2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)Nordecon AS avalikustab 2012. aasta I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuande.Tallinn, Eesti, 2012-05-10 15:45 CEST --
Börsiteade sisaldab: Nordecon AS konsolideeritud 2012. aasta I kvartali ja 3 kuu finantsaruanded (auditeerimata), ülevaade aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest, väljavaated tegevusturgudele ning peamiste riskide kirjeldus.
Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ OMX ja Nordecon’i koduleheküljel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Vahearuandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/root/et/investorile/investorite-presentatsioonid).
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR '000 |
31.03.2012 |
31.12.2011 |
VARA |
|
|
Käibevara |
|
|
Raha ja raha ekvivalendid |
5 385 |
9 908 |
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded |
28 274 |
34 645 |
Ettemaksed |
2 661 |
2 610 |
Varud |
24 154 |
24 120 |
Müügiootel põhivara |
0 |
242 |
Käibevara kokku |
60 474 |
71 525 |
Põhivara |
|
|
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud |
191 |
199 |
Pikaajalised finantsinvesteeringud |
26 |
26 |
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded |
2 338 |
2 504 |
Kinnisvarainvesteeringud |
4 930 |
4 930 |
Materiaalne põhivara |
7 534 |
7 437 |
Immateriaalne põhivara |
14 934 |
14 960 |
Põhivara kokku |
29 953 |
30 056 |
VARA KOKKU |
90 427 |
101 581 |
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
Lühiajalised kohustused |
|
|
Laenukohustused |
23 466 |
19 130 |
Võlad hankijatele |
19 161 |
27 403 |
Muud võlad |
3 583 |
4 930 |
Ettemaksed |
9 998 |
10 587 |
Eraldised |
388 |
485 |
Lühiajalised kohustused kokku |
56 596 |
62 535 |
Pikaajalised kohustused |
|
|
Pikaajalised laenukohustused |
5 610 |
9 513 |
Võlad hankijatele |
199 |
199 |
Muud võlad |
96 |
96 |
Eraldised |
876 |
841 |
Pikaajalised kohustused kokku |
6 781 |
10 649 |
KOHUSTUSED KOKKU |
63 377 |
73 184 |
|
|
|
OMAKAPITAL |
|
|
Aktsiakapital |
19 657 |
19 657 |
Kohustuslik reservkapital |
2 554 |
2 554 |
Realiseerumata kursivahed |
-402 |
-463 |
Jaotamata kasum (kahjum) |
3 199 |
4 563 |
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital |
25 008 |
26 311 |
Mittekontrolliv osalus |
2 042 |
2 086 |
OMAKAPITAL KOKKU |
27 050 |
28 397 |
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
90 427 |
101 581 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR '000 |
3k 2012 |
3k 2011 |
2011 |
Müügitulu |
22 475 |
17 723 |
147 802 |
Müüdud toodangu kulu |
-22 439 |
-17 796 |
-147 608 |
Brutokasum |
36 |
-73 |
194 |
|
|
|
|
Turustuskulud |
-76 |
-96 |
-317 |
Üldhalduskulud |
-1 230 |
-1 067 |
-4 641 |
Muud äritulud |
113 |
226 |
806 |
Muud ärikulud |
-88 |
-106 |
-672 |
Ärikasum (kahjum) |
-1 245 |
-1 116 |
-4 630 |
|
|
|
|
Finantstulud |
145 |
183 |
938 |
Finantskulud |
-284 |
-305 |
-1 086 |
Finantstulud ja –kulud kokku |
-139 |
-122 |
-148 |
|
|
|
|
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum |
-24 |
0 |
100 |
|
|
|
|
Maksustamiseelne kasum (kahjum) |
-1 408 |
-1 238 |
-4 678 |
Tulumaks |
0 |
4 |
-30 |
Puhaskasum (kahjum) |
-1 408 |
-1 234 |
-4 708 |
|
|
|
|
Muu koondkasum (kahjum): |
|
|
|
Realiseerumata kursivahed |
61 |
115 |
-329 |
Kokku muu koondkasum (kahjum) |
61 |
115 |
-329 |
Kokku koondkasum (kahjum) |
-1 347 |
-1 119 |
-5 037 |
|
|
|
|
Puhaskasum (kahjum): |
|
|
|
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa |
-1 364 |
-1 177 |
-5 304 |
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa |
-44 |
-57 |
596 |
Kokku puhaskasum (kahjum) |
-1 408 |
-1 234 |
-4 708 |
|
|
|
|
Koondkasum (kahjum): |
|
|
|
- emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa |
-1 303 |
-1 090 |
-5 924 |
- mittekontrollivale osalusele kuuluv osa |
-44 |
-29 |
887 |
Kokku koondkasum (kahjum) |
-1 347 |
-1 119 |
-5 037 |
|
|
|
|
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emavõtte aktsionäridele: |
|
|
|
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes |
-0,04 |
-0,04 |
-0,17 |
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes |
-0,04 |
-0,04 |
-0,17 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR '000 |
3k 2012 |
3k 2011 |
Rahavood äritegevusest |
|
|
Laekumised ostjatelt |
33 481 |
21 774 |
Maksed tarnijatele |
-31 652 |
-20 525 |
Makstud käibemaks |
-1 558 |
-372 |
Maksed töötajatele ja töötajate eest |
-4 073 |
-2 853 |
Makstud tulumaks |
-12 |
-1 |
Netorahavoog äritegevusest |
-3 814 |
-1 977 |
|
|
|
Rahavood investeerimistegevusest |
|
|
Materiaalse põhivara soetamine |
-288 |
-6 |
Põhivara müük |
128 |
277 |
Antud laenud |
-294 |
-39 |
Antud laenude laekumised |
9 |
13 |
Saadud intressid |
0 |
3 |
Netorahavoog investeerimistegevusest |
-445 |
248 |
|
|
|
Rahavood finantseerimistegevusest |
|
|
Saadud laenud |
1 503 |
163 |
Saadud laenude tagasimaksed |
-851 |
-1 164 |
Kapitalirendi maksed |
-605 |
-493 |
Makstud intressid |
-310 |
-289 |
Netorahavoog finantseerimistegevusest |
-263 |
-1 783 |
|
|
|
Rahavoog kokku |
-4 522 |
-3 512 |
|
|
|
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul |
9 908 |
5 818 |
Valuutakursimuutused |
-1 |
-3 |
Raha jäägi muutus |
-4 522 |
-3 512 |
