioodis sõlmitud eelmainitud üksikud kahjumlikud lepingud on Kontserni põhitegevuse kasumlikkus hakanud võrreldava perioodi suhtes parenema. Kontserni põhitegevuse kasumlikkuse paranemiseni on viinud eelkõige alltoodud asjaolud:

• 2010. aastal seati esmaseks eesmärgiks lepingute portfelli kasumlikkuse tõstmine, mitte selle kogumahu kasvatamine;
• 2010 täismahus rakendunud ranged kulude kokkuhoiu meetmed ja;
• Kontserni sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmine.

Ehitusturul osalejatele on 2011. aasta tulnud tõdemusega, et teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) on konkurents vähenenud. Seda isegi mitte veel niivõrd ehitusettevõtete pankrottide tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et ettevõtted on pidanud eelmistel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seab piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti on paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on üldiselt avaldamas positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern on liikumas õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2011 I poolaastal 2 142 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 7%, saavutades suhtelise stabiilsuse. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,9% (2010 I poolaasta: 6,1%). Kulude kokkuhoiu meetmed on Kontsernis hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2011 I poolaastal 3 501 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 5 469 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 3 715 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa on 3 652 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks 4 175 tuhat eurot, mis sisaldas samas ühekordset erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist netosummas 1 177 tuhat eurot. Ilma vastava sündmuseta oleks Kontserni puhaskahjum eelmisel aastal moodustanud 5 352 tuhat eurot.

Kontserni rahavood

I poolaastal 2011 moodustas äritegevuse netorahavoog 1 846 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 690 tuhat eurot).  Kontserni rahavoogu äritegevusest mõjutasid jätkuvalt enim projektide rahavoogude tsüklilisus (erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel) ja kahjumlike projektide teostamine. Positiivsele rahavoole aitas kaasa tsüklilisuse vähendamiseks kasutatav faktooringteenus ning samuti olulise suurusega uute projektide ettemaksude laekumised. Kahjumlikest projektidest tekkiv negatiivne rahavoog realiseerub vastavalt tööde tegelikule teostamisele, kuigi nende raamatupidamislik kahjum on kajastatud eelmistes perioodides.

Investeerimistegevuse rahavoog oli esimesel poolaastal 1 996 tuhat eurot (2010 I poolaasta: 461 tuhat eurot), millest suure osa moodustas varasemal perioodil antud laenude ja kaasnenud intresside laekumine, kokku summas 1 812 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -2 994 tuhat eurot (2010 I poolaasta: -5 085 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse sisemine struktuur on jäänud suuresti muutumatuks. Kontsern maksab laenukohustusi tagasi kiiremas tempos kui lisandub uusi laenusid. Samas on tagasimaksed võrreldava perioodi suhtes vähenenud tänu Kontserni ja pankade vahel tehtud kokkulepetele, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.

Seisuga 30.06.2011 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 343 tuhat eurot (30.06.2010: 10 476 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on likviidsusriski kommenteerinud tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

¹ EBITDA arvutamisel on lisaks kulumile loetud mitterahaliseks kuluks ka alla hinnatud firmaväärtused

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2011 I poolaastal ligikaudu 96% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal 6%.

Suurema osa Kontserni välisturgudel teostatud töödest moodustas projektipõhine ehitustegevus Valgevenes, mis lõpeb hinnangute kohaselt aasta teises pooles. Kontserni juhtkonna otsuse kohaselt uusi projekte Valgevene turul ei otsita (vt ka tegevusaruande peatükk „Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses 2011 I poolaastal“). Müügitulu osakaal Soomes koosneb seal teostatud betoonitööde töövõtust.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhatuse poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2011 I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.

