Nordecon
Kvartaliaruanne

2012. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon AS avalikustab 2012. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Tallinn, Eesti, 2012-11-08 15:30 CET -- Börsiteade sisaldab: Nordecon AS konsolideeritud 2012. aasta III kvartali ja 9 kuu finantsaruandeid (auditeerimata), ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaateid tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldust.

Vahe on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordecon’i koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).

Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

¹ Laekumised ostjatelt sisaldab ostjate poolt tasutud käibemaksu laekumisi

  ² Maksed   hankijatele sisaldab hankijatele tasutud käibemaksu

2012. aasta 9 kuu majandustulemuste kokkuvõte

Kontserni kasumlikkus

Nordeconi kontserni brutokasum 2012. aasta 9 kuuga oli 6 026 tuhat eurot (9 kuud 2011: brutokahjum 717 tuhat eurot). Kasum teeniti olulises osas aasta II ja III kvartalis kui puudusid eelkõige aasta I kvartalile iseloomulikud tulemust negatiivselt mõjutavad ilmastikutingimused ning tehnoloogilise pausiga seotud püsikulud. Võrreldes eelmise aastaga puudus kahjumlike lepingute negatiivne mõju kasumile. Kahjumite suurus (2009-2010 aastal sõlmitud lepingutest) oli eelmisel perioodil suur ning varjutab seega asjaolu, et Kontserni poolt 2011. aastal sõlmitud lepingute kasumlikkus võimaldanuks tegutseda brutokasumiga juba möödunud aastal.

Põhitegevuse kasumlikkuse taastamisel oli määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist 2010. aastal alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel, Kontserni restruktureerimisel ning sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmisel. Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga 2011. aastast selgelt paranenud, nõuab saavutatud töö tulemuslikkuse säilitamine või tõstmine endiselt tõsiseid jõupingutusi, et maandada kasumlikkust mõjutada võivaid negatiivseid asjaolusid. Jätkuvalt juhib Kontserni juhtkond tähelepanu, et pikaajaliste lepingute puhul toimub kasumi realiseerimine järk-järgult vastavalt projekti valmiduse edenemisele terve lepinguperioodi vältel.

Kasumlikkuse parenemisel on oma osa ka turu konkurentsitingimuste muutustel. Kontserni hinnangul vähenes 2011. aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurentsisurve tuntavalt. Seda nii mõnede ehitusettevõtete pankrottide või turult lahkumise tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et kõik ettevõtted pidid viimastel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seadis piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada hinnapakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti said paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht suure arvu ehituse peatöövõtuga tegelevate ettevõtete kohta. Kokkuvõttes tähendab see, et ettevõtete poolt võetud riskid hinnakujunduses on küll kaalutletumad, kui möödunud ehitusturu kiire languse perioodil, kuid kasumlike lepingute sõlmimiseks tuleb nendega siiski jätkuvalt arvestada.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2012. aasta 9 kuuga 3 941 tuhat eurot, sisaldades ühekordseid kulutusi konsultatsioonideks ettevõtte tegevusstrateegia täpsustamiseks muutuvates oludes ning osalisi kulueraldisi majandustulemuse põhjal arvestatavate tulemustasude kajastamiseks. Lõplik hinnang tulemustasude suurusele antakse majandusaasta lõpus. Üldhalduskulude osakaal müügitulust oli 3,4% (9 kuud 2011: 3,2%). 12 kuu libisev keskmine näitaja oli 3,3% (9 kuud 2011: 3,8%). Kulude kontrollimise meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.

Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikasumiks 2012. aasta 9 kuuga 2 106 tuhat eurot (9 kuud 2011: -3 644 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 735 tuhat eurot (9 kuud 2011: -1 846 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 988 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 1 630 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks 3 946 tuhat eurot ning emaettevõttele kuuluv osa sellest moodustas 4 157 tuhat eurot (st Kontserni vähemusosanikega tütarettevõtted tegutsesid kasumiga).

Kontserni rahavood

2012. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 1 762 tuhat eurot (9 kuud 2011: 3 953 tuhat eurot). Enim mõjutas Kontserni äritegevuse rahavoogu projektide rahavoo tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on jätkuvalt ebamõistlikult pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-100 päeva. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul ning 2012. aastal on erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel jätkanud suurenemist. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.