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul |
5 385 |
2 303 |
2012. aasta I kvartali majandustulemuste kokkuvõte
Kontserni kasumlikkus
Nordeconi kontserni brutokasum 2012. aasta I kvartalis oli 36 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli põhitegevuse tulem kahjumlik ning brutokahjumi suuruseks kujunes 75 tuhat eurot. Siiski peegeldas aasta esimene kvartal ehitusettevõtete kasumlikkuses peamiselt ilmastikutingimustest ja avalike hangete korraldamise põhimõtetest (I kvartalis kuulutatakse riigihankeid võrreldes teiste kvartalitega välja vähem) tulenevat sesoonsust. Kuigi ilmastik oli eelmisest aastast mõnevõrra leebem, mõjutas see endiselt Kontserni tulemust oluliselt. Teehoolduslepingutega seotud kulutused on I kvartalis reeglina aasta suurimad ning fikseeritud lepingutulu korral mõjutavad tegelikud ilmastikutingimused ning teehooldusele kehtestatud mõnevõrra karmistunud nõuded töö kasumlikkust. Samuti tähendas pikk talveperiood (nn tehnoloogiline paus) Kontsernile püsikulude kandmist nimetatud perioodil vähese tulubaasiga rajatiste valdkonnas.
Kontsern on jätkanud tööd kasumlikkuse taastamise nimel. Alates 2010. aastast kasumlikkuse parandamiseks rakendatud Kontserni kulude kokkuhoiumeetmed ja sisemiste tööprotsesside ja –jaotuse tõhusamaks muutmine andis tulemusi juba möödunud aastal. Meetmete suuremat mõju on oodata pigem sellel aruandeperioodil, kuna lõpevad viimased varem kasumlikkust oluliselt mõjutanud, aastatel 2009-2010 sõlmitud, kahjumlikud lepingud. Samas tuleb kindlasti teadvustada asjaolu, et ehituslepingute kasumite kajastamine toimub vastavalt iga projekti valmidusastmele, mis pikaajaliste lepingute korral tähendab kasumite realiseerumist järk-järgult terve lepinguperioodi vältel.
Kuigi endiselt pole tegemist veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond arvamusel, et Kontsern liigub õiges suunas, et suurendada põhitegevuse kasumlikkust 2011. aastaga võrreldes. Sellele annavad hetkel kinnitust ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde portfellis sisalduvate töösolevate projektide lõppkasumlikkusele antud hinnangud.
Kontserni hinnangul vähenes 2011. aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurentsisurve tuntavalt. Seda nii osade ehitusettevõtete pankrottide või turult lahkumisotsuste tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et kõik ettevõtted pidid viimastel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seadis piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti said paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht suure arvu ehituse peatöövõtuga tegelevate ettevõtete kohta. Kokkuvõttes tähendab see, et ettevõtete poolt võetud riskid hinnakujunduses on küll kaalutletumad kui möödunud ehitusturu kiire languse perioodil, kuid kasumlike lepingute sõlmimiseks tuleb nendega siiski jätkuvalt arvestada.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2012. aasta I kvartalis 1 230 tuhat eurot, sisaldades ühekordseid kulutusi konsultatsioonideks ettevõtte tegevusstrateegia täpsustamisel muutuvates oludes. Üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aastaga langenud 5,5%-ni müügitulust (2011 I kvartal: 6,0%). Kulude kontrollimise meetmed on Kontsernis jätkuvalt hästi töötanud ning kõnealuste kulude taset suudetakse Kontserni juhtkonna hinnangul aasta kokkuvõttes hoida alla eesmärgistatud piiri, s.o 5% müügitulust.
Eelnevast tulenevalt kujunes Kontserni ärikahjumiks 2012. aasta I kvartalis 1 245 tuhat eurot (2011 I kvartal: 1 116 tuhat eurot). Kahjumi mõningane suurenemine võrreldes eelmise aastaga tuleb muulhulgas muude äritulude koosseisus kajastatud põhivara realiseerimise kasumitest, mis võrreldaval 2011. aastal olid üle kahe korra suuremad (213 tuhat eurot) kui 2012. a I kvartalis (100 tuhat eurot).
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 408 tuhat eurot, millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 1 364 tuhat eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli Kontserni puhaskahjumiks 1 234 tuhat eurot ning emaettevõttele kuuluv osa sellest moodustas 1 177 tuhat eurot.
Kontserni rahavood
2012. aasta I kvartalis moodustas äritegevuse netorahavoog -3 814 tuhat eurot (2011 I kv: -1 977 tuhat eurot). Olukorras, kus laekumised ostjatelt ületasid maksed tarnijatele, viis rahavoo negatiivseks tasutud käibemaks ja tööjõumaksud, mis võrreldes eelmise aastaga kasvasid oluliselt. Aruandeperioodi I kvartalis soetas Kontsern suures mahus ehitusteenuseid välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid teenuse edasimüügil Eestis tuleb käibemaks tasuda. Aasta varem tekkis Kontsernil äritegevusest tulenevalt käibemaksu ettemakseid, mille abil tasaarvestati tööjõumaksude tasumise kohustusi. Nimetatud tasaarvestamise võimalus aruandeaasta I kvartalis puudus. Endiselt mõjutas Kontserni äritegevuse rahavoogusid projektide rahavoo tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-100 päeva. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringteenust. Aruandeaasta äritegevuse rahavoole hakkab positiivsemat mõju avaldama asjaolu, et Kontsern on lähikuudel lõpetamas perioodil 2009-2010 sõlmitud viimaste oluliste kahjumitega lepingute täitmise.