Kontserni müügitulu 2011 I poolaastal oli 54 429 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 37 401 tuhat eurot, on müügitulu kasvanud 46%. Eelmisel 2010. aastal saavutas 2008-2010 toimunud Eesti ehitusturu langus oma põhja. Müügitulu kasvu põhjustena võib nimetada järgmisi tegureid: hoonete valdkonnas turumahtude mõõdukas kasv, konkurentsi vähenemine teatud segmentides ja Kontserni edukas pakkumistegevus rajatiste alamsegmentide projektides, kus töid sai teostada ka talvel.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida ärisegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda ärisegmenti on tabanud tegevusmahtude langus. Arvestades hinnanguid korterite nõudlusele, jääb ka lähitulevikus korterelamute ehitamise osakaal kogumüügist oluliselt alla strateegiliselt määratud ülempiiri 20%.

Segmentide müügitulu

2011 I poolaastal jagunes müügitulu kahe põhisegmendi osas võrdselt. Seisuga 30.06.2011 moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 25 704 ja 27 402 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 18 254 ja 18 618 tuhat eurot.

Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL fondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa (72%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem. Aasta järgmistes kvartalites on oodata, et hoonete ja rajatiste segmentide müügitulud jäävad sarnastesse proportsioonidesse.

Müügitulu jaotus segmentides*

* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisega on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Ärisegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt ettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 – Tegevussegmendid nõudeid järgides). Ettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on nimetatud ettevõte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendi sisemist jaotust iseloomustas 2011 I poolaastas suur ühiskondlike hoonete osakaal. 2010. aasta lõpus sõlmis Kontsern kaks tänases turuolukorras olulise suurusega avaliku sektori hoonete ehituslepingut – Koidula piirijaama hoonete ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna õppehoone ehitamine. Samuti jätkusid suuremahulised tööd Tallinnas asuvate vesilennukite angaaride ümberehitamisel Meremuuseumi ruumideks. Tööstus- ja laohoonete müügitulust moodustasid suure osa erinevate põllumajanduslike hoonete ja Valgevenesse ehitatava toiduainete tootmishoone ehitustööd. Võrreldes eelmiste perioodidega on oluliselt väiksemad mahud ärihoonete ehituses seda tänu erasektori tellijate vähesusele. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele kui peatöövõtja, mitte arendaja.

Tavapäraselt moodustas rajatiste segmendis suurima osa teeehituse- ja hoolduse tulu. Samuti moodustas oodatult suure osa vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitus, kus Kontsern on võitnud uusi hankeid ka käesoleval aastal. Euroopa Liidu toetusfondide toel on nimetatud valdkond hetkel üks kõige enam finantseerituid Eestis. Samuti toetab Euroopa Liit erinevate keskkonnehituse projektide läbiviimist, kus Kontsernil on arvestatav tegevusmaht. Vesiehitus, mis sõltub eelkõige Eesti sadamate investeerimispoliitikast, on viimasel kahel aastal olnud pea olematu.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2011 oli 140 234 tuhat eurot, mis on oluliselt rohkem võrreldes aastataguse 89 440 tuhande euroga. Lisaks Kontserni ehitusmahtude üldisele tõusule võrreldes 2010. aasta turu madalseisuga, sisaldab see ka suure ühekordse mõjuga E263 Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu projekti (kokku ligikaudu 39,3 miljonit eurot) maksumust.

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 72% (30.06.2010: 66%) kogumahust.

Olukorras, kus ehitussektori sisendhindade langus on kõigis valdkondades pöördunud tõusule, keskendub Kontserni juhtkond endiselt eelkõige lepinguportfelli kasumlikkuse parandamisele.

Perioodil bilansipäevast (30.06.2011) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 14 977 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2011 I poolaasta lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 731 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) on 352 inimest. Töötajate arvu vähenemine on Kontsernis viimase aastaga järjest aeglustunud. 2011. aastal on töötajate arv eeldatavalt stabiilne, näidates pigem vaikset kasvu. Seda võib mõjutada lisaks tavapärasele hooajatööliste kasutamisele II ja III kvartalis ka Kontserni tegevusmahtude suurenemine võrreldes 2010. aastaga.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2011 I poolaasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 6 620 tuhat eurot, mis on 5% vähem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 6 945 tuhat eurot. Tööjõukulude vähenemine on tingitud Kontserni töötajate üldarvu alanemisest võrreldes eelmise perioodiga.