Võrreldes eelmise aastaga suurenesid käibemaksu ja tööjõuga seotud väljamaksed. Aruandeperioodil soetas Kontsern suhteliselt suures mahus ehitusmaterjale välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid teenuse edasimüügil Eestis tuli käibemaks tasuda. Samuti mõjutab makstava käibemaksu suurust ettevõtte tegutsemine brutokasumiga. Aasta varem tekkis Kontsernil kahjumlikust äritegevusest tulenevalt käibemaksu ettemakseid, mille abil tasaarvestati muuhulgast tööjõumaksude tasumise kohustusi. Nimetatud tasaarvestamise võimalus 2012. aastal puudus.

Investeerimistegevuse rahavoog 2012 9 kuuga oli -2 308 tuhat eurot (9 kuud 2011: 2 638 tuhat eurot). Negatiivse rahavoo põhjustasid eelkõige antud laenud sidusettevõtetele ja põhivara soetamisel tasutud summad (sh uue tootlikuma asfalditehase soetamine läbi müük-tagasirent liisingutehingu). Võrreldaval perioodil viis positiivse rahavoo tekkimiseni antud laenude laekumine.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli -298 tuhat eurot (9 kuud 2011: -5 242 tuhat eurot). Saadud ja tagasimakstud laenude positiivne vahe näitab, et Kontsern on jätkuvalt pidanud käesoleval aastal kasutama põhitegevuse likviidsuse toetamiseks laenuraha. Saadud laenude mahtu suurendas uue asfalditehase finantseerimine läbi müük-tagasirent tehingu. Seoses aktiivsema investeerimistegevusega suurenesid kapitalirendi tagasimaksed. Makstud dividendidena kajastuvad Kontserni enamusosalusega tütarettevõtte kasumi väljamaksetest vähemusosanikele kuuluv osa.

Seisuga 30.09.2012 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 066 tuhat eurot (30.09.2011: 6 822 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud võimalikku likviidsusriski tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2012. aasta 9 kuuga ligikaudu 1% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal 4%.

Müügitulu vähenemine välisturgudel oli seotud äritegevuse lõpetamisega Valgevene turul (vt ka tegevusaruande peatükk „Aruandeperioodil toimunud muudatused Kontserni äritegevuses“). Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde alltöövõtust. Välisturgude osakaal müügitulust jääb sarnasele tasemele eelduslikult ka järelejäänud aasta osas.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2012. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.

Kontserni müügitulu 2012. aasta 9 kuuga oli 117 054 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 103 260 tuhat eurot, kasvas müügitulu 13%. Müügitulu kasvu allikad on 2011. aastas kui Eesti ehitusturg väljus pikast langusperioodist ning Kontsern sõlmis suuremahulisi uusi ehituslepinguid, mis hetkel on töös. Ka 2012. aasta esimene pool oli uute lepingute sõlmimise osas edukas. Eeldatavalt jätkub müügitulu kasv ka aasta viimases kvartalis võrreldes aastataguse perioodiga, kuid kasvutempo aeglustub.

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.

Segmentide müügitulu

2012. aasta 9 kuu lõpuks ületas rajatiste segmendi müügitulu hoonete oma ning rajatiste kerge ülekaal püsib eeldatavasti aasta lõpuni. 2012. aasta 9 kuu seisuga moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 49 637 ja 64 607 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 48 756 ja 50 525 tuhat eurot (vt Lisa 8).

Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa ehitusmahtudest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL struktuurifondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub samuti suurem osa (70%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem.

² Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisest on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.

Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis moodustasid jätkuvalt suurima osa avaliku sektori poolt finantseeritud ühiskondlike hoonete ehitustööd. Suurimad tööd antud valdkonnas olid seotud Ämari lennubaasi ehitamisega, mis on tänaseks sisuliselt lõpetatud. Samuti on sisuliselt lõppenud Eesti Vabariigi suursaatkonna ehitustööd Kiievis. Suurimaks pooleliolevaks projektiks on Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse projekteerimis- ja ehitustöövõtt.

Paranenud majanduskeskkond on toonud kaasa eratellijate poolte tehtavate investeeringute suurenemise, mis on eriti tunda andnud ärihoonete alamsegmendis. Kontsern alustas aruandeperioodil viie uue ärihoone ehitamist. Nendest kolm Tallinnas, üks Tartus ja üks Narvas. Võrreldes eelmise aastaga on kasv märgatav, kuid eratellijate investeeringute suhteline vähesus kõrvutatuna avaliku sektoriga on ehitusturul jätkuvalt probleemiks.

Ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on olnud märgata eratellijate investeeringute mõningast kasvu, kuid põhimahu müügitulust moodustasid endiselt põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned. Võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal vähenenud tulenevalt investeeringuid kaasfinantseerivate struktuurifondide toetuste vähenemisest. 2012. aasta müügitulu vähenemist mõjutab ka Valgevenes ehitatava projekti lõpetamine. Korterelamuid ehitas Kontsern kontsernivälistele tellijatele peatöövõtjana, mitte kui arendaja.

Vahearuande seisuga välja kujunenud müügitulu jaotus hoonete segmendis püsib sarnases proportsioonis eeldatavasti ka aasta lõpu seisuga

Oodatult moodustasid aruandeperioodi lõpuks rajatiste segmendis suurima osa müügitulust teedeehituse- ja hoolduse tööd. Olulise panuse alamsegmendi müügitulusse andsid aasta esimeses pooles sõlmitud Tartu läänepoolse ümbersõidu ja idapoolse ringtee ehitustööde lepingud. Kuigi tööde osakaal rajatiste segmendis on vähenenud, on absoluutmahtudes alamsegmendi müügitu võrreldes eelmise aastaga kasvanud.

Insenerehituse osakaalu müügitulus suurendas eelmise aasta teises pooles alustatud Sillamäe sadamarajatiste ehitamine. Samuti avaldab mõju Kärdla külalissadama ehitustööde alustamine möödunud suvel.

Jätkuvalt omavad rajatiste segmendis suurt osakaalu Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste abil finantseeritavad vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööd (muud rajatised) üle Eesti.

Keskkonnaehituse mahud on vähenenud, kuna puudub võrreldava suurusega projekt nagu aasta tagasi, millal oli ehitusjärgus Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd. Kontsern on sõlminud 2012. aastal mitmeid keskkonnaehituse lepinguid, mille põhiline ehitusmaht langeb järgmisse aastasse.

Vahearuande seisuga välja kujunenud müügitulu jaotus rajatiste segmendis püsib sarnases proportsioonis eeldatavasti ka aasta lõpu seisuga.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2012 oli 146 070 tuhat eurot, mis on 6% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.

Mahtude vähenemise tingib osaliselt 2011. aastal sõlmitud suurprojektide (nt Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitamine, Sillamäe sadama kaide ehitamine) järk-järguline teostamine. Taoliste projektide lisandumine on ebaregulaarne ning mõjutab esialgse lisandumisega töödeportfelli kasvu oluliselt (positiivselt). Hilisem tööde teostamine vähendab suurprojekti jääki portfellis ning mõjub teostamata tööde üldmahule negatiivselt.

Teisalt on teostamata tööde mahtude vähenemist võimalik seostada ehitusturul toimuvate muudatustega. Ühiskondlike hoonete ehitamise alamsegmendis on väheneva turumahu tingimustes kõige tihedam konkurents ning võrreldes aastataguse perioodiga on taoliste lepingute osakaal portfellis selle tulemusel ka vähenenud.

Kontsern on seevastu suutnud võrreldes eelmise aastaga suurendada hoonete segmendis äri- ja korterelamute teostamata tööde ning rajatiste segmendis vee- ja kanalisatsioonitrasside ning keskkonnaehituse teostamata tööde mahtusid.

Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 70% (30.09.2011: 74%) kogumahust.

Aruandeperioodi lõpust (30.09.2012) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 7 376 tuhande euro väärtuses.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2012. aasta III kvartali lõpu seisuga töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 789 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) moodustas 372 inimest. Tulenevalt Kontserni tegevusmahtude kasvust 2012. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga nii ITP kui ka tööliste arv. Ehitustegevuse sesoonsusest tulenevalt oli töötajate arv kolmanda kvartali lõpus oodatult suurem kui seda majandusaasta alguses. Samal põhjusel on oodata aasta lõpus töötajate arvu mõningast vähenemist.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2012. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 11 835 tuhat eurot, mis on 12% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 10 543 tuhat eurot. Tööjõukulude kasv on peamiselt tingitud töötajate üldarvu kasvust võrreldes eelmise perioodiga. III kvartalis avaldas tööjõukulude kasvule võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mõju ka osaline eraldiste moodustamine majandustulemuse põhjal arvestatavate võimalike tulemustasude kajastamiseks.