Investeerimistegevuse rahavoog 2012. aasta I kvartalis oli -445 tuhat eurot (2011 I kv: 248 tuhat eurot). Negatiivse rahavoo põhjustasid eelkõige antud laenud sidusettevõtetele ja põhivara soetamisel tasutud summad ja ettemaksed. Võrreldaval perioodil oli positiivse investeerimistegevuse rahavoo põhjuseks põhivara müügist laekunud summad. Investeerimistegevusega seotud raha sisstulekud ja väljaminekud olid absoluutnumbrites eeldatult tagasihoidlikud.
Finantseerimistegevuse rahavoog oli -263 tuhat eurot (2011 I kv: -1783 tuhat eurot). Kontserni finantseerimistegevus on stabiliseerunud tänu Kontserni ja pankade poolt tehtud kokkulepetele maksepuhkuste ning lepingute pikendamise osas, kusjuures nimetatud muudatustega ei ole Kontserni intressimäärad oluliselt muutunud.
Seisuga 31.03.2012 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 385 tuhat eurot (31.03.2011: 2 303 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud võimalikku likviidsusriski tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
Suhtarv / näitaja |
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Müügitulu, tuhat eurot |
22 475 |
17 723 |
11 248 |
147 802 |
Müügitulu muutus |
27% |
58% |
-70% |
49% |
Puhaskasum, tuhat eurot |
-1 408 |
-1 234 |
-1 606 |
-4 708 |
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot |
-1 364 |
-1 177 |
-1 316 |
-5 304 |
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk |
30 756 728 |
30 756 728 |
30 756 728 |
30 756 728 |
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot |
-0,04 |
-0,04 |
-0,04 |
-0,17 |
|
|
|
|
|
Üldhalduskulude määr müügitulust, % |
5,5% |
6,0% |
10,4% |
3,1% |
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust, % |
3,1% |
4,5% |
5,3% |
3,1% |
|
|
|
|
|
EBITDA, tuhat eurot |
-647 |
-484 |
-1 968 |
-1 819 |
EBITDA määr müügitulust, % |
-2,9% |
-2,7% |
-17,5% |
-1,2% |
Brutokasumi määr müügitulust, % |
0,2% |
-0,4% |
-13,5% |
0,1% |
Ärikasumi määr müügitulust, % |
-5,5% |
-6,3% |
-25,9% |
-3,1% |
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita, % |
-6,0% |
-7,5% |
-25,9% |
-3,5% |
Puhaskasumi määr müügitulust, % |
-6,3% |
-7,0% |
-14,3% |
-3,2% |
Investeeritud kapitali tootlus, % |
-2,1% |
-1,5% |
-1,7% |
-5,9% |
Omakapitali tootlus, % |
-5,1% |
-3,8% |
-3,6% |
-15,2% |
Omakapitali osakaal, % |
29,9% |
35,5% |
44,0% |
28,0% |
Finantsvõimendus |
42,2% |
44,8% |
22,8% |
32,8% |
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja |
1,07 |
1,36 |
1,74 |
1,14 |
|
|
|
|
|
|
31.03.2012 |
31.03.2011 |
31.03.2010 |
31.12.2011 |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud,
tuhat eurot |
136 235 |
91 974 |
88 603 |
134 043
|
Müügitulu muutus = (Aruandeperioodi müügitulu/Eelmise perioodi müügitulu) – 1*100
Puhaskasum aktsia kohta (EPS) = Emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist/Kaalutud keskmine aktsiate arv
Üldhalduskulude määr müügitulust = (Üldhalduskulud / Müügitulu)*100
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust = (Viimase 4 kvartali üldhalduskulud / Viimase 4 kvartali müügitulu)*100
EBITDA = Ärikasum + Kulum + Firmaväärtuse allahindlused
EBITDA määr müügitulust = (EBITDA / Müügitulu)*100
Brutokasumi määr müügitulust = (Brutokasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr müügitulust = (Ärikasum / Müügitulu)*100
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita = ((Ärikasum – Põhivara müügikasum – Kinnisvara müügikasum) / Müügitulu)*100 |
Puhaskasumi määr müügitulust = (Perioodi puhaskasum / Müügitulu)*100
Investeeritud kapitali tootlus = ((Kasum enne tulumaksustamist + intressikulud) / Perioodi keskmine (Intressi kandvad kohustused + omakapital))*100
Omakapitali tootlus = (Aruandeperioodi puhaskasum / Perioodi keskmine omakapital kokku)*100
Omakapitali osakaal = (Omakapital kokku / Kohustused ja omakapital kokku)*100
Finantsvõimendus = ((Intressikandvad kohustused – Raha ja raha ekvivalendid) / (Intressikandvad kohustused + Omakapital))*100
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara kokku / Lühiajalised kohustused kokku |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni poolt väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2012. aasta I kvartalis ligikaudu 2% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal 8%.
|
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Eesti |
98% |
92% |
96% |
97% |
Ukraina |
0% |
0% |
4% |
0% |
Valgevene |
0% |
5% |
0% |
1% |
Soome |
2% |
3% |
0% |
2% |
Müügitulu osakaalu langus välisturgudel oli seotud äritegevuse lõpetamisega Valgevene turul (vt ka tegevusaruande peatükk „Toimunud muudatused Kontserni äritegevuses 2012. aasta I kvartalis“), mille osakaal eelmise aasta esimeses kvartalis oli 5%. Müügitulu osakaal Soomes koosnes seal teostatud betoonitööde alltöövõtust. Välisturgude osakaal müügitulust jääb sarnasele tasemele eelduslikult ka järelejäänud aasta osas.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhatuse poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.