Nordecon AS nõukogu liikmetele on I poolaastal 2011 arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 50 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 50 tuhat eurot. Nordecon AS juhatuse liikmetele on I poolaastal 2011 arvestatud tasusid koos sotsiaalmaksuga 156 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2010. arvestati tasusid 72 tuhat eurot. Juhatusele arvestatud töötasud on suurenenud, kuna võrreldaval perioodil töötas ettevõtte juhatuses kaks liiget praeguse nelja liikme asemel. Nimetatud muudatus leidis aset seoses 2010. aasta lõpus toimunud Kontserni kahe tütarettevõtte ühinemisega emaettevõttega.

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2011. aastal Kontserni juhtkonna hinnangul järgmised mõjurid:

• Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega, mis näitavad küll mõningast paranemist võrreldes möödunud perioodidega. Siiski on need endiselt äärmiselt kõikuva kvaliteediga, mis omakorda põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal.
• Langus ehitusturu mahtudes on 2010. aastaga läbi. Käesoleval aastal näeme ehitusmahtude osas mõningast tõusu ning elavnemist turul ning lisaks rajatiste valdkonna mahtudele hakkab lisanduma töid jälle ka hoonete valdkonnas. Enim võimalusi turumahtude kasvuks peakski eelduslikult tekkima just hoonete valdkonna poolel, seda möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijate naasmise läbi. Samas ei tasuks 2011. aastal loota veel nõudluse taastumist tasemetele, mille korral leiaksid piisavalt kasumlikku tööd kõik hetkel veel tegutsevad ehitusettevõtted.
• Jätkub ehitusturu konsolideerumine tänu aastatel 2008-2010 toimunud mahtude vähenemisele. Ehitusturult on viimasel kahel aastal lahkunud peamiselt kinnisvaraarenduse ja hoonete ehitamisega seotud keskmised ja väikeettevõtted, kes ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida turul toimunud muutustele või olid võtnud liigseid riske kinnisvara osas. 2011. aastal toimub ettevõtete arvu kokkutõmbumine eelkõige läbi asjaolu, et turu- ja ehitushindade languse perioodi üleelanud ettevõtete portfellides olevate lepingute täitmine muutub sisendhindade kasvu läbi liiga kahjumlikuks nendele ettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult mainitud riski pigem eiranud. Tõenäoliselt näeme 2011. või järgmisel aastal veel nii mõnegi suhteliselt tuntud ettevõtte tegevuse lõppu senisel kujul ja seda nüüd ka rajatiste valdkonnas. Endiselt mõjutab ehitusettevõtete tegevuse jätkumist eelkõige võimekus juhtida finantse ja tagada piisav likviidsus.
• Töösolevate ja 2011. aastal võidetavate projektide osas jäävad suuresti määravaks tellijate poolt dikteeritavad erinevad tingimused, sh erinevad garantiid, väga pikad maksetähtajad jms, mis on muutunud ehitusettevõtetele järkjärgult veelgi ebasoodsamateks.
• Tihe konkurents ehitusturul säilib, mis koos sisendhindade tõusuga toob jätkuvalt kaasa surve ehituslepingute marginaalidele. Samuti võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine, aga sellest enam tühistatakse üha suurem arv (riigi)hankeid põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarved koostanud pigem 2009-2010 ehitushindu silmas pidades, mis kahjuks täna pole enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on kahjuks suur kõigile protsessis osalejatele.
• Olukord ehituse tööjõuturul on mõnevõrra stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon enam oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga küll juba kohanenud, kuid mahtude taastudes koduturul jääb kvaliteetse tööjõu küsimus jätkuvalt probleemiks. 2011. aastal ei ole veel oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavate ehitusettevõtete osas töötajatele makstavate baastasude suurendamist tervikuna.
• Sellel ja järgneval aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Turule paisatakse ca 1,5 aasta jooksul umbes 150 miljonit eurot. Selle tulemusel võime näha üksikutes spetsiifilistes ja nendega seonduvates ehitussegmentides (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) äärmiselt kiiret ja hüppelist nõudluse kasvu, mis kergitab ebamõistlikult ka vastavaid hindu ja võib tekitada ajutiselt probleeme kogu sektorile.
• Majanduse taastumine tervikuna võiks tähendada suurenevat valmidust pankade poolt väljastada uusi investeerimislaene erasektori tellijatele ning sobiva riskiprofiili korral ka kinnisvaraarendustele. Pankade kaasabil võimaldatud investeeringud ei tõsta oluliselt ja kiiresti turumahte tervikuna, kuid annavad vajaliku signaali investeerimiskliima stabiliseerumise kohta, mis on eelduseks ehitusturu tuntavamaks kasvuks 2012. aastal. Nimetatud eelduse realiseerumist mõjutab oluliselt euroala riikide suutlikkus stabiliseerida puhkenud võlakriisi edasine levik pangandussektorisse.