Nordecon AS nõukogu liikmetele arvestati 2012. aasta 9 kuuga tasusid koos sotsiaalmaksuga 176 tuhat eurot (9 kuud 2011: 69 tuhat eurot). Tasud kasvasid seoses Nordecon AS korralise üldkoosoleku otsusega tõsta nõukogu liikmete tasusid alates 2012. aastast. Nordecon AS juhatuse liikmetele arvestati 2012. aasta 9 kuuga tasusid koos sotsiaalmaksuga 387 tuhat eurot (9 kuud 2011: 204 tuhat eurot). Suurenemine võrreldava perioodiga tuleneb mais 2012 tagasi kutsutud juhatuse liikmele makstud lahkumishüvitisest. Nõukogu ja juhatuse tasud sisaldavad III kvartalis moodustatud osalisi eraldisi majandustulemuse põhjal arvestatavate võimalike tulemustasude kajastamiseks. Lõplik hinnang tulemustasude suurusele antakse majandusaasta lõpus.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Seoses müügitulu kiire kasvuga on nii Kontserni töötajate tootlikkus kui ka tootlikkus tööjõukulude suhtes eelmise perioodiga võrreldes tõusnud. Samuti on töötajate ja tööjõukulude tootlikkus tõusnud 2011. aasta lõpuga võrreldes.

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele

Eesti

Eesti ehitusturgu 2012 – 2013 iseloomustavad protsessid/sündmused:

• 2012. aastal ehitusturgu domineerivad rajatiste valdkonna ehitushanked säilitavad oma ülekaalu ka järgmisel aastal. Suuremad võimalused turumahtude mõningaseks kasvuks järgmisel aastal on eelduslikult hoonete valdkonnas, kus võrreldes turu madalseisuga on taastumine olnud kõige vaevalisem. Seda eelkõige juhul, kui naasevad möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised) tellijad. Hoonete valdkonda annavad panuse 2013. aastal eeldatavasti algavad ehitustööd ka kahe suuremahulise avaliku sektori projekti raames – Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak. Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime pakkuda madalal hinnatasemel eluasemeid või kinnisvaraturul mõne täitmata turuniši leidmine. Endiselt tuleb arvestada pangapoolsete finantseerimistingimuste muutumisega konservatiivsemaks.
• Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Uute hangete maht hakkab käesoleva eelarveperioodi lõpu (2013) lähenedes juba 2012. aasta teisel poolel vähenema, kuna kaasfinantseerimise tingimused eeldavad eelarveperioodi jooksul ka projekti lõpetamist. Vajadus valmistuda avaliku sektori investeeringute vähenemiseks alates 2013. aastast suurendab konkurentsi ning survestab ehitusettevõtete kasumiootusi. Ebakindlust järgmiste aastate ees lisab täna veel ka selguse puudumine Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2014-2020) investeeringumahtude osas.

• Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga palju keskmise suurusega (ca 15-40 miljonit eurot aastakäive) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid. 2012. aastal seni läbiviidud hangete tulemustele tuginedes on nimetatud valdkonnas endiselt tugev hinnasurve. Viimase kolme aasta kogemusele tuginedes on tõenäoline, et tihedas konkurentsis ja ebapiisava nõudluse tingimustes toimub pigem aeglane vähenemine kui kiired korrektsioonid ehitusteenust vahendatavate ettevõtete arvus. Lisaks konkurentsile avaldab turuosalejate arvule ja tegevusmahtude suurusele mõju võime osaleda pakkumistegevuses ja vastata hanketingimustele. Lepingute teostusfaasis on määravaks finantsjuhtimine (sh suhted pankadega) ja piisava likviidsuse tagamine.
• Jätkub kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete mõningane vaidlustamine, kuid seda pigem põhimõttelistele kui tehnilistele argumentidele tuginedes. Mõnevõrra vähem tühistatakse ka riigihankeid põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarveid koostanud tegelikkusele mittevastavaid ehitushindu kasutades ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides.
• Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Asjaolud, mis avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes suurendavad kokkuvõtlikult kõigi turulosalejate riske.
• Sisendhindade kasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga ning jääb 2012. aastal kvartaalselt mõne protsendi piiridesse. Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla märgatavalt suuremad ning raskesti või mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid). 2011. aastal alanud sisendhindade kasv on jõudnud tasemele, mis on üheks peamiseks probleemiks eratellijate investeerimisotsustele.
• Olukord ehituse tööjõuturul on suhteliselt stabiilne. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude edasisel suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema taas kasvavaks väljakutseks. 2012. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üleüldist suurendamist, kuid surve töötasude tõstmisele püsib jätkuvalt suur. Põhjamaade suunaline tööalane migratsioon enam hüppeliselt ei kasva ning arvestatava tõenäosusega võib sealse ehitusturu mahtude stabiliseerumisega toimuda sama ka töötajate liikumise osas.
• 2012. aastal avaldab ehitusturule kindlasti jätkuvalt suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) juba toimunud hüppeline nõudluse kasv, mis kergitab ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile. 2013 aastal, kui kõnealused ressursid saavad enamuses kasutatud, on hüppeliselt väheneva töömahu tõttu oodata tihedamat konkurentsi, eelkõige vastavates segmentides tegutsevate väiksemate ja keskmiste ettevõtete vahel.
• Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk eratellijate poolt sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest, eksporditurgudest ning nende baasilt tehtavatest prognoosidest. Ettevõtted, investorid ja pangad on 2011. aasta majandusstatistika põhjal teinud viimastel aastatel pigem otsuseid, mis on erasektori investeeringuid tagasi hoidnud. 2012. aastal toimunud elavnemine jätkub ka 2013. aastal, kuid otsustusprotsessid on aeganõudvad ja ettevaatlikud ning eratellijatest ei saa veel reaalset alternatiivi avaliku sektori tellijatele. Samuti pole lõplikku selgust saanud jätkuv Euroopa võlakriis, millel on investeerimisotsustele nii otsesed kui ka kaudsed mõjud. Üksikute suurinvesteeringute lisandumist võib siiski oodata mõnedes hoonete (kaubanduskeskuste laiendused, tööstushooned) ja rajatiste (vesiehitus) alamsegmentides.