2012. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja kinnisvaraarenduse vallas.
Kontserni müügitulu 2012. aasta I kvartalis oli 22 475 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 17 723 tuhat eurot, kasvas müügitulu 27%. Müügitulu kasvu allikad on 2011. aastas kui Eesti ehitusturg väljus pikast langusperioodist ning Kontsern sõlmis võrreldes 2010 aastaga oluliselt rohkem uusi ehituslepinguid. Eeldatavalt jätkub müügitulu kasv ka järgmistes kvartalites võrreldes aastataguse perioodiga, kuid selle kasvutempo aeglustub mõnevõrra.
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus. Segmendisisese piiranguna on Kontsern seadnud strateegilise ülempiiri korterelamute ehitusmahtudele, mis peab jääma alla 20% kogumüügist.
Segmentide müügitulu
2012. aasta I kvartalis jagunes müügitulu kahe põhisegmendi osas suhteliselt võrdselt. Üldjuhul on aasta esimeses kvartalis olnud hoonete segmendi osakaal rajatiste omast suurem, kuna talveperiood ei võimaldanud teostada täismahus rajatiste valdkonna projekte. 2012. aasta I kvartali lõpu seisuga moodustas hoonete ja rajatiste segmentide müügitulu kokku vastavalt 11 865 ja 9 973 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 8 724 ja 8 389 tuhat eurot (vt Lisa 8).
Ehitusturul on juba pikemat aega olnud suurem osa pakkumistest rajatiste valdkonnas (eelkõige riigi ja EL struktuurifondide toel ehitatavad projektid) ja Kontserni teostamata tööde portfellis kuulub suurem osa (78%) lepingutest rajatiste segmenti. Samas on segmentide müügitulud olnud eelmistel perioodidel suhteliselt võrdsed. Selle tingib asjaolu, et olemasolevad hoonete segmendi lepingud on ajaliselt lühemad, kui rajatiste omad. Rajatiste segmendi lepingud jagunevad pikema perioodi peale (nt teehooldelepingud) ning nende osakaal realiseerunud müügitulus suhteliselt väiksem. Aasta järgmistes kvartalites on oodata, et rajatiste tegevussegmendi osakaal suureneb võrreldes hoonete omaga..
Müügitulu jaotus segmentides*
Tegevussegmendid |
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Hooned |
54% |
51% |
72% |
48% |
Rajatised |
46% |
49% |
28% |
52% |
* Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandluse standardi IFRS 8 „Tegevussegmendid“ jõustumisest on Kontsern muutnud raamatupidamisaruandes segmentide käsitlust. Ukraina ja Valgevene hoonete segment, mis raamatupidamise vahearuandes on esitatud eraldiseisvalt, kuulub tegevusaruandes hoonete segmendi koosseisu. Tegevusaruande segmendiinfo ei sisalda raamatupidamisaruande „muud segmendid“ müügitulu.
Tegevussegmentide vaheline jaotus tegevusaruandes tugineb projektide liigitamisele lähtuvalt nende sisust (st hoonete või rajatiste valdkond). Raamatupidamisaruande segmendiaruandes tugineb hoonete ja rajatiste valdkondade vaheline jaotus vastavalt tütarettevõtete põhilise tegevusvaldkonna järgi (IFRS 8 „Tegevussegmendid“ nõudeid järgides). Tütarettevõte, kelle põhitegevus toimub rajatiste segmendis on raamatupidamisaruandes kajastatud vastavas segmendis. Tegevusaruandes on tütarettevõtte poolt tehtud tööde mahud kajastatud vastavalt nende sisule. Erinevused kahe aruande vahel ei ole olulised kuna Kontserni ettevõtted on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele valdkondadele, v.a tütarettevõte Nordecon Betoon OÜ, kelle tegevus jaguneb hoonete ja rajatiste segmendi vahel. Emaettevõtte näitajad on mõlemas aruandes jagatud lähtuvalt tööde sisust.
Segmendisisene müügitulu
Jätkuvalt moodustasid hoonete segmendis suurima osa avaliku sektori poolt finantseeritud ühiskondlike hoonete ehitustööd. Võrreldes aastataguse perioodiga on nende osakaal langenud. Osaliselt on tegemist muude alamsegmentide osakaalude kasvuga, kuid seoses paari suurema objekti põhimahtude valmimisega 2011. aastal (sh Meremuuseumi ehitustööd) on vähenenud kvartalite võrdluses ka absoluutmahud. Suurimad tööd antud valdkonnas olid seotud Ämari lennubaasi ehitamisega. 2011. aastal toimus majanduskeskkonna tingimuste paranedes mõningane elavnemine äri- ning tööstus- ja laohoonete ehitamise segmendis, mis tähendas eratellijate poolt väiksemamahuliste (2-4 miljonit eurot) investeeringute tegemist. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid mõlemas alamsegmendis vastavalt ka teostatud tööde mahud. Olulise mahu tööstus- ja laohoonete alamsegmenti annavad ka põllumajandussektori tellimusel rajatavad hooned. Kontsern ehitas korterelamuid kontsernivälistele tellijatele peatöövõtjana, mitte kui arendaja.
Hoonete segmendi siseselt mõjutab tööde jagunemist projektide nappus turul, mis sunnib ettevõtteid konkureerima kõikides valdkondades ning lepinguid sõlmitakse võrreldes tehtud pakkumiste arvuga vähe. Selline olukord ei võimalda keskenduda konkreetsele tegevusalale ning segmendi sisemine müügitulu jaotus võib aasta jooksul võrreldes käesolevaga oluliselt muutuda.