Nordeconi kontserni olulisemad eesmärgid 2011. aasta majandustegevuse osas

Nordeconi kontserni selge eesmärk on 2011. aastal oluliselt parandada kasumlikkust võrreldes eelmise majandusaastaga ning selle saavutamise viisid võib lühidalt kokku võtta kolme põhimõttega:

• Põhitegevuse erinevate aspektide jõuline tõhustamine
• Jätkuvalt aktiivne püsikulude kontroll
• Meeskonna ühtsuse ning pühendumuse parendamine

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2011. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Läti ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Leedu hoonete ehitusturg ei näita hetkel elavnemise märke valdkondades, kus Kontserni ettevõte Nordecon Statyba UAB oleks konkurentsivõimeline. Eelnevast tulenevalt on Kontsern käesolevaks hetkeks Leedus tegutseva Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. Kontserni juhtkond ei välista, et Leedus on tegevus peatatud terve 2011. aasta jooksul. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern jätkab Ukrainas eelkõige kui ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte äri- ja tootmishoonete vallas. Perioodil 2009-2010 puudusid nimetatud valdkondades välismaistest eraettevõtetest tellijad pea täielikult. 2011. aasta ei ole seni ehitusturul olulist elavnemist kahjuks veel toimunud, kuid märke sellest on hakanud ilmnema. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine 2008-2009 kestnud kriisist on olnud aeglane ja avaldanud mõju inflatsioonile ning kvaliteetsete ehitussisendite kättesaadavusele. Nõudlusele on hetkel suurimat mõju avaldanud eratellijate finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Poliitilise olukorra stabiliseerumine ei ole toimunud oodatud kiirusega ning erainvestoritest tellijad ei ole alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas on Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigi ehitusturg on siiski pakkumas võimalusi edukaks äritegevuseks tulevikus. Peamiseks eduteguriks Kontsernile on suhteliselt vähene konkurents euroopalike juhtimistavade- ja oskustega paindlike ehituse projektijuhtimisfirmade hulgas. Kontserni juhtkond on veendunud, et läbitav kriis Ukraina ehitusturul ja majanduses tervikuna korrigeerib oluliselt riigis kehtinud arusaamu ning tõekspidamisi kaasaegset ehituse peatöövõtu- ja projektijuhtimisettevõtet iseloomustavate põhimõtete osas ja uuenenud mõtteviis parandab ka Kontserni positsiooni pikemas perspektiivis.