Läti ja Leedu

Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2012. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. 2012. aasta lõpus ei ole oodata kohalikul ehitusturul Kontserni huvitavate klientide tegevuse olulist elavnemist. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern seni otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata kuni 2012 aasta lõpuni.

Sarnase tegevusplaaniga on Kontsern tõenäoliselt jätkamas tegevust Ukrainas ka 2013. aastal. 2012. aasta lõpus asub Ukraina äritegevust juhtima uus tegevdirektor. Uus juht on töötanud Nordeconi kontserni Ukraina äritegevusega seotud ettevõttes üle 6 aasta. Peamise ülesandena 2013 a esimeses pooles näeb Kontsern Ukraina tegevuse tulevikuväljavaadete kriitilist analüüsi ja selle tulemustele vastavat tegevuskava.

Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine 2008-2010 kestnud kriisist on olnud vaevaline ja poliitilise stabiilsuse saavutamine raskendatud. Nõudlusele on jätkuvalt suurimat mõju avaldanud eratellijate pessimism riigi poliitilise tuleviku osas ning finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Erainvestoritest tellijad ei ole tänaseni alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas oleks Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.

Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riigis on jätkuvalt segased ajad ning kahjuks tõstab kaasnev määramatus ka riske ehitusturul tegutsejate jaoks.

Soome

Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). Väljavaade 2013. aastal Soomes senise tegevuskava kohaselt jätkamiseks on hetkel positiivne. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).

Peamiste riskide kirjeldus

Äririskid

Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.

Kontsern on teadvustanud riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks.

Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline kindlus kuni praeguse eelarveperioodi lõpuni (2007-2013). Toetussummade väljamaksetingimuste kohaselt peavad alustatud projektid valmis saama eelarveperioodi lõpuks, mis tähendab 2013. aastal alustatavate uute projektide olulist vähenemist võrreldes eelmiste aastatega. Samuti ei ole hetkel täpselt teada aastateks 2014-2020 koostatava Euroopa Liidu eelarve struktuur, kuid sellesse planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid. Täna teadaoleva põhjal on kavandatud investeeringute mahud pigem kahanemas.

Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.

Kriminaalasja lõpetamine Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme vastu

Riigiprokuratuur väljastas 26.09.2012 määruse, millega lõpetas Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme Erkki Suuroru suhtes 2010. aasta novembris alustatud kriminaalasja menetluse.

Nimetatud kriminaalasi puudutas Maanteeameti poolt korraldatud Aruvalla-Kose teelõigu esimest projekteerimis- ja ehitushanget. Selle hanke raames oli Erkki Suurorule ja Nordecon AS-le (tol ajal Nordecon Infra AS) esitatud kahtlustus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise ja kooskõlastatud tegevuse katses ning samuti altkäemaksu andmise katses, mis menetluse käigus kvalifitseeriti ümber pistise andmise katseks.