Müügitulu jaotus hoonete segmendis |
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Ärihooned |
19% |
11% |
22% |
12% |
Tööstus- ja laohooned |
32% |
28% |
28% |
40% |
Ühiskondlikud hooned |
42% |
58% |
34% |
45% |
Korterelamud |
7% |
3% |
16% |
3% |
Rajatiste segmendi sisemises jaotuses andsid müügitulusse suurima panuse muud rajatised, mille põhiosa moodustasid vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitustööd Eesti eri paigus. Osakaalu langus võrreldes eelmise aastaga tulenes teiste alamsegmentide mahtude kasvust. Nimelt suurenesid oluliselt nii teedeehituse ja -hoolduse kui ka insenerehituse alamsegmentide mahud. Esimese osas oli suur mõju 2011. aastal sõlmitud Aruvalla-Kose teelõigu ning Tallinna ringteel oleva Luige ristmiku ehitustöödel. Insenerehituse osakaalu müügitulus suurendas eelmise aasta teises pooles alustatud Sillamäe sadamarajatiste ehitamine. Keskkonnaehituse mahud on vähenenud kuna puudub võrreldava suurusega projekt nagu aasta tagasi, millal oli ehitusjärgus Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd. Arvestades olemasolevaid ning lisandunud suuremaid teeehitusprojekte (sh Tartu läänepoolse ümbersõidu ja Tartu linna idapoolse ringtee projekteerimis- ja ehitustööd) on eelkõige selles alamsegmendis oodata osakaalude suurenemist aasta jooksul.
Müügitulu jaotus rajatiste segmendis |
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Teedeehitus ja –hooldus |
36% |
21% |
52% |
47% |
Insenerehitus (sh vesiehitus) |
19% |
1% |
3% |
10% |
Muud rajatised |
41% |
50% |
30% |
35% |
Keskkonnaehitus |
4% |
28% |
15% |
8% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2012 oli 136 235 tuhat eurot, mis on 48% rohkem võrreldes aastataguse 91 974 tuhande euroga. Kasv tuleneb nii ehitusturu üldisest kasvust kui ka Kontserni eduka pakkumistegevuse tulemusel lisandunud suurprojektide (nt Aruvalla-Kose teelõik, Sillamäe sadamarajatised, Luige ristmik, Ämari lennubaas jm.) mahust alates 2011. aasta II kvartalist.
|
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot |
136 235 |
91 974 |
88 603 |
134 043 |
Jätkuvalt on tööde portfellis suur osakaal rajatiste segmendiga seotud töödel, mis moodustavad 78% (31.03.2011: 71%) kogumahust.
Perioodil bilansipäevast (31.03.2012) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 26 623 tuhande euro väärtuses. Sellest 13 955 tuhat eurot moodustab 26.04.2012 sõlmitud leping Tartu linna idapoolse ringtee 1. ehitusala projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2012. aasta I kvartali jooksul töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 734 inimest. Nendest insenertehniline personal (ITP) moodustas 362 inimest. Tulenevalt Kontserni tegevusmahtude kasvust 2011. aastal kasvas võrreldes eelmise aastaga nii ITP kui ka tööliste arv. Aasta jooksul on ehitustegevuse sesoonsusest tulenevalt oodata töötajate arvu mõningast suurenemist.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
|
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
ITP |
362 |
337 |
354 |
351 |
Töölised |
372 |
362 |
391 |
380 |
Keskmine kokku |
734 |
699 |
745 |
731 |
Kontserni 2012. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 3 147 tuhat eurot, mis on 2% rohkem, kui eelmise majandusaasta võrreldaval perioodil, millal tööjõukulud olid kokku 3 076 tuhat eurot.
Nordecon AS nõukogu liikmetele arvestati 2012. aasta I kvartalis tasusid koos sotsiaalmaksuga 21 tuhat eurot. Eelmisel aastal oli vastav näitaja samuti 21 tuhat eurot. Nordecon AS juhatuse liikmetele arvestati 2012. aasta I kvartalis tasusid koos sotsiaalmaksuga 72 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil 2011. aastal arvestati tasusid 72 tuhat eurot.
Töö tootlikkuse mõõtmine
Seoses müügimahtude kiire kasvuga on nii kontserni töötajate tootlikkus kui ka tootlikkus tööjõukulude suhtes eelmise perioodiga võrreldes tõusnud. Samuti on töötajate ja tööjõukulude tootlikkus tõusnud 2011. aasta lõpuga võrreldes.
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
|
3k 2012 |
3k 2011 |
3k 2010 |
2011 |
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot |
206,4 |
138,7 |
126,9 |
202,3 |
Muutus võrreldava perioodi suhtes % |
48,8% |
9,3% |
-33,4% |
57,7% |
|
|
|
|
|
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot |
10,7 |
7,4 |
6,3 |
10,4 |
Muutus võrreldava perioodi suhtes |
43,6% |
17,6% |
-15,7% |
51,6% |
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali töötajate keskmine arv)
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev) = (4 viimase kvartali müügitulu) / (4 viimase kvartali tööjõukulud) |
Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele
Eesti
Eesti ehitusturgu 2012. aastal iseloomustavad protsessid/sündmused:
-
2012. aastal ei oota Kontsern ehitusturult tervikuna suurt kasvu. Domineerivad endiselt rajatiste valdkonna ehitushanked. Suuremad võimalused turumahtude mõningaseks kasvuks on eelduslikult hoonete valdkonnas, kus võrreldes turu madalseisuga on taastumine olnud kõige vaevalisem. Seda eelkõige juhul, kui naasevad möödunud perioodidel suuresti kadunud erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijad. Uue elukondliku kinnisvara arendamise osas on projekti eduka läbiviimise eelduseks võime pakkuda madalal hinnatasemel eluasemeid või kinnisvaraturul mõne täitmata turuniši leidmine. Endiselt tuleb arvestada väga muutlike tingimustega ostjate käitumises, aga ka pangapoolsete finantseerimistingimuste muutumisega konservatiivsemaks.