Valgevene

Valgevene turu ettevõtluskeskkonnal on sarnaseid jooni Ukraina omadega, kuid seda siiski tuntava ajalise nihkega. Näiteks asjaajamise bürokraatlikkus, keerulised maksustamispõhimõtted ning erinevad piirangud piirideülese teenuse osutamise osas. Ehitusturu arengute osas on Valgevene potentsiaal võrreldav samuti Ukraina omaga. Uusehitiste järele on nõudlust, riiki on hakatud lubama rohkem otseinvesteeringuid välisriikidest ning turul ei ole kaasaegsete juhtimispõhimõtetega ehitusettevõtteid. Sellest hoolimata tegutseb Kontserni Valgevene turul 2011. aastal projektipõhiselt, mille käigus lõpetatakse hetkel ainus käimasolev projekt. Pärast selle lõpetamist Kontsern Valgevenes uute projektidega esialgu ei jätka.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektidel (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2011. aastal eeldame, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Äritegevuse suurimaks riskiks lähiajal peab Kontserni juhtkond tihedast konkurentsist tingitud survet tööde saamiseks ebamõistlikult madala hinnaga olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ja võivad hüppeliselt hakata vähendama kasumlikkust. Ehitusettevõtetele teeb olukorra eriti keerukaks asjaolu, et vajadus normaalset toimimist tagavate püsi- ja üldkulude katmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks samal ajal kasvab. Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul. Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel.

Äritegevuse sesoonsusest (peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel) tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes.

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis. 30.06.2011 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 045 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 857 tuhat eurot.

Krediidiriskid

Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde akteerimisest. Kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. 2011 I poolaasta lõpu seisuga hinnates on klientide maksekäitumine valitsevas majandusolukorras suhteliselt hea, kuigi esineb ka üksikuid probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on stabiilne ning hõlmab peamiselt lühiajalisi viivitusi, mis on tekkinud avaliku sektori ettevõtete ja projekte finantseerivate üksuste omavahelisest asjaajamisest. Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui 180 päeva või mille osas puuduvad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.

2011 I poolaastal moodustas nõuete allahindluskulu 2 tuhat eurot. Aasta tagasi laekus varasemal perioodil alla hinnatud nõudeid rohkem kui oli allahindlusi ning kulude vähendusena kajastati 4 tuhat eurot.

Likviidsusriskid

Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti. Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,19 kordselt (30.06.2010: 1,53 korda). Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 6 343 tuhat eurot (30.06.2010: 10 476 tuhat eurot).

Kontserni rahaliste vahendite jääk suurenes I kvartali lõpuga võrreldes 4 040 tuhat eurot. Hoolimata likviidsuspositsiooni parenemisest tegutseb Kontserni jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Ehitusmahtude kasv tähendab samas ka suurenevat vajadust käibekapitali järele, mille mõjud hakkavad ilmnema järgmistes kvartalites. Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust. Täiendava käibekapitali kaasamiseks on Kontsern alustanud läbirääkimisi pankadega, mille aluseks on Nordecon AS poolt tellitud maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirma Roland Berger Strategy Consultants GmbH poolt koostatud Nordeconi kontserni aastate 2011-2014 äriplaan ja finantseerimiskava.

Intressiriskid

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on peamiselt fikseeritud intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on ujuva intressimääraga ja põhinevad EURIBOR-il. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga suurenenud 3 177 tuhande euro võrra. Seisuga 30.06.2011 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 31 344 tuhat eurot. Intressikulud olid 2011 I poolaastal 499 tuhat eurot ning võrreldes 2010. aastaga on intressikulud suurenenud 4 tuhat eurot võrreldes eelmise perioodiga. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest. Intressiriski maandamiseks ei kasutata tuletisinstrumente.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, euros (EUR), Ukraina grivnades (UAH) ja Valgevene rublas (BYR). Seoses tegevuse puudumisega Lätis ja Leedus ei ole valuutarisk nendes riikides aktuaalne. Välisriikidest sisseostetud teenused on olulises osas eurodes, mille osas valuutarisk kontserni Eesti ettevõtetele puudub.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid tekivad peamiselt Ukraina ja Valgevene äritegevusest, kus kohalik valuuta on ujuvkursiga euro suhtes. Kontsern ei kasuta valuutariskide maandamiseks tuletisinstrumente.

Kontserni kursikasumid ja –kahjumid kokku moodustasid 2011 I poolaastal kokku kahjumi 109 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli kursierinevuste tulemuseks kahjum summas 59 tuhat eurot.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2010. aasta konsolideeritud müügitulu oli 99,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligikaudu 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com