Pistise andmise katse osas lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse juba varem, 20. juunil 2012 tehtud määrusega. Lõplikus määruses leidis Riigiprokuratuur kogutud tõendeid hinnates, et ühelgi Erkki Suuroru ja  Nordecon AS-i vastu esitatud kahtlustusel pole alust ja lõpetas kriminaalmenetluse nende isikute suhtes tervikuna.

Tegevusriskid

Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamist makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 30.09.2012 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 092 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 925 tuhat eurot.

Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamine ning pakkumiseelarvete koostamine. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.

Finantsriskid

Krediidirisk

Aruandeperioodil ei pidanud Kontsern kajastama olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoidis jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigi ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.

2012. aasta 9 kuu seisuga moodustas nõuete allahindamisest tekkinud krediidikahjum 233 tuhat eurot (9 kuud 2011: 28 tuhat eurot).

Kontsern on kajastanud ligikaudu 2,4 miljoni euro ulatuses nõude tellija vastu (sisaldab osaliselt viiviseid), mis on seotud Eesti Meremuuseumi eksponaadihoone ehitamisega. Vastavalt lepingule otsustab nõuete põhjendatuse üle Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus. Kontserni juhtkond on veendunud nõude põhjendatuses ning ei ole kajastanud allahindlusi. Kohtuotsus tehakse eelduste kohaselt 2013. aastal.

Likviidsusrisk

Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.

Kontsern on jätkanud koostöös pankadega 2011. aastal maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirmaga (Roland Berger Strategy Consultants) aastateks 2011-2014 välja töötatud finantseerimiskava rakendamist. Kava kohaselt toetavad pangad Kontserni likviidsuspositsiooni muuhulgas pikaajaliste laenude refinantseerimisega ja põhiosamaksete maksepuhkustega (2011-2012, koos võimalusega pikendada maksepuhkust ka aastaks 2013). Vajadusel toetavad pangad Kontserni läbi täiendavate lühiajaliste laenude. Aruandeperioodi lõpus oli selliseid laene (sh kasutamata limiidid) antud summas 6,2 miljonit eurot.

Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,08 kordselt (30.09.2011: 1,18 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad pangalaenud. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus kehtinud lepingulistest tingimustest. Kuigi Kontsern peab pankadega sõlmitud kokkulepete kohaselt arvelduskrediitide ja muude lühiajaliste laenude refinantseerimist järgmiseks 12 kuuks tõenäoliseks, tehakse vastavad otsused 2013. aastal kui laenude tähtaeg saabub. Seega oli 30.09.2012 seisuga kehtivate lepingutingimuste kohaselt tegu lühiajaliste laenudega. Kontserni hinnangul on lühiajalistena kajastatud selliseid laene summas 10 499 tuhat eurot, mis kajastatuna pikaajalistena tähendaks lühiajalise kohustuste kattekordaja taset 1,24.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 066 tuhat eurot (30.09.2011: 6 822 tuhat eurot).

Intressirisk

Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on valdavalt Euribor. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga suurenenud 7 837 tuhande euro võrra, millest 6 535 tuhat eurot moodustab lühiajalise faktooringkohustuse suurenemine. Seisuga 30.09.2012 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 36 555 tuhat eurot. Intressikulud olid 2012. aasta 9 kuuga 799 tuhat eurot ning võrreldes 2011. aastaga on intressikulud suurenenud 55 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (Euribor/EONIA) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest.

Viimastel aastatel on kasvanud pankade ja liisingettevõtete soov sõlmida lepinguid kasutades ujuvintressimäära, mis suurendab Kontserni avatust baasintresside tõusust tulenevale täiendavale intressikulule. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.

Valuutariskid

Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Alates 2012. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk Valgevene rubla (BYR) suhtes kuna Kontsern on oma tegevuse Valgevenes sisuliselt lõpetanud. Ukraina grivna kurss euro suhtes on olnud stabiilne alates 2010. aastast. Euro ja grivna vahetuskursi muutus 2012. aasta 9 kuu kestel jäi alla 10%. Valuutakursside muutumisest saadud kahjum oli 2012. aasta 9 kuuga 8 tuhat eurot (9 kuud 2011: kasum 35 tuhat eurot).

Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Samuti puudub valuutarisk Leedus, kus Kontserni äritegevus on hetkel peatatud. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis samuti vähendab valuutariski.

Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2011. aasta konsolideeritud müügitulu oli 147,8 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

         Raimo Talviste
         Nordecon AS
         Finants- ja investorsuhete juht
         Tel: +372 615 4445
         Email: raimo.talviste@nordecon.com
         www.nordecon.com