-
Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Taoliste projektide läbiviimise edukus on otseselt seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ning hangete edukaks läbiviimiseks vajalike oskustega. Hangete tervikliku kvaliteedi kõikumine põhjustab seisakuid ja tõrkeid nii hankeprotsessis kui ka ehitustööde teostamise ajal.
-
Ehitusturul osalejate konsolideerumine jätkub eelkõige hoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas, kus on jätkuvalt liiga tihe konkurents. 2011. aastal läbi viidud hangete tulemustele tuginedes võib öelda, et nimetatud valdkonnas on endiselt tugev hinnasurve. Lisaks konkurentsile avaldab turuosalejate arvule ja tegevusmahtude suurusele mõju võime osaleda pakkumistegevuses ja vastata hanketingimustele. Lepingute teostusfaasis on määravaks finantsjuhtimine (sh suhted pankadega) ja piisava likviidsuse tagamine, eriti juhul, kui tegemist on kahjumlike lepingute täitmisega.
-
Võib jätkuda kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine, kuid seda pigem põhimõttelistele kui tehnilistele argumentidele tuginedes. Riigihankeid tühistatakse põhjusel, et tellijad on alustatavate projektide eelarved koostanud pigem 2009-2010 ehitushindu silmas pidades, mis kahjuks täna pole enam realistlikud ja ehitusettevõtete pakkumised ületavad neid kümnetes protsentides. Nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu on suur kõigile protsessis osalejatele.
-
Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustesse jäävad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, väga pikad maksetähtajad jms. Asjaolud, mis avalike hangete vähempakkumistele tuginevates tingimustes suurendavad kokkuvõtlikult kõigi turulosalejate riske.
-
Sisendhindade kasv aeglustub võrreldes eelmise aastaga ning jääb 2012. aastal kvartaalselt mõne protsendi piiridesse. Samas eksisteerib valdkondi, kus hinnamuutused on kohati prognoosimatud ja sellest tulenevalt võivad olla ka märgatavalt suuremad ning raskesti või üldse mitte mõjutatavad (nafta- ja metallitooted, teatud muud materjalid).
-
Olukord ehituse tööjõuturul on mõnevõrra stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade-suunaline tööalane migratsioon enam oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud, kuid ehitusturu mahtude suurenemisel saab kvaliteetse tööjõu puudus olema jätkuvalt probleemiks. 2012. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude üldist suurendamist.
-
2012. aastal avaldab ehitusturule kindlasti suurt ja kahjuks kohati prognoosimatut mõju riigi poolt CO2 emissioonikvootide müügist saadud rahaliste vahendite massiivne suunamine äärmiselt lühikese perioodi jooksul hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Selle tulemusel on üksikutes spetsiifilistes ehitustööde lõikudes (avatäited, fassaadi- ja katusetööd, küttesüsteemid jms) juba toimunud hüppeline nõudluse kasv, mis kergitas ebamõistlikult vastavaid hindu ja tekitab seeläbi ajutiselt probleeme kogu sektorile.
-
Ehitussektorisse suunatud investeeringute hulk eratellijate poolt sõltub oluliselt majanduskasvu kiirusest ning selle baasilt tehtavatest prognoosidest. Nii ettevõtted, investorid kui ka pangad on 2011. aasta majandusstatistika põhjal teinud viimastel aastatel pigem otsuseid, mis on erasektori investeeringuid vähendanud. 2012. aastal investeeringute maht oluliselt ei kasva, kuna praeguste vaadete kohaselt on majanduskasv pärast tõusu 2010. aasta madalseisust aeglustumas ja tarbijate kindlustunne madal. Samuti pole lõplikku lahendust leidnud Euroopa võlakriis. Investeeringute jõulisemat kasvu võib oodata mõnedes hoonete ja rajatiste alamsegmentides.
Läti ja Leedu
Kontserni hinnangul kestab Läti ehitusturu kohanemine majanduslanguse järgsetes tingimustes ka 2012. aastal. Kontsern ei välista lähiaastatel tegevust Lätis projektipõhiselt läbi Eesti ettevõtete, kaasates vajadusel partnereid. Projektipõhise töö jätkumine eeldab, et projekte on võimalik läbi viia kasumlikult. See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Hetkel on Kontsern oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud ning jälgib turul toimuvat ega välista lähiaastatel tegevust Leedus projektipõhiselt. Tegevuse ajutise peatamisega ei kaasne Kontsernile olulisi kulusid. See ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega Leedu ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete.
Ukraina
Kontsern tegutseb Ukrainas eelkõige välismaistele eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega äri- ja tootmishoonete segmendis. Viimasel kolmel aastal on nimetatud segmentides eratellijad pea täielikult puudunud. 2012. aastal ei ole oodata kohalikul ehitusturul Kontserni huvitavate klientide tegevuse olulist elavnemist. Säilitades hetke kulubaasiga minimaalset valmisolekut, on Kontsern otsustanud Ukrainas äritegevust jätkata kuni 2012 aasta lõpuni. Kontsern analüüsib Ukraina äritegevuse jätkusuutlikkust perioodiliselt ning edasise tegevuse osas tehakse täpsem otsus käesoleva aasta sügisel.
Kohaliku ehitusturu põhilised riskid on seotud riigi- ja omavalitsuse ning kohtusüsteemi nõrga toimimisefektiivsusega. Ukraina majanduse taastumine 2008-2010 kestnud kriisist on olnud vaevaline ja poliitilise stabiilsuse saavutamine raskendatud. Nõudlusele on jätkuvalt suurimat mõju avaldanud eratellijate pessimism riigi poliitilise tuleviku osas ning finantsvahendite puudumine ehitustegevuse alustamiseks. Erainvestoritest tellijad ei ole tänaseni alustanud selliste investeeringute tegemist, mille osas oleks Kontsernil teiste turulolijate ees konkurentsieeliseid ehitusteenuse pakkumisel.
Ligikaudu 46 miljoni elanikuga riiki ootavad ees rasked valikud ning kahjuks tõstab kaasnev määramatus ka riske ehitusturul tegutsejate jaoks.
Soome
Kontserni tegevus Soome turul on keskendunud üksnes betoonitööde alltöövõtule, kus Eesti ettevõtetel on jätkuvalt mõningaid eeliseid kohalike ettevõtete ees tööjõuga seotud kogukulude näol. Kohalik betoonitööde (all)töövõtuturg võimaldab konkureerida valitud projektides (põhilisteks kriteeriumiteks asukoht ja tellija madal riskitase). 2012. aastal eeldame, et antud valdkonnas jätkub nõudlus sarnasel tasemel. Kontsern tegutseb Soomes betoonitööde osas siiski tasakaalukalt ja ülemääraseid riske vältides. Kontsern ei kavatse hetkel laiendada oma äritegevust Soome turul teistesse valdkondadesse (sh peatöövõtt, projektijuhtimine jms.).
Peamiste riskide kirjeldus
Äririskid
Kontserni äritegevuse mahtusid ja kasumlikkust mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ning muutused ehitusteenuse nõudluses. Samuti mõjutab äritegevust eelkõige aastaaegadest tingitud ehitustegevuse sesoonsus.
Kontsern on teadvustanud riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus sisendhinnad tõusevad ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga eriti riskantne, kuna antud olukorras võivad need muutuda kiiresti kahjumlikeks.
Eesti ehitusturg sõltub järgmistel perioodidel enim avaliku sektori investeeringutest. Sellest olulise osa moodustavad Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mille jätkumise osas on suhteline kindlus kuni 2013. aastani (k.a), kui praegune eelarveperiood lõpeb. Hetkel ei ole aastateks 2014-2020 koostatava eelarve struktuur täpselt teada, kuid sellesse planeeritavad investeeringud mõjutavad otseselt ja oluliselt ehitusturul tegutsejate äritegevuse mahtusid.
Tegevuse hooajalisus avaldab eelkõige mõju rajatiste ehitamisele välistingimustes (teed, sadamad, tööd pinnasega jms). Valdkonna tegevuse hajutamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on Kontserni eesmärk hoida kahte valdkonda tasakaalus (vt ka tegevusaruande peatükk „Äritegevus tegevusvaldkondade lõikes“). Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendusi, mis lubaksid töötada senisest tõhusamalt ka muutuvates ilmastikutingimustes.
Kriminaalasja algatamine Nordecon AS-i ja tema juhatuse liikme vastu
25. septembril 2008 avaldas Maanteeamet hanketeate riigihanke „E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus“ kohta. Nordecon AS (sellel hetkel Kontserni tütarettevõte Nordecon Infra AS) ja Ramboll Eesti AS osalesid selles riigihankes ühispakkumusega, mille maksumuseks oli 32,4 miljonit eurot.
Kõnealuses riigihankes oli 2008-2010 mitmeid vaidlusi. Maanteeamet üritas riigihanget vaidluste tõttu ka kehtetuks tunnistada, kuid riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tunnistas Maanteeameti vastava otsuse kehtetuks. Hankega jõuti faasi, kus Nordecon AS-i ja Ramboll Eesti AS-i ühispakkumus tunnistati edukaks ning sõlmida jäi veel hankeleping. 26. oktoobril 2010 tegi aga Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond riikliku järelevalve korras otsuse, millega tunnistas riigihanke kehtetuks põhjendusega, et Maanteeamet oli hankemenetluse käigus rikkunud korduvalt ja raskelt riigihankeseadust.
Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS vaidlustasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võimaldaks hankemenetlusega jätkata. Kohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset, ehkki leidis, et vaidlustusel on perspektiivi.
Kaitsepolitseiamet algatas kriminaalasja Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks. Kahtlustuse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses on saanud Nordecon AS-i juhatuse liige Erkki Suurorg ja Nordecon AS (tollal Nordecon Infra AS). Samuti esitati kahtlustus Maanteeameti peadirektorile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile. Nordecon AS ja Erkki Suurorg andsid Kaitsepolitseiametis oma ütlused ning kinnitasid, et neile esitatud kahtlustused on alusetud. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei ole ülalmainitud kriminaalasjas süüdistusi esitatud ühelegi kahtlustatavale.
Süüdistuse esitamise ning süüdimõistva otsuse jõustumise korral võib maksimaalne rahaline karistus Nordecon AS-i suhtes olla karistusseadustiku §400 järgi kuni 10% käibest ja ettevõttel võib samuti olla ajutiselt takistatud riigihangetel osalemine.
Tegevusriskid
Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi. Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii või rakendatakse kinnipidamist makstavatelt summadelt. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on moodustatud garantiikulude eraldis, mis tugineb varasematel perioodidel saadud kogemustele. 31.03.2012 seisuga moodustas garantiieraldis (lühi- ja pikaajaline osa) kokku 1 153 tuhat eurot. Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 192 tuhat eurot.
Lisaks otseselt ehitustegevusega seotud riskidele on Kontsern viimasel paaril aastal pööranud teravdatud tähelepanu tegevusriskidele ajal, mis eelneb ehitustegevusele. Eelkõige puudutab see pakkumistegevust, sh pakkumustingimustele vastamine ning pakkumiseelarvete koostamine. Planeerimisstaadiumis tehtud vigade mõju on üldjuhul tagasipööramatu ning toob turuolukorras, kus ehituslepingute hinnad tellijatega on fikseeritud, kaasa reaalse rahalise kahju.
Finantsriskid
Krediidirisk
Hoolimata valitsevast ebakindlusest, ei pidanud Kontsern kajastama olulisi krediidikahjumeid. Krediidiriski kogu nõuete portfelli suhtes hoiab jätkuvalt madalal suur avaliku sektori klientide osakaal, kus lisaks riigi ja kohalikele omavalitsustele on finantseerivaks osapooleks Euroopa Liidu struktuurifondid. Krediidiriski realiseerumise peamiseks tunnuseks on nõude laekumistähtaja ületamine rohkem kui 180 päeva ning tellija poolt laekumist kinnitava tegevuse puudumine.
2012. aasta I kvartali krediidikahjumid moodustasid 4 tuhat eurot (2011 I kv: 2 tuhat eurot)
Likviidsusrisk
Kontsern tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad (valdavalt 45-56 päeva) tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele (valdavalt 21-45 päeva). Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust.
Kontsern on jätkanud koostöös pankadega 2011. aastal maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirmaga (Roland Berger Strategy Consultants) aastateks 2011-2014 välja töötatud finantseerimiskava rakendamist. Kava kohaselt toetavad pangad Kontserni likviidsuspositsiooni muuhulgas pikaajaliste laenude refinantseerimisega ja põhiosamaksete maksepuhkustega (2011-2012, koos võimalusega pikendada maksepuhkust ka aastaks 2013). Vajadusel toetavad pangad Kontserni läbi täiendavate lühiajaliste laenude. Aruandeperioodi lõpus oli selliseid laene antud summas 3,1 miljonit eurot.
Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,07 kordselt (31.03.2011: 1,36 korda). Olulise osa lühiajalistest kohustustest moodustavad pangalaenud. Vastavalt IFRS EL nõuetele tuleb laenude tagasimaksete jagamisel lühi- ja pikaajaliseks lähtuda aruandeperioodi lõpus valitsenud (lepingulisest) olukorrast. Kuigi Kontsern peab pankadega sõlmitud kokkulepete kohaselt arvelduskrediitide ja muude lühiajaliste laenude refinantseerimist järgmiseks 12 kuuks tõenäoliseks, tehakse vastavad otsused 2012. aasta järgmiste kvartalite jooksul. Seega oli 31.03.2012 seisuga kehtivate lepingutingimuste kohaselt tegu lühiajaliste laenudega. Kontserni hinnangul on lühiajalistena kajastatud sarnaseid laene summas 10 510 tuhat eurot, mis korrigeerituna tähendaks lühiajalise kohustuste kattekordaja taset 1,31.
Aruandeperioodi lõpu seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 5 385 tuhat eurot (31.03.2011: 2 303 tuhat eurot).
Intressirisk
Kontserni intressikandvad võlakohustused pankade ees on nii fikseeritud kui ka ujuvate intressimääradega. Kapitalirendi lepingud on valdavalt ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära baasiks on valdavalt EURIBOR. Kontserni intressikandvad võlakohustused on võrreldes varasema perioodiga vähenenud 1 285 tuhande euro võrra. Seisuga 31.03.2012 on Kontsernil intressikandvaid kohustusi summas 29 076 tuhat eurot. Intressikulud olid 2012. aasta I kvartalis 993 tuhat eurot ning võrreldes 2011. aastaga on intressikulud vähenenud 3 tuhat eurot. Kontserni intressiriski mõjutavad hetkel kaks tegurit: ujuvintressi baasmäära (EURIBOR) tõus ja madalast äritegevuse rahavoost tingitud madal intresside kattekordaja. Esimese teguri maandamiseks on Kontsern lähtunud põhimõttest, et madalate turuintresside korral sõlmitakse lepingud võimalusel fikseeritud intressimääraga. Intressimaksete rahavoo riski realiseerumine sõltub põhitegevuse läbiviimise edukusest.
Viimastel aastatel on kasvanud pankade ja liisingettevõtete soov sõlmida lepinguid kasutades ujuvintressimäära, mis suurendab Kontserni avatust baasintresside tõusust tulenevale täiendavale intressikulule. Samas on Kontserni laenukohustused vähenenud ning selline trend on järgmistes perioodides pigem jätkumas. See vähendab omakorda baasintresside tõusu võimalikku negatiivset mõju intressidega seotud rahavoole. Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente ujuvintresside suurenemise riski maandamiseks.
Valuutariskid
Ehituslepingud ja allhankelepingud on reeglina sõlmitud asukohamaa valuutas, s.o euros (EUR) ja Ukraina grivnades (UAH). Alates 2012. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk Valgevene rubla (BYR) suhtes kuna Kontsern on oma tegevuse Valgevenes sisuliselt lõpetanud. Ukraina grivna kurss euro suhtes on olnud stabiilne alates 2010. aastast. Euro ja grivna vahetuskursi kõikumine 2012. aasta I kvartalis jäi alla 5%. Valuutakursside muutumisest saadud kasumid ja kahjumid 2012. aasta I kvartalis olid 91 tuhat eurot (2011 I kvartal: 140 tuhat eurot).
Seoses tegevuse puudumisega Leedus ei ole valuutarisk selles riigis aktuaalne. Seoses euro kasutuselevõtuga Eestis alates 2011. aasta algusest puudub Kontsernil valuutarisk tegevusel Soomes. Kontserni Eestis tegutsevate ettevõtete poolt välisriikidest sisse ostetud teenuste ja ehitusmaterjalide hinnad on olulises osas fikseeritud eurodes, mis samuti vähendab valuutariski.
Kontsern ei ole soetanud tuletisinstrumente valuutariski maandamiseks.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2011. aasta konsolideeritud müügitulu oli 147,8 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas. Raimo Talviste Nordecon AS Finants- ja investorsuhete juht Tel: +372 615 4445 Email: raimo.talviste@nordecon.com www.nordecon.com
|